Kavastu kohtukivi

KAVASTU KOHTUKIVI

  

1840. a tabas Eestimaad  viljaikaldus, millele järgnes terav näljahäda. Meeleheitele viidud rahva hulgas levisid kuuldused, nagu jagataks Venemaal kõigile soovijatele tasuta maad. Kuigi kuberner manitses, et mingit väljarändamist pole lubatud, või kui, siis ainult raudu panduna ja Siberisse, see rahva meeli ei vaigistanud. Ka Emajõe ümbruse talupojad hakkasid 1841.a. "Soojale maale minekut seadma". Asjaosalised anti sõjakohtu alla, mille lõppvaatlus oli 20. veebruaril 1842 Kavastu mõisas kohtukivi juures. 1863.a. kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. Kuigi väljaränne Eestist ei omandanud massilist iseloomu, ulatus kodumaalt lahkunute hulk kümnetesse tuhandetesse. Tugeva hoobi sai teoorjuse süsteem mõisnike kodukariõiguse kaotamisega 1865. a. Kodukariõigus oli feodaalse maaomaniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi kergemate süütegude eest ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Seda õigust hakati Eestis rakendama pärast maa läänistamist vasallidele. 1765.a. piirati Liivimaal seda suvalist karistusmäära 30 hoobini ja 1804. a. 15 hoobini  või kahepäevase arestini.

Aleksander II valitsusaja edumeelsemaks seaduseks eestlase jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866.a. Selle seadusega loodi Baltimaade talupoegadele mõisast sõltumatu kogukondlik omavalitsus . Suur võim vallas koondus vallavanema kätte, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem täites volikogu otsuseid, olles ühtlasi politseivõimu koondajaks nii mõisa kui ka talumaadel elavate talupojaseisustest isikute üle. Ka vallakohus vabanes nüüd mõisa eestkostmisest. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused aga  jäid kuni tsaariaja lõpuni rüütelkondade kätte.

Kohtumõistmisest mõisaajal võib lugeda A.Karindi raamatust "Elust mõisnike ajal" (1999)

 

Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011
MWeb