|
Viimased uudised
24.01.2012
Loe edasi
Koolivõrgu korrastamine, hariduse kvaliteet ja rahastamine on tõusnud kogu Eestis oluliseks teemaks. Luunja vallas on üheks võtmeküsimuseks meie keskkooli tulevik. Sellele ja reale teistele probleemidele peab lahendusi pakkuma koostatav valla hariduse arengukava. Muudatuste vajadus tuleneb kõigepealt rahvastikuprotsessidest – õpilaste arvu vähenemine eeldab koolivõrgu optimeerimist. Teisalt on vajalik tagada nii põhi- kui gümnaasiumihariduse piisav kvaliteet kogu riigi ulatuses. Täna on eeskätt gümnaasiumihariduse osas tase Eestis väga ebaühtlane. Samas on mõlemad omavahel tihedalt seotud läbi majandusliku aspekti – mida väiksem õppeasutus, seda kallim ühe õpilaskoha maksumus ning seda raskem on tagada vajalikku taset. Riigi tasandil on eesmärgiks seatud efektiivselt toimiva gümnaasiumivõrgu väljakujundamine, mis tagab kõikjal võrdsel tasemel õppe ning pakub õpilastele valikuvõimalusi. Välja on öeldud ka esimesed kriteeriumid, millele gümnaasiumid peaksid vastama. Ka Luunja Keskkooli ees seisab valik – kas jätkata gümnaasiumiastme tegevust või mitte. Luunja vald on paralleelselt kaalunud mõlemat võimalust. Meie keskkooli jätkamine täistsükli koolina eeldab mitme olulise tingimuse täitmist: - piisav õpilaste arv - motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajaskond - võimalus valida mitme õppesuuna vahel - kaasaegne õpikeskkond See on väga keeruline ülesanne tingimustes, kus meie kool konkureerib kõikide teiste, sh Tartu linna tugevate koolidega. Kuigi Luunja vallal on eeldusi gümnaasiumi jätkusuutlikkuse seisukohast (kiire rahvastiku kasv, hea vanuseline struktuur, sobiva suurusega koolihooned), tingib Tartu linna naabrus väga suure õpirände, õpilaste arv gümnaasiumis on väike, kulud suhteliselt suured. Alg- ja põhikool peavad kodu lähedal igal juhul säilima, samuti on ülioluline tagada valla lastele korralik alusharidus ning pakkuda võimalusi huvitegevuseks. Seega tulevikuarengute kavandamise osas väljakutseid jätkub. Arengukava koostamise käigus on fookusgruppide ja intervjuude kaudu kõikidelt osapooltelt kogutud lähtematerjali ning seda analüüsitud. Vahekokkuvõtetete tegemiseks korraldati 12. jaanuaril arenguseminar, kus anti ülevaade protsessi senisest käigust ning tutvustati peamist osapoolte seisukohti. Vallavolikogu hakkab arengukava arutama lähikuudel.
Taustamaterjalid ja vahekokkuvõte on kättesaadavad valla veebilehel
20.01.2012
Loe edasi
06.01.2012
Loe edasi
Lõppenud aastal kasvas Luunja valla elanikkond 194 inimese võrra. Selle näitajaga olime teist aastat järjest esimesed Tartumaa valdade ja linnade seas. 1.jaanuari seisuga oli Luunja valla elanike registris kokku 3673 inimest. Tartumaa rahvastik kasvas 2011.a. jooksul kokku 174 inimese võrra (0,1%). Elanike arv suurenes 6 omavalitsuses, vähenes 16 vallas ja linnas. Suurim kasv oli Luunja vallas, kuhu lisandus 194 elanikku (kasv 5,6%). Järgnevad Ülenurme vald 144 elanikuga (2,4%), Tartu vald 139 elanikuga (2,2%) ning Kambja vald 48 uue elanikuga (1,9%). Linnadest ei kosunud rahvastik üheski – Tartu kaotas 26 elanikku, Elva 98 ning Kallaste linn 11 elanikku. Tartu maakonnas elas 01.01.2012 seisuga kokku 149 426 inimest. Luunja valla rahvastik on alates 1993.a. suurenenud kokku 1252 inimese võrra. Aastail 1993-2007 kasvas valla rahvastik kokku 466 inimese võrra, keskmine juurdekasv seega 33 inimest aastas. 2008.a. lisandus 160 elanikku, 2009.a. 181, 2010.a. 251 ning 2011. Aasta tõi juurde 194 uut vallakodanikku. Seega on viimase 4 aastaga kokku lisandunud 786 elanikku (27%). Seejuures väärib märkimist, et kasvanud ei ole mitte üksnes linnaäärsed uusasumid, vaid ka kaugemal asuvad hajakülad. Meie valla 20 külast ja ühest alevikust on viimaste aastate jooksul elanike osas lisa saanud tervelt 17, kahanemine on toimunud 4 külas. Seega on valla rahvastiku dünaamika tervikuna positiivne. Suurimaks keskuseks on jätkuvalt Lohkva, kus elab 1019 inimest, seejuures on alates 2007. aastast Lohkvasse lisandunud 269 elanikku. Luunja alevikus elab 550 inimest, Kavastus 315. Hiiglasliku kasvu on teinud Veibri küla, kus kuue aasta eest elas kõigest 49 inimest, praegu aga 477. Temaga võistleb kasvutempos Kabina küla, kus elanike arv on kasvanud 35-lt 205-le. Väga kiire kasv on olnud ka Kakumetsa külas – kuue aastaga on rahvastik suurenenud 45-lt 158-le. Kuigi ehitusbuumi tipp jäi valdavalt aastaisse 2005-2007, on Luunja valla elanike arvu kasv kiirenenud just pärast seda. Enim on kasvanud linnalähedased vallad, kuid ka nende vahel on erinevused suured. Näiteks on Tähtvere valla elanikkond viimasel kahel aastal vähenenud. Huvilised saavad detailsemate andmetega rahvastiku kohta külade kaupa koos regulaarsete muutustega tutvuda Luunja valla kodulehel www.luunja.ee/ valla tutvustus/rahvastik
|
