|
Vapikilbi roheline värvus ja kuldne rukkihakk sellel sümboliseerivad eestlaste põlist tegevusala - põlluharimist ning nende peatoidust - rukkileiba.
Need kuuluvad Luunja valla elanike ajaloolise elulaadi juurde.
Kuldne lainelõikeline joon ja sinine värvus viivitavad asjaolule, et vald asub Emajõe ääres.
Lipu ja vapi kasutamine (Luunja valla põhimäärus § 6)
* Lippu kasutatakse Luunja valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel.
Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus.
* Vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel,
samuti vallavalitsuse ja hallatavate asutuste pitsatite ja plommitemplite puhul.
* Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi.
Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.
* Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal.
Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa
andmisel vallavalitsus.
Eesti lipu heiskamise päevad
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
14. märts – emakeelepäev;
maikuu teine pühapäev – emadepäev;
9. mai – Euroopa päev;
4. juuni – Eesti lipu päev;
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
23. juuni – võidupüha;
24. juuni – jaanipäev;
20. august – taasiseseisvumispäev;
1. september – teadmistepäev;
novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Lipu heiskamise ja langetamise aeg
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
Eesti lippu ei langetata jaaniööl.
|
