Uudised
21.06.2017




Vabariigi Valitsus otsustas 15. juunil toimunud istungil paluda Luunja valla ja veel  kolme ühinemispiirkonna osas piirkondlikel komisjonidel uuesti hinnata liitmisega seonduvaid asjaolusid.


Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni 20. juunil toimunud koosolekul võeti pärast põhjalikku arutelu seisukoht, et kuigi perspektiivne oleks Luunja valla ja Nõo valla osas ühinemistega edasi minna, tuleks valitsusel kindlasti kaaluda ka nende valdade sundliitmisest loobumist.



Valitsus arutab teemat taas eeldatavasti 29. juuni istungil.

 






Valitsus langetas 15. juunil otsuse, et 12 sundliitmisettepanekut viiakse lõpuni:


-         Emmaste valla ja Pühalepa valla ühendamine Hiiu valla ja Käina vallaga – HIIUMAA VALD

-         Lüganuse valla ühendamine Kiviõli linna ja Sonda vallaga – LÜGANUSE VALD

-         Illuka valla ühendamine Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna vallaga –                      ALUTAGUSE VALD

-         Koeru valla ühendamine Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja

          Koigi vallaga – JÄRVA VALD

-         Rakke valla liitumine ja Väike-Maarja vallaga – VÄIKE-MAARJA VALD

-         Tõstamaa valla ühendamine Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linnaga – PÄRNU LINN

-         Juuru valla ühendamine Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla vallaga – RAPLA VALD

-         Tabivere valla ühendamine Laeva valla, Piirissaare valla ja Tartu vallaga – TARTU VALD

-          Kallaste linna ja Pala valla ühendamine Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara vallaga –

          PEIPSIÄÄRE VALD

-         Kambja valla ühendamine Ülenurme vallaga – KAMBJA VALD

-         Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühendamine ning Misso valla Luhamaa nulga 

          üleandmine ühineva omavalitsuse koosseisu – SETOMAA VALD

-         Orava valla ja Vastseliina valla ühendamine Lasva valla, Sõmerpalu valla ja Võru vallaga – VÕRU

          VALD





















 


19.06.2017





















16.06.2017






AS Tarmeko on esitanud 24.01.2017.a taotluse millega soovib muuta Luunja Vallavalitsuse 02.07.2015. a korraldust nr 207 „Projekteerimistingimuste määramine Soojuse tee 18 puidutööstuse hoone laiendamiseks“. Taotluses on soovitud suurendada 2015 a väljastatud projekteerimistingimuste p 1.1 toodud hoonetealust lubatud kogupinda  4500-lt m² 5000- le m² ja punktis 4.4 toodud hoone lubatud suuremat kõrgust 8 meetrilt 12 meetrile. Muus osas jäävad projekteerimistingimused nr 207 kehtima muutmata kujul.

 

Täiendavalt on koostatud Soojuse tee 18 asuva tootmishoone laiendamise keskkonnamõjude (KMH) eelhinnang (koostaja OÜ Alkranel, 09.05.2017). Hinnang toob lõppresümeena välja, et kavandatava tegevuse suhtes ei ole negatiivsete mõjude esinemine tõenäoline ja puudub vajadus KMH protsessi läbiviimiseks.

 

Soojuse tee 18 asuva tootmishoone laiendamise keskkonnamõjude eelhinnangu on keskkonnaamet oma 26.05.2017 kirjaga nr 6-2/17/6397-2 kooskõlastanud.

Eelnõu ja sellega seotud materjalide avalik väljapanek toimub Luunja vallamajas

17.06.2017 - 27.06.2017 

aadressil Puiestee 14, Luunja alevik tööaegadel ja Luunja  valla veebilehel www.luunja.e.

Arvamusi ja vastuväiteid projekteerimistingimuste muutmise kohta on võimalik kirjalikult esitada avaliku väljapaneku jooksul e-posti teel 

luunjavv@luunja.ee või paberkandjal aadressil, Puiestee 14 Luunja alevik.



EELNÕU

Keskkonnamõjude (KMH) eelhinnang




























16.06.2017




14. juunil toimus Luunja apteegis uudse apteegiteenuse tutvustamine ja üleriigiline esmaesitlus.


Magnum kontserni kuuluv Apotheka apteegikett on loonud uudse teenuse maapiirkondade jaoks – klientide nõustamine kaasaegsete nutiseadmete vahendusel.


Esimesena rakendatakse seda Luunjas, kus 14. juunil toimus esimene proovinõustamine ja ostu sooritamine.


Seoses uudse teenuse rakendamisega pikeneb ka Luunja apteegi lahtiolekuaeg seniselt ühelt päevalt kolmele päevale nädalas: E,K,R kl 9-13.






















13.06.2017


09.06.2017

09.06.2017





















07.06.2017




















06.06.2017




06.-09. juunini toimuvad Sirgu-Pilka tee ääres raietööd.

Võimalik ajutine liikluse peatamine.

 

Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

 


Luunja Vallavalitsus


















 



02.06.2017

30.05.2017




OÜ Giga Ehitus teostab:

 

Teisipäeval 06.06.2017 Ratasvälja teel Tilba alajaama kõrval teetruubi vahetuse. Tööde teostamiseks suletakse liiklemiseks Ratasvälja tee kell 9.00 ja avatakse hiljemalt kell 16.00. Sõidukiga läbipääs puudub.

 

Neljapäeval 08.06.2017 Kraavi teel teetruubi vahetuse. Tööde teostatamiseks suletakse liiklemiseks Kraavi tee kell 9.00 ja avatakse hiljemalt 16.00.

 

Vabandame tekitatud ebameeldivuse pärast.



Luunja Vallavalitsus



























30.05.2017



















22.05.2017

























18.05.2017


Planeeringuga saab tutvuda 29.05.-11.06.2017 Luunja vallamajas, Lohkva raamatukogus ning Luunja valla veebilehel planeeringu teadete all http://www.luunja.ee/planeeringud.


Avalik arutelu toimub 27.06.2017 kell 17.00 Luunja vallamajas. 























16.05.2017




15.05.2017



























08.05.2017























05.05.2017

02.05.2017

























27.04.2017
























25.04.2017




Haldusreformi rahvaküsitlusel 23.-24. aprillil avaldasid Luunja valla elanikud oma kindlat toetust valla jätkamisele iseseisva omavalitsusena.  


 

Küsitletavate nimekirjas oli 3347 inimest. 

Küsitlusel osales kokku 1231 (36,8%) elanikku, sh kehtetud sedeleid oli 2.

 

Küsimus oli:

Kas pooldate Luunja valla sundliitmist Tartu linnaga, millega liidetakse ka Tähtvere vald?“ 


Tulemus:

 

EI            1130           (92 %)

JAH         99                (8 %)




Küsitluse tulemused esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule.


Volikogu esitab hiljemalt 15. maiks Vabariigi Valitsusele oma seisukoha sundliitmise ettepaneku osas. Sisuliste põhjenduste kõrval on rahvaküsitluse tulemus üheks sisendiks lõpliku otsuse langetamisel sundliitmise osas.


































24.04.2017

21.04.2017


21.04.2017

20.04.2017




Hea vallaelanik!  

 

Luunja valla tulevik on otsustamisel!

Avalda oma arvamust - kas pooldad Luunja valla sundühendamist või iseseisvana jätkamist.

 

Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku sundühendada Luunja vald ja Tähtvere vald Tartu linnaga.  Elanike arvamuse väljaselgitamiseks viib vallavalitsus läbi küsitluse.

 

Elanike küsitlus toimub 23.04.–24.04.2017

 

Küsitlusel tuleb vastata küsimusele:

Kas pooldate Luunja valla sundliitmist Tartu linnaga, millega liidetakse ka Tähtvere vald?“  Vastata saab „JAH või „EI“

 

 

Elektrooniline küsitlus toimub 23.04.2017 veebikeskkonnas www.volis.ee , millele on ligipääs Luunja valla veebilehelt www.luunja.ee.

 

Küsitluse korraldamine  küsitluspunktides  toimub 23.04.–24.04.2017 kell 10.00-20.00.

Lohkva Lasteaias (Valguse tee 6)

Küsitluspunktis saavad  arvamust avaldada Lohkva, Rõõmu, Põvvatu, Muri, Veibri, Kakumetsa ja Kabina küla elanikud.

Luunja vallamajas (Puiestee 14) 

Küsitluspunktis saavad  arvamust avaldada Luunja aleviku, Savikoja, Pilka, Sirgu, Kõivu, Sääsekõrva ja Sava küla elanikud.

Kavastus (Kavastu keskus 4-2, Kavastu Naisseltsi ruumides)

Küsitluspunktis saavad  arvamust avaldada Kavastu, Pajukurmu, Poksi, Viira, Sirgumetsa, Sääsküla ja Kikaste küla elanikud

 

Küsitlusel saab osaleda alates 16. eluaastast.

Küsitlusleht antakse osalejale täitmiseks kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel.

Küsitluses osalejale võimaldatakse küsitluslehe salajane täitmine. Lehele tuleb teha vastusevariandi „EI”  või „JAH” juurde vastavasse kastikesse märge.

 

Luunja valla haldusterritooriumil viibivad Luunja valla elanikud, kelle  tervislik seisund või muu põhjus ei võimalda tulla küsitluspunkti, võivad taotleda küsitluslehe täitmist kodus.

Vastava taotluse palume esitada kirja teel (Puiestee 14, Luunja 62222, Luunja vald), e-posti teel  luunjavv@luunja.ee või tel. 7417 318; 52 93 633 vahemikus 15.04.-24.04. Avaldusi saab esitada 24.04 kl 17.00-ni.

 

Info: vallasekretär Aime Koor,  tel 7417 319, 52 93 633, e-post: aime@luunja.ee



 

NB!  Küsitluse läbiviimine tuleneb seadusest ning on kohustuslik sundühendatavatele omavalitsustele.

Allkirjade kogumine Luunja valla iseseisvuse toetuseks on vabatahtlik rahvaalgatus.

Üks ei asenda ega välista teist. 

 

 





















20.04.2017


Riigikogu ees väitis riigihalduse minister Mihhail Korb, et Luunja vald elab Tartu linna arvel ning tuleb seetõttu linnaga sundliita.


Riigikogu 17. aprilli istungil käsitleti Luunja valla sundliitmise teemat.

Riigikogu liimed olid esitanud arupärimine, milles nõudsid selgitust, millistel kaalutlustel valitsus soovib Luunja valda sundliita.

Arupärimisele vastas minister Mihhail Korb.


Minister kinnitas, et temal valitsuse liikmena ei ole võimalik arutada, kas vald on jätkusuutlik või mitte. Seadus näeb ette 5000 elaniku piiri ja liitmise ettepanek tehakse, arutamata, kas vald on jätkusuutlik või ei ole.

 


Istungi stenogramm:
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201704171500#PKP-20722



















19.04.2017




Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt võtab linn seisukoha valitsuse poolt esitatud sundliitmise ettepaneku osas.

Eelnõu on linnavolikogu 20.04. istungi päevakorras.

 

Link eelnõule:

http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/G2FE879E91918A818C22580FA00271672

 


Tartu linn nõustub valitsuse ettepanekuga Luunja valla ja Tähtvere valla linnaga sundliitmise osas, kuid on eriarvamusel valitsuse ettepaneku realiseerimise õigusliku viisi osas.


Probleemiks on Tartu linna säilimine avalik-õigusliku isikuna.

See teema on seadusandja ja valitsuse apsakate tõttu hetkel ebaselge.

Probleemi olemus seisneb selles, et valitsuse poolt tehtud ettepanekus nähakse ette Luunja valla, Tartu linna ja Tähtvere valla ühinemise teel uue haldusüksuse moodustamine. See tooks kaasa kõigi kolme senise omavalitsuse, sh Tartu linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku lõppemise. Uue üksuse loomisel tuleks kogu õiguslik raamistik uuesti üles ehitada, samuti luua ühine ametiasutuste struktuur ja korraldada sellega seotud teenistujate värbamine.


Rahandusministeerium on teatanud, et on valmis asja uuesti üle vaatama ning põhjendanud segadust osaliselt trükiveaga.

Kuid aluseks olev seadus ning valitsuse ettepanek on hetkel jõus ning ammendavaid selgitusi pole siiani.



Tartu linn esitab ka tingimused, millistel linn nõustub sundliitmise ettepanekuga.

Muuhulgas soovib Tartu linn, et kõik Tartu linna õigusaktid jäävad kehtima, Luunja valla ja Tähtvere valla arengukavad ja eelarvestrateegiad kehtivad kuni uute kinnitamiseni hiljemalt 15.10.2018.   

 



















19.04.2017




Tartu linna elanikud on rahvaküsitlusel avaldanud arvamust Tähtvere ja Luunja valla Tartuga liitmise kohta. Kolme päeva jooksul andis oma seisukoha 626 tartlast, kellest 426 oli liitumise vastu



Tartu Linnavolikogu arutab teemat 20. aprillil.



Luunja vallas toimub küsitlus 23.-24. aprillil.

















17.04.2017

13.04.2017





Hea vallaelanik!  

 

Luunja valla tulevik on otsustamisel!

Avalda oma arvamust - kas pooldad Luunja valla sundühendamist või iseseisvana jätkamist.

 

Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku sundühendada Luunja vald ja Tähtvere vald Tartu linnaga.  Elanike arvamuse väljaselgitamiseks viib vallavalitsus läbi küsitluse.

 

Elanike küsitlus toimub 23.04.–24.04.2017

 

Küsitlusel tuleb vastata küsimusele:

Kas pooldate Luunja valla sundliitmist Tartu linnaga, millega liidetakse ka Tähtvere vald?“  Vastata saab „JAH või „EI“

 

 

Elektrooniline küsitlus toimub 23.04.2017 veebikeskkonnas www.volis.ee , millele on ligipääs Luunja valla veebilehelt www.luunja.ee.

 

Küsitluse korraldamine  küsitluspunktides  toimub 23.04.–24.04.2017 kell 10.00-20.00.

Lohkva Lasteaias (Valguse tee 6)

Küsitluspunktis saavad  arvamust avaldada Lohkva, Rõõmu, Põvvatu, Muri, Veibri, Kakumetsa ja Kabina küla elanikud.

Luunja vallamajas (Puiestee 14) 

Küsitluspunktis saavad  arvamust avaldada Luunja aleviku, Savikoja, Pilka, Sirgu, Kõivu, Sääsekõrva ja Sava küla elanikud.

Kavastus (Kavastu keskus 4-2, Kavastu Naisseltsi ruumides)

Küsitluspunktis saavad  arvamust avaldada Kavastu, Pajukurmu, Poksi, Viira, Sirgumetsa, Sääsküla ja Kikaste küla elanikud

 

Küsitlusel saab osaleda alates 16. eluaastast.

Küsitlusleht antakse osalejale täitmiseks kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel.

Küsitluses osalejale võimaldatakse küsitluslehe salajane täitmine. Lehele tuleb teha vastusevariandi „EI”  või „JAH” juurde vastavasse kastikesse märge.

 

Luunja valla haldusterritooriumil viibivad Luunja valla elanikud, kelle  tervislik seisund või muu põhjus ei võimalda tulla küsitluspunkti, võivad taotleda küsitluslehe täitmist kodus.

Vastava taotluse palume esitada kirja teel (Puiestee 14, Luunja 62222, Luunja vald), e-posti teel  luunjavv@luunja.ee või tel. 7417 318; 52 93 633 vahemikus 15.04.-24.04. Avaldusi saab esitada 24.04 kl 17.00-ni.

 

Info: vallasekretär Aime Koor,  tel 7417 319, 52 93 633, e-post: aime@luunja.ee



 

NB!  Küsitluse läbiviimine tuleneb seadusest ning on kohustuslik sundühendatavatele omavalitsustele.

Allkirjade kogumine Luunja valla iseseisvuse toetuseks on vabatahtlik rahvaalgatus.

Üks ei asenda ega välista teist. 

 

 





















12.04.2017




















11.04.2017


07.04.2017



06.04.2017

04.04.2017

04.04.2017





Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused korraldavad järgmisel nädalal ülekoolilise taktikalise kaardiõppuse, mille raames liiguvad 10.-11. aprillil Tartu maakonnas Luunja ja Tartu valla piirkonnas kaitseväelased ja kaitseväe masinad.


KVÜÕA ülekooliline õppus algab Tartu maakonnas esmaspäeva, 10. aprilli hommikul ning lõpeb teisipäeval, 11. aprillil orienteeruvalt kell 18.00. Harjutusest võtab osa ligikaudu 150 tegevväelast, sõidukitest 15 veoautot ja 5 maasturit. Tehnika liigub ainult mööda sõiduteid. Osalev isikkoosseis liigub gruppides ning eravaldustesse ei siseneta, imitatsioonivahendeid ei kasutata. Õppuse käigus võivad osalejad jääda ühele kohale pikemaks ajaks.


KVÜÕA ülekoolilise õppuse eesmärk on kinnistada ja tõsta õppurite allüksuste juhtimise pädevusi jalaväebrigaadi liikuvkaitselahingus ning anda neile juhtimiskogemusi.

Ülekoolilisel kaardiharjutusel osalevad KVÜÕA tegevväelased ja KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhi- ja keskastmekursuse õppurid.


Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus riigikaitseline õppeasutus Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere Eesti kaitseväele. Õppeasutuste koosseisu kuuluvad Kõrgem Sõjakool, kus valmistatakse kaitseväele ette ohvitsere rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe tasemel, ning Lahingukool, kus koolitatakse allohvitsere kutse- ja täiendusõppes.

 















28.03.2017





Seoses Idaringtee ehitusega on alates 27. märtsist kuni septembri lõpuni liikluseks suletud Mõisavahe tänavat ja Räpina maanteed (Juudi kalmistu ring) ühendav tee.


Tähistatud ümbersõit toimub mööda Nõlvaku tänavat (sõidukid kuni 10 t) ja Soojuse teed mööda.




Luunja Vallavalitsus



















 


22.03.2017

15.03.2017




Luunja valla vabaühenduste initsiatiivil on ühiselt ette valmistatud ja käivitatud kampaania Luunja valla iseseisvuse toetuseks ja sundliitmise vastu.

Kampaania ühe osana toimub allkirjade kogumine vastavale pöördumisele.


 

Allkirja on võimalik anda Luunja vallamajas, valla raamatukogudes Lohkvas, Kavastus ja Luunjas ning edaspidi ka nendes asutustes ja ettevõtetes, kes on valmis seda võimaldama.

 


Pöördumise tekst

petitsioon.docx



Elektrooniliselt on võimalik toetusallkiri anda  http://petitsioon.ee/luunja-valla-toetuseks

 










Raadiointervjuu Luunja valla vabaühenduste esindajatega: 

https://soundcloud.com/kaire-vahejoe/haldusreform-ja-luunja-valla-iseseisvuse-toetamine

 





















15.03.2017

15.03.2017



















13.03.2017
























08.03.2017


06.03.2017

03.03.2017



Seoses kevadise teede lagunemisega on Luunja valla kohalikel teedel piiratud üle 8 tonniste sõidukite liikumine. 

Paigaldatud on teedele ka vastavad liiklusmärgid.

Piirang kehtib kuni seda muutva otsuse vastuvõtmiseni, millest teavitatakse.




Luunja Vallavalitsus 



















01.03.2017




















01.03.2017





















20.02.2017


















16.02.2017


















14.02.2017



10.02.2017

03.02.2017













03.02.2017




Tartu linn on käivitanud ehitustööd Idaringtee kolmanda ehitusala rajamiseks.


Ümbersõidu kolmas etapp ühendab kaks riigimaanteed – Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Räpina maantee, mis aitab vähendada transiitliiklust.

Ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Lõik tuleb kaherealise sõidutee ja eraldiasetseva kergliiklusteega. Soojuse teele rajatakse omaette liiklussõlm. Tööde käigus teostatakse Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate osaline ümberehitamine ning Ringtee tänava rajamine.


Ringteelt lähtuva müra jm mõjude leevendamiseks pidas vald vajalikuks mõjusamate leevendusmeetmete rakendamist elurajooni ja roheala kaitseks.


Projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7 433 844 eurot. Ehitusaeg on 18 kuud. Töid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.


Kogu Idaringtee on kavandatud ca 11,8 km pikkuse magistraalina, mis tulevikus hakkab ühendama omavahel Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteed.



















31.01.2017



26.01.2017

24.01.2017


















17.01.2017

10.01.2017




Reformikomisjon teeb ettepaneku Luunja valla liitmiseks Tartu linnaga.



Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi ettepaneku kõikide seaduses toodud kriteeriumile mittevastavate omavalitsuste liitmise osas.

Komisjoni ettepaneku kohaselt võiks liita Luunja valla tervikuna Tartu linnaga. Arutusel on olnud ka liitmine Tartu vallaga.


Luunja vald on esitanud taotluse Vabariigi Valitsusele – jätta meie osas sundliitmine algatamata. Luunja vald vastab sisulistele haldusvõimekuse kriteeriumitele ning sundühendamine ei ole vajalik, kuigi meil on elanikke alla 5000. 

Haldusreformi sisuline eesmärk on Luunja valla puhul täidetud ka ilma ühendamiseta, sundliitmise algatamine sellises olukorras on ebavajalik.

Haldusreformi seaduse § 9 lg 2 alusel tuleb otsustamisel võtta arvesse ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lg 5 toodud kriteeriume, mis näitavad omavalitsuse sisulist võimekust. Nende kriteeriumide järgi on Luunja vald võimeline iseseisvalt korraldama kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid.



Seaduse kohaselt teeb valitsus hiljemalt 15. veebruariks ametliku ettepaneku liitumiseks. Seejärel on omavalitsustel 3 kuud aega läbi rääkida või esitada oma seisukohad ettepanekuga mittenõustumise osas.

Valitsus peab seejärel lõpliku otsuse langetama.

Kui valitsus siiski rakendab sundliitmist vastu omavalitsuse tahtmist, saab seda otsust kohtus vaidlustada. Kohus kontrollib, kas valitsus on õigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ja õigesti teostanud kaalutlusõigust




Riigikohtu hinnangul on seadusandjal küll õigus omavalitsussüsteemi tervikuna ümber korraldada, kuid iga üksiku omavalitsuse osas tuleb lähtuda ka muudest põhimõtetest lisaks 5000 elaniku kriteeriumile.


Kui omavalitsus suudab tõendada, et ta on vaatamata väiksemale elanike arvule haldussuutlik, siis ei pea sundliitmist rakendama, valitsusel on selles osas suur kaalutlusruum

Riigikohus on seisukohal, et 5000 elaniku kriteerium on valitsusele siduv üksnes menetluse algatamisel, mitte aga lõppotsuse tegemisel. Seadusandja ei ole sidunud haldusterritoriaalse korralduse muutmist jäigalt omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumiga, olles volitanud valitsust hindama omavalitsuse tegelikku võimekust.

Valitsus peab otsustamisel hindama ka omavalitsuse enda seisukoha põhjendatust, pannes valitsusele kaalumiskohustuse

Muudatustel peab olema positiivne mõju ning see peab olema vajalik omavalitsuse võimekuse tagamiseks


Riigikohtu hinnangul tuleneb seadusest, et kui 5000 elaniku kriteeriumile mittevastav omavalitsus suudab täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja osutada avalikke teenuseid kooskõlas haldusreformi eesmärgiga, siis ei pea valitsus sundliitmist sellise omavalitsuse suhtes lõpule viima.

















10.01.2017




Lõppenud aasta oli valla rahvastiku kasvu osas üks ajaloo edukamaid, lisandus 197 uut elanikku. Seisuga 01.01.2017 oli Luunja valla elanike registris kokku 4251 inimest.

 

Luunja valla elanikkond kasvas mullu 197 inimese võrra. Alates 1993.a. on kasv olnud kokku 1831 inimest. Ainuüksi viimase 8 aastaga on valda lisandunud 1204 elanikku, mis teeb keskmiseks kasvutempoks 150 inimest aastas. 

 

Tartumaa elanikkond tervikuna kosus mullu 845 inimese võrra. Rahvaarv suurenes mullu Tartumaa 10 omavalitsuses, vähenes 12 vallas ja linnas.  

Suurim kasv oli Ülenurme vallas (314 elanikku), järgnesid Tartu vald (285) ja Luunja vald (197). Tartu linn kaotas 254 elanikku. 

Tartu maakonnas elas 01.01.2017 seisuga kokku 150 162 inimest, sh Tartu linnas 96 899.

Luunja vald on rahvaarvult maakonnas 5., valdade seas 3. kohal.

 

Luunja valla (ühtlasi kogu Lõuna-Eesti) suurimaks külaks on Lohkva, kus elab 1270 inimest, alates 2008.a on lisandunud ligi 500 elanikku. Veibri külas elab 635 inimest, Luunja alevikus elab 524. Kavastus elab 278, Kabina külas 256, Kakumetsa külas 215 inimest. Kasvanud on ka mitmed teised külad. Meie valla 20 külast ja ühest alevikust on viimase 8 aasta jooksul elanike osas lisa saanud 15, kahanemine on toimunud 6 külas, neistki mõnes vaid paari elaniku võrra. Suurim kahanemine on toimunud Luunja aleviku osas.

 

Tegelikkuses on Luunja vallas elavate inimeste arv veelgi suurem kui rahvastikuregistri põhjal – seda näitavad muuhulgas ka rahvaloenduse andmed. Võib eeldada, et vahe ulatub mitmesaja inimeseni.

Luunja vald on elanike juurdekasvu tempo osas jätkuvalt parim maakonnas nii viimase 9 aasta võrdluses kui 2016.a. jooksul (kasv võrreldes 2008.a Tartu vallas 27,9%, Ülenurme 32,3%,

Luunja 39,5%).

 

Vanuselise struktuuri poolest on Luunja vald noorimaid omavalitsuse kogu Lõuna-Eestis, jäädes alla vaid Ülenurmele. Meie valla elanikest 21,8% on alla15-aastased (maakonnas keskmiselt 18,8%). Tööealisi on meil 67% (maakonnas keskimiselt 65,6%), pensioniealisi 11,2% (maakonnas keskmiselt 15,6%).

 

Elanike tiheduselt on Luunja vald (32 in/km2) Tartumaal 2. kohal Ülenurme valla järel (86 in/km2), maakonna kesmine tihedus on 16 in/km2.

 

Huvilised saavad detailsemate andmetega rahvastiku kohta külade kaupa koos regulaarsete muutustega tutvuda Luunja valla kodulehel www.luunja.ee/ valla tutvustus/rahvastik.  

 












03.01.2017


02.01.2017
























02.01.2017



















23.12.2016

















21.12.2016


16.12.2016

15.12.2016
















12.12.2016




















09.12.2016















07.12.2016














01.12.2016















30.11.2016






29.11.2016




25.11.2016












21.11.2016



















18.11.2016

15.11.2016




Veibri küla ja Tartu linna piirialal on alustatud uue kergliiklustee ehitust.

Ligi poole kilomeetri pikkune tee kulgeb piki Kasesalu teed E. Wiiralti ja Mugasto tänava vahel. 

Kergliiklusteed rajatakse Tartu linna ja Luunja valla koostöös. Tee moodustab ühe osa Räpina maanteed Ihaste kaudu Tartu kesklinnaga ühendavast jalgratta- ja jalgteest.

Tänavavalgustusega ja esialgselt kruusakattega kergliiklustee kulgeb läbi parkmetsa. Teetrass on läbi kaalutud ja kooskõlastatud ka Keskkonnaametiga, kinnistul kasvavad kaitse all olevad taimed. Seetõttu pole võimalik teed rajada vahetult Kasesalu tee äärde, vaid pisut eemale metsa vahele. 

Ehitushanke võitis KV Infra OÜ. Tööde kogumaksumus on 95 298 eurot, millest Tartu linn tasub 57 179 eurot ja Luunja vald 38 119 eurot. 


Tööde lõpetamine on kavandatud tänavu detsembris.

















15.11.2016


07.11.2016






03.11.2016





04.–06.11 Noorte rahvusvaheline folkloorifestival „ Keskpõrandale kokku“
05.11 Festivali avalik kontsert 18.00
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses
Tasuta
Info 521 1806



04.11 Näomaalinguid teeb meigikunstnik Anni Hallik 16.00
Luunja noortekeskuses
Tasuta
Info: 56489138



10.11 Toomas Ojasaare lauluklubi 16.00
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis
12.11 Tartumaa taidlejate päev
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses
Info 5615 7994
Tasuta



13.11 D. Sprivulise mälestusturniir kiirmales 11.00
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis
Turniirid noortele ja täiskasvanutele.
Info 53093670



13.11 Perepühapäev Kapteni Keldris 13.00
Kohal on mängujuht, kes tegeleb lastega!
Tasuta
Info: 5245425



17.11 Viiul E. Hiisi muuseumis. Esineb Günther Lock 18.00
Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuses
Tasuta
Toetab Kultuurkapital



18.11. Uus eesti mängufilm „ Teesklejad“ 18.00
Pilet 4/3 eurot
Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuses
Psühholoogiline põnevik "Teesklejad" räägib loo paarist, kes alustab pealtnäha süütut rollimängu, mis viib neid aga hävingu äärele.
Peaosas: Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Mari Abel, Meelis Rämmeld
Režissöör: Vallo Toomla
Autor: Livia Ulman & Andris Feldmanis



19.11 Luunja noorte diskorite festival 12.00
Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuses
Tasuta
Info 5655791



24.11 Helkurkõnd „ Helkuriga sõbraks“ 18.00
Kogunemine noortekeskuse juures.
Info ja helkurkõnnile registreerumine www.fb.com/lounaprefektuur
27.11 Esimese advendi tähistamine. Jõulurahu väljakuulutamine 15.30
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ees
Info 530 93670



Keskus jätab endale õiguse teha kavas jooksvaid muudatusi.












28.10.2016
















21.10.2016

19.10.2016





















10.10.2016



10.10.2016

06.10.2016




















03.10.2016


30.09.2016















30.09.2016

30.09.2016



Seoses 5. Tartu Linnamaratoni toimumisega 1.oktoobril 2016 Tartu linnas ja Luunja vallas on kavas liikluskorralduslikud muudatused kell 9.30- 14.30 vastavalt lisatud ajutistele liikluskorraldusskeemidele.

 

Lisainfo:

    Jooksuraja alla jäävad teed ja tänavad on (transiit) liikluseks suletud (v.a. bussiliiklus Ihastes ja Luunja vallas);
  • Jooksuraja piirkonda jäävatesse elamutesse nii Luunja vallas kui Tartu linnas postitatakse info ürituse toimumisest otseposti teel;
  • Raja alla jäävatele teedele paigaldatakse eelinfo viidad vähemalt 7 ööpäeva enne ürituse toimumist;
  • Juurdepääs elamutele on võimalik pärisuunalise liiklusena mööda rada, kuid võimalusel palume sõidukitel liikumist mööda rada vältida;
  • Kergliiklustee olemasolul kulgeb jooksurada mööda maanteed ääristavat kergliiklusteed (Räpina mnt lõik, Lohkva tee lõik);
  • Jooksuraja ja maanteede ristumised on mehitatud Lõuna Politseiprefektuuri ja vabatahtlike reguleerijatega;
  • Ajutiste liikluskorraldus vahendite paigaldust korraldab OÜ Lõunaliiklus;


Lisamaterjalid:


Tartu Linnamaraton-1.pdf


LM2016_rada_42km_compressed.pdf


LM_2016_programm_EST.docx

















23.09.2016

23.09.2016

















22.09.2016

















19.09.2016



















14.09.2016



13.09.2016

















12.09.2016
















08.09.2016




Tartu Tarbijate Koopertiiv avas 8. septembril Luunja vallas Veibri külas Ihaste Konsumi.



Ihaste piirkond on viimaste aastatega jõuliselt arenenud, elanike arv üha suurenenud ja vajadus kohaliku kaupluse järele suur.

Avatud kaupluses Lillevälja tee 1 on müügipinda üle 700 m².

Lisaks mugavusele, et piirkonna elanikud saavad toidukaubad kätte kodu lähedalt, peaks uus kauplus vähendama ka piirkonna liikluskoormust, kuna inimesed ei pea enam iga asja pärast kaugematesse poodidesse sõitma. Konsumiga ühes hoones asuvad veel apteek ja taarapunkt.


Ihaste Konsumi avamisel lõikasid koos Tartu Tarbijate Kooperatiivi esindaja Madis Suistega lindi läbi kohalikke elanikke ühendavate seltside - MTÜ Lohkva Külaseltsi ja Ihaste Seltsi - esindajad.  


Konsumi hoone projekteeris Siim &Põllumaa OÜ ning ehitas AS Decora Ehitus.


Nüüd tegutsevad kauplused igas Luunja valla suuremas keskuses - Luunjas, Kavastus ja Lohkva-Veibri piirkonnas. 













05.09.2016











02.09.2016





08.09 Näituse avamine Luunja vallamajas 16.00
Eesti XX sajandi kunstiklassikud Luunjas!
Koostöös Tallinna Kunstihoonega
Toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus jääb avatuks jaanuari alguseni!
Info 5331 0902
Tasuta



11.09 Luunja valla Koolialguse pidu 15.00
Lohkva küla korvpalliplatsil.
Buss väljub Kavastust 14.30 (Bussipeatus) ja Luunjast 14.45 (Kultuurimaja eest)
Pärast üritust viib buss tagasi!
Elevust lisavad üllatusesinejad ja mängud.
Info 5615 8379
E-post: lohkva.kulaselts@gmail.com
Tasuta!
Korraldavad: MTÜ Lohkva Külaselts koostöös Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja Luunja vallaga.



15.09 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Riigipalgalised kirjanikud Luunjas Lohkva raamatukogus!
Külas Triin Soomets!
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta



16.09 Toomas läheb Bollywoodi 21.00
Kapteni Keldris Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse direktori ärasaatmispidu
Hüvasti jätavad vokaalinstrumentaal ansambel LUUNJA KURK
DISKOR KK tuleviku KT
ÜLLATUSED!!
Info 53310902
Tasuta



22.09 „Luunja Sügis“ noorte fotonäituse avamine noortekeskuses 17.21
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta



22.09 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Kristiina Kriit viiulill
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta



30.09 Luunja teatrireede

Abja EHH Teater „SÕDALANE - Kolm naist“ 19.00
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis.
Lavastus "Sõdalane" on lugu naiseks saamisest ja naiseks olemisest...ilus, valus ja võlus. Lavastus pakub kuhjaga naistele äratundmisrõõmu, meestele ehk naiste hingeelu paremini mõista ning austada naist kui müütilist olevust. Naine, ei ole kunagi liiga palju ja on alati piisav sest tõeline naine on ju SÕDALANE!
Info 5331 0902
Pilet 5€

 









02.09.2016

31.08.2016

31.08.2016

29.08.2016






















23.08.2016













22.08.2016














19.08.2016

18.08.2016



















16.08.2016

12.08.2016
















01.08.2016


















29.07.2016



                       
    

Luunja Karikas 2016 & ERL Klubide Noortekarikas ... - ERL Ratsanet



KorraldajaD: Tartumaa RSK & Sporditeenindus












29.07.2016




Kahel eelneval aastal Kabinas toimunud triatlon kolib tänavu Luunja alevikku.


Triatloni võistluskeskus paikneb Luunja jõesadamas.

Esimene start antakse kell 12, kui roosiaias toimub laste duatlon. Võisteldakse kolmes vanusegrupis: 4 - 6-aastased, 7 - 9- aastased ja 10 - 12- aastased.


Kõik ratta-ja jooksuringi läbinud lapsed saavad osavõtudiplomi ja magusa auhinna. Kõige pisemate starti oodatakse neid lapsi, kes on suutelised ilma kõrvalise abita rattaringi läbima.

Triatloni distantsidega alustatakse kell 13, kui jõesadamas antakse ujumiseks start 10-15-aastastele lastele.

Individuaalne ja võistkondlik põhidistants saab stardipaugu tund aega hiljem, kell 14.


Kõigil, kes soovivad võistlusest osa võtta, palutakse registreeruda meiliaadressil kultuurimaja@luunja.ee .

 

Võistluste juhend on leitav Luunja kultuuri-ja vabaajakeskuse kodulehelt.


Kõikide distantside võitjaid ootavad medalid, karikad ja meened.


Luunja triatlon toimub Luunja mõisapäevade raames. Samaaegselt triatloniga saab alevikus külastada ka laata ja Luunja karikatele peetavat ratsutamisvõistlust.













29.07.2016













15.07.2016

11.07.2016

30.06.2016




JUULI



28.07 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Punane viiul!
Toetab Eesti Kultuurkapital!
Info 5331 0902
Tasuta





 AUGUST


05.08 Tõnis Mägi Luunja roosiaias 20.00

Info 5331 0902
Pilet 10€



05.-07.08 Luunja Mõisapäevad ja Luunja Karikas
Info tel. 5331 0902
Tasuta



07.08 Luunja triatlon 2016 12.00
Luunja jõesadamas
Tillude ja laste duatlon
Laste ja täiskasvanute triatlon
Info tel. 53093670



11.08 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega 16.00
Info tel.  5331 0902
Tasuta



27.08 Muinastulede öö 21.00
Luunja jõesadamas
Info 5331 0902
Tasuta



 










28.06.2016

















22.06.2016

16.06.2016








16.06.2016




















14.06.2016



09.06.2016


NB!  Toimumiskohaks on Luunja lauluväljak












07.06.2016



 


10.06 Luunja Rulluisusprint 2016
Kergliiklusteel, Luunja aleviku poolses otsas
Info 5309 3670
Tasuta



12.06 Tartumaa Kodukandi Suvesimman 16.00
Info 5331 0902
Pilet 10€



16.06 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Sinine viiul!
Toetab Eesti Kultuurkapital!
Info 5331 0902
Tasuta



19.06 Luunja roosiaia kontsert!
Esinevad Naised Köögis
Info 5331 0902



23.06 Jaaniõhtu Luunja laululaval 19.00
Rahvuslikud sportmängud.
Harrastuskollektiivide esinemine.
Tule süütamine.
Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing
Diskor Kristjan Veedler (Ring FM)
Info 5331 0902
Tasuta












03.06.2016





Lastekaitsepäeval, 1. juunil täitus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus rõõmsate perede ja noorimate vallakodanikega – vallavanema vastuvõtule olid  palutud pered, kuhu aasta teisel poolel sündinud pisipoeg või –tütar.

Kutsutud oli 30 pisipõnni koos oma vanematega, teiste seas ka üks kaksikutepaar.

Iga pere sai kaasa õnnesoovid ja kingiks traditsioonilise hõbelusika, meeleoluka kavaga esinesid lasteaialapsed. Tavapäraselt tehti ka ühispilti.

 














02.06.2016


NB! Muudatused liikluskorralduses



Tänavaautode kiirendusvõistlus toimub 4. juuni 2016  Luunja Vallas Tartu-Räpina maanteel Tartu linna piiril Juudi kalmistu ja Lohkva ringi vahelisel alal.

Ümbersõit toimub alternatiivseid teelõike kasutades. Kahe ringtee vaheline ala on suletud 4. juuni hommikul kl 4:00 kuni sama päeva õhtul kl 23:00.

 

Võistluse näol on tegemist Eesti Kiirenduse Karikasarja kuuluva etapiga, kus omavahel võistlevad enamasti tänavaautod. Võistlus on ametlik ja registreeritud Eesti Autospordi Liidus. Järgitakse kõiki rahvusvahelisi ja rahvuslikke turvareegleid. Kohal on tuletõrje- ja päästemeeskond. Võistlust juhivad FIA ja EAL atesteeritud kohtunikud. Pealtvaatajate turvalisus tagatakse turvameeskonna kohalolekuga, piirdeaedadega ja turvaaladega.

 

Võistlusega soovitakse juhtida tähelepanu tänaval kontrollimatult kihutamise ohtlikkusele ning kutsuda tänavakihutajaid end kontrollitult ja turvaliselt ametlikel võistlustel proovile panema. Selleks tarbeks on ürituse võistluskavasse tehtud ka vastav nn. igameheklass.

 



Liiklusskeem:


Eesti kiirenduse meistrivõistluste Tartu Linnavõistlus 04.06.16.a.V3.pdf





















30.05.2016












30.05.2016
















26.05.2016











25.05.2016















23.05.2016




20. mail Luunjas toimunud kirjanduspäeval anti üle K.E. Söödi lasteluule aastaauhind, mille seekord pälvis Lehte Sööt-Hainsalu luulekogu „Kolm leopardikutsut” eest.

Kunstnikupreemia sai Lea Malin, kes joonistas pildid auhinnatud luulekogusse.


Kogumik sisaldab luuletusi olulistel teemadel - riik, pere, sõbrad, kool, tähtpäevad jm.


Luunja Vallavalitsuse ja Luunja Keskkooli koostöös korraldatav kirjanduspäev toimus tänavu 27. korda.

Karl Eduard Söödi lasteluule auhinda antakse välja alates 1988. aastast, sellega tunnustatakse eelneval aastal esmakordselt ilmunud eesti autori algupärast lasteluulekogu ja selle illustraatorit.

Auhinnalise luulekogu valivad ilmunud uudisteoste hulgast traditsiooniliselt välja Luunja koolilapsed, valiku kinnitab zürii.


Preemia varasemate laureaatide hulgas on Heljo Mänd, Ott Arder, Olivia Saar, Hando Runnel, Ellen Niit, Leelo Tungal, Eno Raud ja teisi tunnustatud luuletajaid. Kunstnikupreemia on teiste hulgas pälvinud Priit Pärn, Edgar Valter, Jüri Arrak.










20.05.2016

19.05.2016








13.05.2016












13.05.2016

12.05.2016

10.05.2016


04.05.2016




15.05 Luunja Rattasprint 2016 12.00

Tillusõidud, lastesõidud, rattasprint

Luunja alevikus
Info 5309 3670
Tasuta



16.–22. mai on Luunja valla sünnipäevanädal! Erinevad üritused üle Luunja valla!




16.05   Õunapuude istutamine Kavastus 18.00
Info 5331 0902
Tasuta



17.05 Valla sünnipäevale ja K. E. Söödile pühendatud lasteaiatöötajate konverents

Lohkva Lasteaias 13.00
Info 5661 2583




19.05 Luunja kultuurineljapäev 18.00

Riigipalgalised kirjanikud Luunjas!
Lohkva raamatukogus külas Jürgen Rooste
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta



20.05 K. E. Söödile pühendatud 27. Luunja kirjanduspäev

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses  10.00
Info 5661 2583
Tasuta



20.05 Tänuüritus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses (kutsetega) 18.00
Info 5661 2583
Tasuta



20.05 Suur sünnipäevapidu roosiaias 20.00

Esineb Anne Veski
Info 5331 0902
Tasuta



21.05 Luunja päev Prisma juures 11.00–19.00
Esinevad Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse harrastuskollektiivid, kohalikud vabaühendused jne. Valla ettevõtlike inimeste toodangu müük. Otseülekande teeb raadio Ring FM.
Õhtul esineb ansambel Roxxy!
Info 5331 0902
Tasuta



22.05   Luunjas presidendid! Tallinna Linnateatri etendus „Orav ja Ilves“ 15.00
Autor: Andrus Kivirähk
Osades: Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater)
Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni.
Aastaid tagasi loodud lugu on osutunud lausa prohvetlikuks ja räägib ajast, mil Ärma talus küpsetati veel leiba ja Kadriorus oli kõik peaaegu korras… President kutsub külla Ivan Orava, kes ilmubki otse põrgust. Ilvesele teeb muret, et tema naine on korduvalt rääkinud kahest võõrast mehest.
Info 5331 0902
Pilet 12/14 € müügil Kultuuri- ja Vabaajakeskuses ja enne etenduse algust.



27.05 Luunja kultuurineljapäev Kapteni Keldris 18.00
Arvamusliider Luunjas
Kohtume arvamusliidri Barbi Pilvrega ja räägime päevakajalistel teemadel!
Mekime ka arvamusliidri poolt pakutavaid suupisteid.
Info 5331 0902
Tasuta




Juuni


02.06 Luunja kultuurineljapäev

Riigipalgalised kirjanikud Luunjas!

Toetab Eesti Kultuurkapital

Info 5331 0902

Tasuta



04.06 Sansaara klubi tantsuetendus 17.00

Info 5331 0902

Tasuta



04.06 Lastekaitsepäeva tähistamine 12.00

Luunja roosiaias

Info 5309 3670

Tasuta



05.06 40. Emajõe mängud Lähtel

Info ja registreerimine 5309 3670

Juhend http://www.kultuurimaja.luunja.ee/

09.06 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega 16.00

Info 5331 0902

Tasuta



09.06 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Näituse avamine galeriis Meie Aja Kangelane

Silver Siilaku fotonäituse „Mais amor, por favor!“ avamine

Näitus jääb avatuks juuli alguseni!

Info 5331 0902

Tasuta



10.06 Luunja Rulluisusprint 2016

Kergliiklusteel, Luunja alevikupoolses otsas

Info 5309 3670

Tasuta



12.06 Tartumaa kodukandi suvesimman roosiaias 16.00

Info 5331 0902

16.06 Luunja kultuurineljapäev 18.00

Info 5331 0902

Tasuta



19.06 Luunja roosiaia kontsert!
Esinevad Naised Köögis

Info 5331 0902



23.06 Jaaniõhtu Luunja laululaval 19.00

Rahvuslikud sportmängud

Harrastuskollektiivide esinemine

Tule süütamine

Vallavanema tervitus

Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing

Diskor Kristjan Veedler (Ring FM)

Info 5331 0902

Tasuta













29.04.2016












26.04.2016












25.04.2016

















22.04.2016

18.04.2016















14.04.2016


12.04.2016




11.04.2016



Vana Baskini Teater Luunjas

kell 19.00


„KAITSEINGEL MINU ÕLAL“


Mängivad: MARIKA KOROLEV, TÕNU KILGAS ja VENNO LOOSAAR
Info 5331 0902
Pilet 12/14













08.04.2016

29.03.2016


24.03.2016

22.03.2016


22. märtsil 2016 algab hajaasustuse programmi  taotluste vastuvõtt.


Taotlus koos kohustuslike lisadokumentidega tuleb esitada paberil (Puiestee 14, Luunja alevik, Tartumaa 62222) või digitaalselt allkirjastatuna Luunja vallavalitsusele (luunjavv@luunja.ee) hiljemalt 23. mail 2016.

Kontaktisik: ehitus- ja keskkonnanõunik Tamur Tensing, tel 7417 225, 5026 497, tamur@luunja.ee



Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.

Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Toetust saavad taotleda hajaasustuse piirkonnas elavad füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele:

1. Taotleja elab alaliselt selles majapidamises, millele ta toetust taotleb;

2. Taotleja elukoht on ka rahvastikuregistri andmete kohaselt selles majapidamises, millele ta toetust taotleb (vähemalt alates 1. jaanuarist 2016);

3. Taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

Projektil võib olla ka kaastaotleja(d). Kaastaotleja peab vastama taotlejaga samadele nõuetele.

Oluline on, et projekti tulemus ei oleks poolik, vaid jõuaks tervikliku lahenduseni. Näiteks peab projekti lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, juurdepääsutee olema kasutuskõlblik aastaringselt või peab olemas olema leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem.

Projekti maksimaalne toetus programmist on ühe majapidamise kohta 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka ajavahemikus 2011–2015 hajaasustuse elektriprogrammist, hajaasustuse veeprogrammist ning hajaasustuse programmist saadud toetuse summa. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projekti kuludest.

Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse Luunja vallavalitsusele. Töid tohib alustada alles pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veenanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.  

Selleks, et Teie taotlus vastaks kehtestatud nõuetele, lugege enne taotluse koostamist kindlasti läbi programmdokument.

Taotlusvormid, programmdokumendi  jm taotlemiseks vajaliku leiate EAS kodulehelt: http://www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/.














17.03.2016



15.03.2016

11.03.2016














04.03.2016











02.03.2016












01.03.2016







11.03 Luunja filmireede

Punane varietee 19.00
Varietees on läbi aegade olnud julget, põletavat kirge. Kirg, mis pulbitseb laval, nakkab ja kütab kuumaks publiku, tekitab iha või põlastavat vastasseisu. Kõigi eelduste kohaselt ei oleks nõukaaja tingimustes tohtinud varietee sündida. Ja ometi ta eksisteeris ja veel millise menuga. Menuga, millest tänaseks on jäänud ahhetama panevad legendid.
Filmi režissöör: Manfred Vainokivi
Info 5331 0902
Pilet 2/4€



12.03 XXXIX Jaan Jaago mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses 11.00
Luunja Keskkooli võimlas
Info 503 0088
Tasuta



13.03. Luunja mälumängusari 17.00
Kapteni Keldris
Info 5209 3670



14.03 Emakeelepäeva tähistamine
Info 5331 0902
Tasuta



17.03 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Näituse avamine galeriis Meie Aja Kangelane
Info 5331 0902
Tasuta
19.-27.03 Koolivaheaja programm noortekeskuses
Info 5309 3670
Tasuta



24.03 Luunja kultuurineljapäev Kapteni Keldris 18.00
Arvamusliider Luunjas David Vseviov
Kohtume arvamusliidriga ja räägime päevakajalistel teemadel!
Mekkime ka arvamusliidri poolt pakutuid suupisteid
Info 5331 0902
Tasuta



27.03 Mõisaaida kabeturniir
Info 5309 3670
Tasuta



31.03 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Info 5331 0902
Tasuta

 










26.02.2016












23.02.2016

19.02.2016

18.02.2016




Kultuuriministeerium on käesoleva aasta kuulutanud merekultuuriaastaks – "Näoga mere poole".


18.02. kell 16.00 avab Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus koostöös Käsmu Meremuuseumiga Luunja vallamajas muuseumi peremehe Aarne Vaiku poolt koostatud Urmo Rüütli näituse meremaalidest.


Urmo Rüütel on elukutselt meremees, kes 1970-ndail õppis marinistiks Ester Roode Kunstistuudios. Ta on tegelenud maalimisega üle 40 aasta ning tema näitusi on olnud Soomes, Saksamaal, Eestis.

Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni.












16.02.2016















16.02.2016















11.02.2016













09.02.2016
















29.01.2016


 










29.01.2016




Vana Baskini Teater Luunjas

Kell 19.00


Info tel.  5331 0902


 Pilet 12/14 eurot












25.01.2016




Luunja Kultuuri-ja Vabajakeskuse noortekeskuse ruumes leiab 28. jaanuaril aset noore kirjaniku Anett Tuiski esikromaani "Tulevikuta lootus" esitlus.


Anett Tuisk on Luunja Keskkooli 12. klassi õpilane, kes räägib romaani sünniloost ja paljust muustki. Kohapeal on võimalik värsket kirjandusteost, mis on välja antud Tänapäeva kirjastuse poolt, soodsa hinnaga ka endale soetada.


Salongiõhtut aitavad ilmestada noored muusikud Grete ja Katri.





Romaanist

Jako on 18-aastane Tallinna noormees. Ta on seltskondlik korvpallitalent. Ta on pärit kodust, mis ei ole kodune. Ta ei armasta kohustuslikku kirjandust.

Nella oli 17-aastane Tallinna neiu. Ta elas märkamatut elu. Ta oli kurvameelne, ent samas humoorikas. Ta armastas kirjutada.

Jako ja Nella pole teineteist kunagi tundnud – kuni saatusliku päevani, mil poiss leiab tüdruku päeviku, mis algab sõnadega: "Ma ei taha siin enam olla." Nad on võõrad ajani, mil kohtuvad paberil.


Esitlus algab 28. jaanuaril Luunja Kultuuri-ja Vabajakeskuse noortekeskuse ruumes aadressil Puiestee 2 kell 18.

  










22.01.2016


22.01.2016


20.01.2016











20.01.2016




Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus korraldab üritustesarja "Luunjas lahedad kirjanikud".


21. jaanuaril kell 18 kohtub Lohkva raamatukogus lugejatega Armin Kõomägi.

Armin Kõomägi on tuntud Eesti ärimees, metseen ja kirjanik.

Kirjaniku sulest leiab arvukaid teoseid: "Amatöör" (Pegasus 2005), "Nägu, mis jäi üle"(Pegasus 2007), "Pagejad" (Jumalikud Ilmutused, 2009) samalt kirjastuselt 2011.a "Hea firma" ning kirjastuselt Tuum 2013.a "Minu Mustamäe" ja 2015.a "Lui Vutoon".

Kõomägi on tunnustatud Friedebert Tuglase novelliauhinnaga ("Anonüümsed logistikud". Looming, 2005, nr 4) ja 2015.a pälvis Lui Vutooni käsikiri Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel I koha.



Lahedate kirjanike sarjas saab järgmisena juba 4. veebruaril kohtuda Urmas Vadiga.


Üritustesari on tasuta. Toetab Eesti Kultuukapital.









18.01.2016





Valitsus kavandab haldusterritoriaalse reformi teostada 2017.a kohalikeks valimisteks.

Rahandusministeeriumi poolt on koostatud vastav seaduseelnõu, mis on saadetud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja omavalitsusliitudele, seejärel esitatakse eelnõu Riigikogule. 

 

Reformi ajakava:

01.07.2016    seaduse jõustumine

01.01.2017    vabatahtliku ühinemise taotluste esitamine omavalitsuste poolt

15.02.2017    sundliitmiste algatamine valitsuse poolt

15.07.2017    sundliitmise otsuste langetamine valitsuse poolt

15.10.2017    reformi lõpp

 

Uute omavalitsuste suuruse alampiiriks on valitsus seadnud 5000 elanikku. Teatud juhtudel lubatakse erandeid, kuid siis tuleb põhjendada, kuidas tagatakse vajalik võimekus ilma ühinemata. Sundliitmise korral määrab valitsus, kellega tuleb liituda.


Liitujate vahel sõlmitava ühinemiskokkuleppega lahendatakse uue üksuse nime, sümboolika, eelarve, varade jm küsimused. Kuid need lepped kehtivad üksnes järgmiste valimisteni, seega 4 aastat.

Seadusega antakse võimalus luua soovi korral osavallad eesmärgiga piirkondlikke huve esindada. Osavalla õigused on siiski piiratud - ta võib teha ettepanekuid eelarve, õigusaktide jm osas.


Ette nähakse ühekordsed ühinemistoetused riigieelarvest, mille suuruseks on 100 eurot elaniku kohta, lisaks täiendav toetus suuremate omavalitsuste tekkimisel. Sundliitmise korral ühinemistoetust ei maksta.




Haldusreformi seaduse eelnõu, seletuskiri ja kontseptsioon:














13.01.2016












12.01.2016

07.01.2016

04.01.2016


04.01.2016




Talvise koolivaheaja programm noortekeskuses!




Reede, 08.jaanuar Filmide päev!
Noortekeskus on avatud 14.00-21.00
Kokkamine, pizza-ja filmiõhtu.
Info 5309 3670



08.01 Luunja filmireede

Kadri Kõusaare „EMA“ 19.00
Kaasaegse retro pastelsetes toonides väikelinna krimilugu pakub äratundmist ja mõrkjat huumorit.
“Ema” on põnevikuline lugu unistuste püüdmiseks tehtud tormakatest otsustest, mille tagajärjed jäävad unistajaid end veel tükiks ajaks meelde tuletama.
Filmi keskmes on tulistamise tagajärjel koomasse langenud täiskasvanud poja eest hoolitsev naine, kes seisab silmitsi terve väikelinnatäie inimestega, kes üritavad tema pojaga juhtunu mõistatust lahendada.
Aga ühes Eesti väikelinnas, kus kõik teavad kõiki ja kõike, välja arvatud seda, mis toimub neil otse nina all, võib ka maailma kõige kohmakam kuritegu jääda lahendamata.
Filmi peaosas mängib sarmikas Rakvere teatri näitlejanna Tiina Mälberg. Teistes peaosades näeme mitmeid värvikaid Eesti näitlejaid nagu Andres Tabun, Andres Noormets, Siim Maaten, Jaan Pehk, Jaak Prints, Rea Lest.
Žanr: Draama, thriller
Pikkus: 1t 25 min
Kinodes alates: 8.01.2016
Film on eesti keeles venekeelsete subtiitritega.
Pilet 2/4€
Info 5331 0902



14.01 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega 16.00
Info 5331 0902
Tasuta



16.01 Sõmeru harrastusteater Luunjas
Info 5331 0902



21.01 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Kirjandusklubi Lohkva raamatukogus külas Armin Kõomägi
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta



23.01 Mälumängu vabariiklik finaal
Info 5309 3670
Tasuta



24.01 Luunja liikumise- ja tervisepäev 12.00
Luunja Keskkooli võimlas
Info 5309 3670
Tasuta



28.01 Luunja kultuurineljapäev
Info 5331 0902
Tasuta



29.01 Vana Baskini Teater „PETISED“ 19.00
Originaali pealkri: Cheating Cheaters
Tõlkija ja lavastaja: Vello Janson
Kunstnik: Jaak Vaus
Mängivad: Anne Paluver, Marika Korolev, Kärt Reemann, Raivo Rüütel ja Janek Sarapson
Info 5331 0902
Pilet 12/14









28.12.2015


















23.12.2015












18.12.2015




Jõulukuu 16. päeval täitus Luunja Kultuuri- ja vabaajakeskus taas pisimate vallakodanikega.

Vallavanema vastuvõtule olid  palutud Luunja valla pered, kes aasta teisel poolel on saanud täiendust pisipoja või –tütre näol. Seekord oli kutsutuid enam kui varasemalt - 35 vastset vallaelanikku koos oma vanematega.


Iga pisipõnn sai kingiks traditsioonilise hõbelusika, meeleoluka muusikakavaga esinesid Luunja lasteaia Midrimaa lapsed. Ühispildile õnnestus suur hulk õnnelikke asjaosalisi siiski ära mahutada.


















16.12.2015

15.12.2015

14.12.2015


11.12.2015














07.12.2015













04.12.2015




Vastavalt Ilmateenistuse eeloleva nädalavahetuse prognoosile on Päästeamet valmis reageerima nii tavapärastele kui tormist tingitud päästesündmustele.


Hetkeseisuga on ilmateenistus andnud tormihoiatuse Läänerannikule, Lääne-Eesti saartele, Harjumaale ning Lääne- ja Ida Virumaale.



Teadmiseks elanikele tormi või tugeva tuule korral:

  • Õuest kokku korjata kerged ja lahtised esemed, parkida sõidukid lagedale või garaaži

  • Mõelda põhjalikult läbi oma väljasõidud ja võimalusel lükata need edasi ilma paranemiseni

  • Vältida niinimetatud katastroofiturismi üleujutuspiirkondadesse, kuna see võib olla ohtlik

  • Väljas liikudes ja autoga sõites tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, tormiga võib murduda puid ja teeolud halveneda

  • Kui sõit on vältimatu, tangi auto ning võta kaasa laetud mobiiltelefon

  • Arvestada tuleb elektrikatkestustega ning laadida täis oma mobiiltelefonide akud

  • Neil, kel joogivesi sõltub elektrist, on soovitav vett varuda

     


Ilmaprognoosid uuenevad pidevalt, ilmateadet saab jälgida www.ilmateenistus.ee.

Hädaabi saamiseks ning otsest ohtu kujutavatest purustustest teatage hädaabinumbril 112.

Elektrikatkestustest palume teatada Elektrilevi rikketelefonil 1343.

Infot teeolude kohta saab maanteeinfo numbrilt 1510.

 


Juhiseid saab:

http://paasteamet.ee/et/kodanikule/loodusjoud/torm.html

https://www.facebook.com/paasteamet

https://twitter.com/paasteamet

 

 

Katariina Vaabel

Lääne päästekeskuse pressiesindaja

Päästeamet

53080418; 444 7827

















04.12.2015







03.12.2015















02.12.2015









30.11.2015





04.12 Sõudeergomeetri individuaalne ja võistkondlik võistlus
Luunja Keskkooli võimlas
15.00 LASTE VÕISTLUS
16.00 TÄISKASVANUTE JA VÕISTKONDADE VÕISTLUS
Info 5309 3670



09.12 Luunja valla laste jõulupidu
Luunja Aidateatri laste- ja noortestuudio Aidake(!) esietendus "Virtuaaljõuluõhtu".
Info 741 7101



10.12 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega 16.00
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses
Info 5331 0902
Tasuta



10.12 Kultuurineljapäev 18.00
Kirjandusklubi Lohkva raamautkogus
Info 5331 0902
Tasuta



13.12 Kogupere jõululaat 11.00-15.00
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis
Info 522 7457
Tasuta



14.12 „Luunja Kultuurimaja 30!“
17.30 aktus (kutsetega)
19.00 Tants ansambli Sept saatel Kapteni Keldris
Info 5331 0902



15.12 Lohkva Lasteaia jõulupidu
Info 733 3644



16.12 Luunja valla beebipidu
Info 7417101



16.12 Luunja valla eakate jõulupidu
Esineb Toomas Anni
Info 741 7101
Tasuta



17.12 Luunja Keskkooli jõulupidu
Info 508 9290



18.12 Tartumaa parimate sportlaste tunnustamine 
Kutsetega



19.12 Luunja valla asutuste töötajate jõulupidu 19.00
Tantsuks ansambel Kukerpillid. Üllatused!
Kutsetega
Info 5331 0902



01.01.2016 Suur uusaastapidu Luunja valla rahvaga 00.00
Kõigile pokaal kihisevat
Kapteni Keldris
Info 5331 0902
Pilet 5€

 










26.11.2015











23.11.2015

















20.11.2015

13.11.2015

12.11.2015


10.11.2015

09.11.2015


 


04.11.2015




Käesoleva aasta 1. novembri seisuga elab elanikeregisti andmetel Luunja vallas 4020 inimest (sh täpselt 2010 meest ja 2010 naist!), tänavu on lisandunud 91 elanikku.  

 

Vallavanem Aare Anderson ja registripidaja-sekretär Katrin Madisson käisid täna valla 4000 elanikku Kairi Poomi kodus õnnitlemas. Üle anti lilled ja ekstra selleks sündmuseks keraamik Maanus Mikkelilt tellitud vallateemaline seinataldrik. Pere kolis Luunja valda septembris Ülenurme vallast.  





 
















02.11.2015











02.11.2015





05.11 Luunja kultuurineljapäev 18.00 Kapteni Keldris
Kunstnik Fideelia-Signe Roots räägib ja küpsetab

Info 5331 0902
Tasuta


07.11 Tartu Akadeemilise Meeskoori Emajõgi ja naiskoori Jõeõed kontsert 19.00

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

Info 5331 0902

Tasuta


12.11 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega 16.00

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus

Info 5331 0902

Tasuta


12.11 Luunja kultuurineljapäev 16.00
„Eesti kunsti kaheksakümnendad ja üheksakümnendad“ näituse avamine Luunja vallamajas.

Näituse kuraator Mari Kartau.

Näitus jääb avatuks jaanuari alguseni!

Toetas Eesti Kultuurkapital

Info 5331 0902

Tasuta


14.11 X Tartumaa taidlejate päev 2015 16.00

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis
Info 5331 0902

Tasuta


15.11  Dzintars Sprivulise mälestusturniir kiirmales 11.00

Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuse saalis

Eraldi turniir noortele (7–16) ja täiskasvanutele

Info 5309 3670


19.11  Luunja kultuurineljapäev 18.00 Kapteni Keldris

Pagulase eri "Mis on islam?”

Info 5331 0902

Tasuta


21.11  Noorte diskorite festival 12.00

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

Info 5331 0902


26.11  Luunja kultuurineljapäev 18.00
Kirjandusklubi Lohkva raamatukogus

Toetab Eesti Kultuurkapital

Info 5331 0902

Tasuta


29.11 Esimese advendi tähistamine 17.00

Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuse ees
Info 5331 0902

Tasuta

 













23.10.2015

22.10.2015


















19.10.2015




19.10 Luunja kultuuriesmaspäev Vana Baskini Teater

Kl 19.00
Carole Greep (Prantsusmaa) komöödia kahes vaatuses “Me ootasime teid pikisilmi”
Lavastaja: EERO SPRIIT
Kunstnik: JAAK VAUS
Mängivad: ANTI KOBIN (SA NUKU), TAAVI TÕNISSON (SA NUKU), MERILIN KIRBITS, JEKATERINA NOVOSJOLOVA
Pilet 12.-/14.-
Info 5331 0902


17.–25.10 Koolivaheaja programm

Palju tegevusi lastele ja noortele
19.10 noortekeskus avatud 12.00–18.00
Meisterdamine ja kl.15.00 lauamängude õhtu Marika juhendamisel
20.10 noortekeskus avatud 14.00–21.00 Filmi- ja pannkoogiõhtu
21.10 noortekeskus avatud 12.00–19.00 Matk ja meisterdamine
22.10 noortekeskus avatud 14.00–21.00 Filmi- ja pitsaõhtu
23.10 noortekeskus suletud 10.30–18.00 Väljasõit Võrumaale
Info ja väljasõidule registreerimine 5303 8713
Jälgige reklaami, võib tulla muudatusi!
Info 5309 3670


22.10 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Kirjandusklubi Lohkva raamatukogus
Kohtumine Merle Jääger
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta


29.10 Luunja kultuurineljapäev 18.00 Kapteni Keldris
„Pagulase eri! Kes on pagulane?“
Kõneleb pagulastele suunatud tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov
Info 5331 0902
Tasuta


20.–30.10 Üleriigilised raamatukogupäevad 

Info Luunja Valla Keskraamatukogu 748 8818
Tasuta













15.10.2015












13.10.2015


12.10.2015











08.10.2015











05.10.2015


04.10.2015






02.10.2015




Seoses 4. Tartu Linnamaratoni toimumisega 3. oktoobril 2015 Tartu linnas ja Luunja vallas on liikluskorralduslikud muudatused kell 9.30- 14.30 vastavalt lisatud ajutistele liikluskorraldusskeemidele (vt. skeemid nr 14-nr 24).

 

 

Lisainfo:

  • Jooksuraja alla jäävad teed ja tänavad on (transiit) liikluseks suletud (v.a. bussiliiklus Ihastes ja Luunja vallas)
  • Jooksuraja piirkonda jäävatesse elamutesse Luunja vallas ja Tartu linnas postitatakse info ürituse toimumisest otseposti teel
  • Raja alla jäävatele teedele paigaldatakse eelinfo viidad vähemalt 7 ööpäeva enne ürituse toimumist;
  • Juurdepääs elamutele on võimalik pärisuunalise liiklusena mööda rada, kuid võimalusel palume sõidukitel liikumist mööda rada vältida;
  • Kergliiklustee olemasolul kulgeb jooksurada mööda maanteed ääristavat kergliiklusteed (Räpina mnt lõik, Lohkva tee lõik);
  • Jooksuraja ja maanteede ristumised on mehitatud Lõuna Politseiprefektuuri ja vabatahtlike reguleerijatega;
  • Ajutiste liikluskorraldus vahendite paigaldust korraldab OÜ Lõunaliiklus;


Luunja valla territooriumil toimub võistlus ca 9.30 (Rõõmu tee) - 13.00 (Ihaste, Veibri).


Linnast väljaspool olev rajaosa on liiklusskeemidel nr 13-20.


Tartu Linnamaraton.pdf


linnamaratoni_rada_42km_2015.pdf





Indrek Kelk

Juhatuse liige

MTÜ Klubi Tartu Maraton

Tel:+37 27 421 644

Gsm:+372 51 63 260

e-post: indrek@tartumaraton.ee















02.10.2015





Tartu linn kavandab idaringtee 3. ehitusala, ette on valmistatud projekteerimistingimuste eelnõu.

Tööde eesmärgiks on siduda ringtee 1. ja 2. ehitusjärk Räpina-Värska maanteega.


Ringteelt lähtuva müra jm mõjude leevendamiseks nähakse ette leevendusmeetmete rakendamist elurajooni ja roheala kaitseks.


Tartu linn kavandab aasta lõpul esitada riigile ringtee rahastamistaotluse, järgmisel aastal korraldada hanke, objekt peaks valmima 2017.a.


Tagasisidet ootame hiljemalt 12.10.2015 e-postil luunjavv@luunja.ee  


Luunja valla ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud eskiislahendus:


eskiislahend_06_ainult_aerofotol.pdf


eskiislahend_06.compressed.pdf














30.09.2015

29.09.2015




29.09.2015





02.10 Luunja kultuurireede EESTI FILM

kl 18.00
Polli päevikud
1914. aasta baltisakslaste valitsetud Eestis jõuab 14-aastane aadlitüdruk tagasi mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tüdruku teadlasest isa hoiab perekonda oma julma kontrolli all, peidab mõisapreili eestlasest mässajat (Tambet Tuisk) – alguses uudishimust ja siis trotsist, andes tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.
„Polli päevikud“ maalib lummava kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest. Režissöör Chris Kraus loob meisterliku portree inimestest vaikselt anarhiasse ja kaosesse suubuvas ühiskonnas.
Film toob vaatajani erakordse näitlejate galerii, mida juhib noor debütant Paula Beer (Oda) ja Tambet Tuisk (Schnaps). Film on üles võetud Eestis, Matsi rannas, Varbla vallas, Pärnumaal, 2009. a suvel just selleks otstarbeks merre püstitatud suurejoonelises mõisas. Film valmis Eesti, Saksa ja Austria ühistööna.
Lavastaja Chris Kraus
Näitlejad: Tambet Tuisk, Paula Beer, Edgar Selge, Jeanette Hain, Ricky Müller
Pilet 2/4 €
Info 5331 0902



04.10 Luunja matkamäng 12.00
Lõbus ja õpetlik orienteerumismäng peredele ja võistkondadele
Luunja alevikus
Info 53093670
Tasuta



08.10 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega 16.00
Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis
Info 5331 0902
Tasuta



08.10 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Fideelia näituse"Tugevate tee" avamine galeriis Meie Aja Kangelane
Toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus jääb avatuks novembri lõpuni!
Info 5331 0902
Tasuta



16.10 Luunja kultuurireede EESTI FILM

kl 18.00
Roukli
Väikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda. Hirmunud elanike elu pööratakse pea peale, kui majja saabuvad kaks põgenikku, kes pagevad salapärase ja nähtavasti kättemaksuhimulise Peedu eest. Järgnevad sündmused süüvivad habrastesse sidemetesse inimeste vahel ja indiviidi iseolemise tähendusse nende taustal. Pealtnäha pessimistlik lähtepunkt areneb filmi edenedes millekski märksa mitmetahulisemaks - teoseks, mis kujutab sügava inimliku ühenduse haprust ja taaskehtestab selle kui õiguspärase võimaluse, juhul kui õpime teisest inimesest lahti laskma.
“Roukli” kutsub vaatajat oma küsimustega suhestuma mitte ainult intellektuaalselt, vaid ka emotsionaalselt, isegi vaimselt.
Lavastaja: Veiko Õunpuu
Osatäitjad: Juhan Ulfsak, Lauri Lagle, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Peeter Raudsepp, Tambet Tuisk, Taavi Eelmaa, Meelis Rämmeld
Info 5331 0902
Pilet 2/4



18.10 Luunja mälumängusarja esimene mäng 18.00
Kapteni Kelder
Oodatud on kõik mälumänguhuvilised. Võistkondade suuruse ja edaspidise toimumise päeva lepime kokku koha peal.
Info 53093670



19.10 Luunja kultuuriesmaspäev Vana Baskini Teater 19.00
Carole Greep (Prantsusmaa) komöödia kahes vaatuses “Me ootasime teid pikisilmi”
Lavastaja: EERO SPRIIT
Kunstnik: JAAK VAUS
Mängivad: ANTI KOBIN (SA NUKU), TAAVI TÕNISSON (SA NUKU), MERILIN KIRBITS, JEKATERINA NOVOSJOLOVA
Pilet 12/14
Info 5331 0902



17.-25.10 Koolivaheaja programm
Palju tegevusi lastele ja noortele
Jälgige reklaami!
Info 5309 3670



22.10 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Kirjandusklubi Lohkva raamatukogus
Kohtumine Merle Jääger
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta



29.10 Luunja kultuurineljapäev
Info 5331 0902
Tasuta



20.-30.10 Üleriigilised raamatukogupäevad
Info Luunja Valla Keskraamatukogu 748 8818
Tasuta










25.09.2015


















25.09.2015


















18.09.2015

15.09.2015

10.09.2015
























07.09.2015

04.09.2015




Luunja Vallavalitsus müüb 17.09.2015 vallamajas (Puiestee 14 Luunja alevik) avalikul suulisel

enampakkumisel:


Kell 11.00

Lohkva külas Aiandi tee 9-2  asuva korteriomandi (72,4 m2) alghind 60 000 € (tagatisraha 2 500 €, osavõtutasu 300 €)


Kell 11.30

Kavastu külas 7-5 asuva korteriomandi (55,8 m2) alghind 6000 € (tagatisraha 200 €, osavõtutasu 30 €)

 

Kell 12.00

Kavastu külas 7-8 asuva korteriomandi (43,6m2) alghind 6000 € (tagatisraha 450 €, osavõtutasu 30 €).



Tagatisraha ja osavõtutasu palume maksta kohapeal 30 min enne enampakkumise algust või ülekandega Luunja vallavalitsuse a/a-le EE982200001120133283.


Enampakkumise võitjaga sõlmitakse notariaalne ostu-müügileping.

Füüsilisel isikul kaasa võtta isikut tõendav dokument, juriidilise isiku esindajal volitusi tõendav dokument.



Info tel 741 7274, 524 9374 (Harri Lepp)















01.09.2015





Tänavu teostatakse Luunja Lasteaias Midrimaa investeeringuid nii sise-kui välistööde osas.

Sisetööd hõlmasid 1, 2. ja 3. rühma ruumide renoveerimist - uued põrandakatted, seinte ja lagede viimistlemine, uste vahetus, uued pistikud-lülitid, tualett- japesuruumide uuendamine, osaliselt uued valgustid, jm. Teostas OÜ Jõgeva Ehitus, tööde maksumus kokku 97 339 eurot. Remonditud ruumid on hetkel juba kasutusse võetud.

 

Käimas on ka välistööd, mis hõlmavad lasteaia hoone vundamendi soojustust ja hüdroisolatsiooni, õueala ja katuste sademevee ärajuhtimist, tänavapoolsete välisuste vanade varikatuste likvideerimist, varikatuste, majaesiste trepiplatvormide, teede ja platside rajamist. Teostajaks samuti OÜ Jõgeva Ehitus, maksumuseks 33 517 eurot.

Mõlemale tööle annab ehitaja lepingu kohaselt 3-aastase garantii.


Lisaks on Midriumaa saanud endale ka unikaalse väikelaste seiklusraja.  















01.09.2015






Luunja Keskkooli 1. klassides alustas kooliteed 25 last. Kolmandat aastat järjest avatakse kaks paralleelklassi. Vastsed koolijütsid said esimesel koolipäeval koduvallalt traditsioonilise kingi - õunapuuistiku. Lisaks toetab vald koolitee alustajaid aabitsatoetusega.

 

Gümnaasiumiastmes on õpilaste arv võrreldes varasemaga samuti märkimisväärselt kasvanud. Tänavu alustas 10. klassis 24 õpilast ja kahes esimeses klassis kokku 25. Seekord ei siirdunud ükski Luunjas põhikooli lõpetanu mujale gümnaasiumisse – sedavõrd on kasvanud usaldus oma kooli vastu.

 

Viimastel aastatel on järjekindlalt kasvanud koduvalla koolis haridusteed alustavate laste hulk kõikides kooliastmetes. Seetõttu on paranenud ka kooli rahastamine – riigipoolne finantseerimine toimub nn pearaha põhimõttel.

Luunja Keskkoolis õpib alanud kooliaastal kokku 291 õpilast (mullu alustas 277). Seejuures on arvestatav osa õppuritest pärit teistest omavalitsustest.

 

Hiljuti kinnitatud kooli uue arengukava kohaselt on Luunja Keskkooli eesmärgiks võimaldada võimetekohast arengut turvalises ja kaasaegses õpikeskkonnas. Kooli põhiväärtuste seas on olulisel kohal avatus, loovus, sõbralik õhkkond ning koostöö.

 

Lohkva külaselts koostöös vallaga tervitab kõiki õppureid koolialguse peoga 5. septembril Lohkvas.



















28.08.2015


 

Kogupere koolialguse pidu!

 


Palume Sind 5. septembril koolialguse peole Lohkva küla korvpalliplatsile.

Korvpalliplats asub Aiandi tee ja Soojuse tee ristmiku vahetus läheduses.

 

  

 

17.00 Algus

17.05 Päevajuhtide tervitus

17.10 MTÜ Lohkva Külaseltsi tervitus ja tutvustus

17.20 Luunja vald annab üle esimestesse klassidesse minejatele kingitused

17.35 Laulab Alexandra-Elizabeth Martinson

17.45 Mängud, meelelahutus ja üllatusesinejad

19.30

20.15 Mängud ja meelelahutus

20.45 Autasustamine ja tänukõned

21.00 Peo lõpetamine

 


 

 


Luunja vallavalitsus ja Lohkva külaselts
















27.08.2015





Rahvusvaheline kirjandusfestival „Humanismi võimalikkusest loomariigi äärealal 4.0 MUST RUUT“

Kavastus


Ürituse ajakava:


29. august
12.00 Lahkumine Tartust (Atlantise juurest) laevaga/bussiga Kavastusse
15.00 Saabumine Kavastusse
15.00 - 18.00 auhinnagala MUST RUUT
18.00 - 19.00 õhtusöök
19.00 - 20.00 Adam Wiedemann. Kohtumist viib läbi Hendrik Lindepuu
20.00 - ... muusika Hans-Gunter Lock ja Gerhard Lock. Luuletajate vabakava


30.august
10.00 -11.00 hommikusöök
11.00 - 13.00 kokkuvõte kirjandusaastast 2014 Sven Kivisildnik
13.00 - 17.00 vabakava MUST RUUT
Maalime musta ruutu! Kõik poeedid pannakse maalima Kazimir Malevitši „Musta ruutu“ kunstniku KIWA juhendamisel. Maalidest tehakse näitus, mida presenteeritakse sügisel.
18.00 lahkumine


Toetab Eesti Kultuurkapital


Info 5331 0902


Tasuta














21.08.2015

21.08.2015





Käimas olev Kavastus asuva Parve tee rekonstrueerimine toimub Luunja valla, ettevõtjate ja riigi koostöös.

Hetkel on juba saanud uue asfaltkatte sõidutee, järgneb kergliiklustee rajamine.


Rekonstrueerimise käigus uuendatakse sõidutee kate Kavastu-Koosa tee ristmikust kuni AS Palmako sissesõiduni. Lisaks ehitatakse välja kergliiklustee, korrastatakse bussipeatuse ala. Tööd hõlmavad ka valgustuse rajamist kergliiklustee äärde ning kõiki vajalikke projekteerimistöid.


Tööde peatöövõtjaks on AS Vooremaa Teed. Kogumaksumuseks kujuneb 145,1 tuh eurot.

Rekonstrueerimise üheks eesmärgiks on rekonstrueerida sõidutee, mida kasutatakse intensiivselt AS Palmako tootmistegevusega seotud raskeveokite poolt. Seetõttu osaleb rahastamisel AS Palmako, kes panustab 25 000 eurot. Ülejäänud summa moodustab riigipoolne toetus 95 497 eurot ning Luunja valla omafinantseering 24 613 eurot.  


Kaasatud on teinegi kohalik ettevõte OÜ Conectra, kes oma territooriumiga seonduvad tööd tellib ja rahastab ise.


Teiseks projekti oluliseks eesmärgiks on jalakäijatele ning jalgratturitele eraldi ohutuma liikumisvõimaluse loomine.  

















14.08.2015














11.08.2015


Värsket lehenumbrit saab lugeda SIIT.



"Kodu Uudiste" toimetus ootab septembrikuu numbrisse kaastöid hiljemalt 09.09 kl 17.00.

Leht jõuab kojukandesse 17. septembril.



















07.08.2015



















06.08.2015

04.08.2015




6.-9. augustil võõrustab Tartumaa Euroopa Meistrivõistlusi Maanteerattasõidus.



Osalevad ratturid kümnetest Euroopa riikidest. Võisteldakse naisjuunioride, meesjuunioride ning naiste ja meeste U23 vanuseklassides.  

Võistluste programmis on ka rahvasportlastele ja pealtvaatajatele mõeldud rahvasõit pikkusega 62 km.




Vaata võistlusmarsruute:


1234

Võistlused

N 06.08 12:30Eraldistart U23 naised (18,4 km) Vaata lähemalt
N 06.08 15:00Eraldistart Naisjuuniorid (14,4 km ) Vaata lähemalt
R 07.08 11:00Eraldistart U23 mehed (31,5 km) Vaata lähemalt
R 07.08 15:00Eraldistart Meesjuuniorid (18,4 km) Vaata lähemalt
L 08.08 09:30Naisjuunioride grupisõit (74,4) Vaata lähemalt
L 08.08 15:00Grupisõit U23 naised (124) Vaata lähemalt
P 09.08 10:00Meesjuunioride grupisõit (124) Vaata lähemalt
P 09.08 14:00Grupisõit U23 mehed (161,2 km)




Korraldaja:

Klubi Tartu Maraton MTÜ
Laulupeo pst 25, 51007 Tartu, Estonia
Telefon: +372 7 421 644
E-post: tartumaraton@tartumaraton.ee 

 

www.tartumaraton.ee

www.tourofestonia.ee 













03.08.2015





Tartu Linnavalitsus on saatnud Idaringtee III ehitusala projekteerimistingimuste eelnõu ülevaatamiseks ja vajadusel täiendavate tingimuste esitamiseks (vt allpool lisatud materjalid).

 

Tööde eesmärgiks on siduda Idaringtee I ja II ehitusjärk Räpina-Värska maanteega. Ühendatakse nii autoteede kui kergliiklusteede võrk.

Ristmikud tänavate ja maanteega lahendatakse ringristmikena. Kergliiklusteede ristumine ringteega lahendatakse eritasandilisena olulisemates kergliiklejate liikumissuundades, ristmikel teiste tänavatega projekteeritakse samatasandilised ristumised. Kergliiklusteed projekteeritakse eraldatuna sõiduteest kogu projekteeritava ala ulatuses.

 

Sõidutee ristumine Mõisavahe ja Nõlvaku tänavatega on kavas projekteerida ringristmikuna, ristmik Soojuse teega lihtristmikuna.

Ringtee ristumised kergliiklusteega kavandatakse eritasandilisena:

-  Mõisavahe tn ja Soojuse teed ühendava tänava ristumisel ringteega

-  Aiandi tee kortermajade piirkonda ja Prisma keskust ühendava olemasoleva jalgraja ringteega ristumise   

   piirkonnas

 

Elanikke puudutab eelkõige see, kui sujuvalt saab lahendatud kulgemine jalgsi ja jalgrattaga liikujate jaoks peamistes liikumissuundades, samuti ringtee mõjude leevendamise meetmed. 


Aiandi tee kortermajade piirkonda ja Prisma keskust ühendavast olemasolevast jalgrajast lähtuvalt on kavandatud kergliiklustee, mille ristumine ringteega lahendatakse tunneliga. Seega on sellekohane Luunja valla varasem soov arvesse võetud.  


Ringteelt lähtuva müra jm mõjude leevendamiseks on praeguse ajutise ühendusteelõigu äärde rajatud hekk. Ringtee lõplikul väljaehitamisel peame vajalikuks mõjusamate leevendusmeetmete rakendamist elurajooni ja roheala kaitseks. Konkreetne lahendus pakutakse välja valla poolt, linn kajastab vastavalt projektis ja ehitab valmis.


 

Tartu linn kavandab aasta lõpul esitada riigile ringtee rahastamistaotluse, järgmisel aastal korraldada hanke, objekt peaks valmima 2017.a.

 


Võimalikke ettepanekuid ootame hiljemalt 11.08.2015 e-postil luunjavv@luunja.ee  






eskiislahend_02_1.pdf


Tartu_Linnavalitsus_Korraldus_2015_LV-K-0838.pdf

























30.07.2015



Luunja lasteaed Midrimaa ootab uuest õppeaastast tööle rühmaõpetajat (1,0 kohta) ning muusikaõpetajat (0,5-0,75 kohta lapsehoolduspuhkuse asendaja) .

Sooviavaldust ja CV-d ootame hiljemalt  13. augustiks 2015. a aadressile Luunja lasteaed Midrimaa, Uus 3, Luunja alev , Tartumaa 62222 või  lasteaed@luunja.ee

 

Lisainfo tel  5340 7693 ja 772 1358









23.07.2015















17.07.2015

16.07.2015



14.07.2015

13.07.2015


09.07.2015




Vallavalitsuse tellimusel on käsil kunagise Luunja mõisa majandushoone korrastamistöid.


Arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all oleva ning Luunja vallale kuuluva mõisaaegse hoone korrastustööde teostajaks on OÜ Haspo, kes pakkus parima hinna 7378 eurot. Sellest valdav osa, 5000 eurot on Muisuskaitseameti (MKA) toetus.

Tööde hulgas on hoone seest puhastamine (I ja II korrus, kelder - ehituspraht, puud-põõsad jm), sissevajunud katuse eemaldamine, välismüüride pudeda kihi eemaldamine ja müüride katmine, ajutiste avakatete paigaldamine, hoone ümbruse pinnase planeerimine, väljavajunud müüriosa kivide eemaldamine ja uuesti ladumine, osaline vuukide täitmine.

MKA registris viinaköögi nime all olevas hoones toimus teadaoleva info järgi hoopis juustu kääritamine, tegelik viinaköök asus läheduses. Tegemist on mõisaansamblisse kuuluva majandushoonega, millel on säilinud algupärase kujuga hooneosad, arhitektuurseid kujunduselemente ja ehituskonstruktsioone. Algne hoone pärineb tõenäoliselt 19. saj. algusest, sajandi lõpul ehitati seda suuremaks. Ümberehitusi on tehtud ka Nõukogude perioodil, mil hoonet kasutati majandi poolt.


Vald kavandab võimalusel edaspidi taotleda investeeringutoetust ja hoonet tulevikus kasutada jõesadamaga seonduvalt.

 


Teine vallale kuuluv muinsuskaitsealune arhitektuurimälestis – mõisaaegne aednikumaja on üks väärtuslikumaid mõisaajast osaliselt säilinud ehitisi valla territooriumil. See on Luunja mõisakompleksi vanim allesolev elamu (18. saj II pool), mille suurimaks vaäärtuseks on Lõuna-Eesti üks ainulaadsemaid säilinud mantelkorstnaid.

Maja oli pikka aega seisnud kasutuseta. 2009-2010 tellis vald hoone esialgseks päästmiseks töid niipalju, kui tookordne MKA toetus võimaldas - puhastati prahist, eemaldati allakukkunud konstruktsioonid ning katusekivid, toestati laetalasid ja mantelkorstent. Katus kaeti armeeritud kilega. Nüüdseks on kile osaliselt purunenud. Tänavu on vald olemasolevate vahenditega teinud esmavajalikke töid: puhastanud seest ja väljast, toestanud talasid, ladunud üles mantelkorstna väljavajunud osa jm.

Järgnevalt on vajalik ajutise toolvärgi tegemine, sarikate ja roovituse tõstmine ning mädanenud osade vahetamine, uue ajutise ilmastikukindla katusekatte paigaldamine. Selleks taotleb vald taas raha MKA-lt. Nende tööde tegemine lahendaks ilmastikumõjude probleemi ja peataks edasise lagunemise paljudeks aastateks, lisaks muudaks ka visuaalset pilti. 

Edaspidi tuleks konserveerida müürid, taastada laetalastik, sarikad ja roovistik, samuti mantelkorsten restaureerida ning uus katus paigaldada.  

 

Ajaloopärandi hoidmine ja eksponeerimine on oluline osa Luunja valla identiteedist ja kogu Eesti kultuuriloost.



















07.07.2015

02.07.2015



JUULI



09.07 J.E.Sõrmusele pühendatud viiulifestival „Punane Viiul“ Luunja Roosiaias kl 19.00
Esinevad
Indrek ja Paul Kristjan Kalda
Indrek Palu
Meelis Orgse
Toetab Eesti Kultuurkapital!
Info 5331 0902
Tasuta



13.07 Helju Kesa maalinäitus "Oma küla noored" avamine Luunja vallamajas kl 16.00
Näitus jääb avatuks augusti lõpuni!
Info 5331 0902
Tasuta



14.07 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega kl 16.00
Info 5331 0902
Tasuta



Paarisvõrkpalliturniir Luunja Suvi 2015
Info 515 2776
Tasuta




AUGUST


02.08 Kabina triatlon 2015
Info 5309 3670
Tasuta



07.-08.08 Luunja Mõisapäevad
Info 5331 0902
Tasuta



07.08 Jaan Tätte kontsert kl 20.00 Luunja Roosiaias
Info 511 1106
Pilet eelmüügist 10€ ja kohapeal 12€
Piletilevi!



07.-08.08 Ratsavõistlus Luunja Karikas
Info 5648 0052
Tasuta



12.08 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega kl 16.00
Info 5331 0902
Tasuta



19.08 Dägo Luunja Roosiaias kl 20.00
Kõige paremate laulude kontsert!
Pilet 10/12€
Piletilevi



29.-30.08 Rahvusvaheline kirjandusfestival „Humanismi võimalikkusest loomariigi äärealal“ Kavastus
Info 5331 0902
Tasuta












01.07.2015





Alates 1. juulist osutab Luunja Varahalduse SA teenuseid, mis seni olid OÜ Luunja HMT ülesandeks (teede hooldus, haljastus, tänavavalgustus jm).


Omavalitsusele teenuseid osutava majandusüksuse tegevuse efektiivsuse eesmärgil koondatakse kõik majandusvaldkonna teenused ühte. 

Vallale vajalike majandusvaldkonna teenuste osutamisega tegeleb edaspidi valla omandis olev Luunja Varahalduse SA, millele antakse üle valdav osa OÜ Luunja HMT senistest funktsioonidest. Neile lisanduvad vallavara haldamine ning valla investeeringuprojektide realiseerimine. Vajadusel kasutab SA oma ülesannete täitmiseks allhankijaid. 

   

Väikesemahuliste teenuste (pisiremondid, munitsipaaleluruumide haldamine jmt) kõrval omab vald kindlaksmääratud valmisolekut teostada teatud ulatuses esmavajalikke töid (lumetõrje, haljastus, väiksemad teeremondid, jm).

 

OÜ Luunja HMT majandustegevus on lõpetatud, ettevõte likvideeritakse.


 

Luunja Varahalduse SA juhataja kontaktid:

Tõnu Ruusamäe

Mob.    509 4294

e-post:  tonu@luunja.ee














29.06.2015





















18.06.2015

18.06.2015

16.06.2015

Värsket lehenumbrit saab lugeda SIIT.





Kodu Uudiste toimetus ootab juulikuisesse numbrisse kaastöid  08.07 kl 17.00-ks

Leht jõuab kojukandesse 16. juulil.















09.06.2015

Täpsemalt taotlemisest leitav SIIT













08.06.2015





















08.06.2015





Linnaliste piirkondade jätkusuutlikku arendamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Meetme raames toetatakse tegevusi, mille eesmärgiks on säästvate liikumisviiside soodustamine ning linnalistes piirkondades kodulähedase lasteaia- ja lastehoiuvõimaluste loomine.

Tartu linna, Luunja, Tartu, Tähtvere ja Ülenurme valdade koostöös on valminud Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2020, mida antud meetme raames soovitakse ellu viia.

Vastavalt siseministri 3.03.2015 määrusele nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng““ ja riigihalduse ministri 19.05.2015 käskkirjale nr 1-3/113 „Linnapiirkondade tegevuskava koostamise protseduurid“ on linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks ettepanekuid võimalik esitada lisaks kohalikele omavalitsustele ka Tartu linnapiirkonna sihtasutustel ja mittetulundusühendustel, kelle põhikirjalisteks eesmärkideks on projekti tegevused.

Vormikohased ettepanekud palume esitada perioodil 8.06-1.07.2015 Tartu Linnavalitsusele elektrooniliselt e-posti aadressil vpt@raad.tartu.ee. Samale aadressile palume pöörduda ka küsimuste korral.

 

 

Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” –

https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015030

 

Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2020 http://www.tartu.ee/data/Linnapiirkonna%20strateegia_kinnitatud%20181214.pdf

 
















05.06.2015

04.06.2015


Etendus toimub Kapteni Keldri väliterrassil

















02.06.2015






LUUNJA VALLAVALITSUS VÕTAB KONKURSI KORRAS TÖÖLE

 

PLANEERINGU- JA HALJASTUSSPETSIALISTI

 

 

Vastutusvaldkonnad:

  • detailplaneeringute menetlemine
  • haljastus ja heakord

 

Sobival kandidaadil on:

  • erialane kõrgharidus
  • töökogemus kõnealustes valdkondades
  • väga hea arvutikasutamise ning erialaste andmebaasidega töötamise oskus
  • haldusdokumentide ja ametikirjade koostamise ja vormistamise oskus
  • iseseisev mõtlemine, otsustus- ja vastutusvõime
  • hea suhtlemisoskus ja koostöövalmidus

 

Kasuks tuleb:

  • töökogemus avalikus sektoris
  • valdkondi reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine

 

Omalt poolt pakume:

  • vastutusrikast tööd kiiresti arenevas omavalitsuses
  • head töökeskkonda kaasaegses vallakeskuses
  • enesetäiendamise võimalusi

 

Tööle asumise aeg:  juuli 2015

 

 

Avaldus, motivatsioonikiri, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad palume saata

hiljemalt 16. juuniks 2015 e-posti teel luunjavv@luunja.ee või kirja teel aadressil Puiestee 14, Luunja alevik Luunja vald 62222 Tartumaa.

 

 

 

Lisainfo: vallavanem Aare Anderson,  tel. 7 417100, aare@luunja.ee



















01.06.2015


















26.05.2015





























26.05.2015




Luunja Kultuuri-ja Vabajakeskuses korraldab 31. mail taas koostöös valla vabatahtlike naistega lastekaitsepäeva ürituse ning heategevusliku laada.

Sündmus toimub Luunja roosiaias algusega kl.12.00.


Laadal, mille müügikohast saadud tuluga toetakse Luunja valla raskustes peresid, pakutakse eelkõige käsitöö-, toidu-ja lastekaupu. Oma organisatsioone tulevad tutvustama Maanteeamet, Luunja Maanaiste Selts, Kodutütred ja Tartu Perede Liit, kes pakub ka väga soodsalt kasutatuid riideid lastele.


Lapsed leiavad tegevust batuutidel, takistusrajal ja noortekeskuse telgis, kus saab meisterdada. Kohal on Päikesekiisu, kes kutsub lapsi mängima ja näomaalingute tegijad ning patsipunujad. Oma tantsuga tulevad publikut rõõmustama tantsustuudio Carol ja Stassi tantsukooli väikesed tantsulapsed.


 Samal ajal sõidavad Luunja vahel ka rattaralli ratturid, nii et kannatlikkust ja ettevaatust maanteedel!

















25.05.2015














25.05.2015















22.05.2015

21.05.2015


21.05.2015

21.05.2015











19.05.2015


18.05.2015

15.05.2015


14.05.2015




















13.05.2015




Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus korraldab 08.-12. juunil laste päevalaagri, kuhu ootame lapsi vanuses 7-12.a.

Laagripäevad algavad kl 9.00 ja lõpevad 15.30. Päev algab hommikuampsuga ning iga päev pakume ka sooja toitu. Laager koosneb viiest teemapäevast: spordipäev, looduse ja loomade päev, rahvakultuuripäev, ohutuse-ja linnapäev ning meisterdamispäev. Tegevused toimuvad nii Luunjas kui väljaspool valda.

Igal hommikul kohtume noortekeskuse ruumides, kus ka alati oma päeva lõpetame.


Laagri kasvatajateks on vastava koolituse läbinud ning laagrikasvataja osakutse saanud inimesed.


Laagri osalustasu on 20 eurot, mis kulub peamiselt laste toitlustamisele.


 Hea lapsevanem, kui sa soovid , et sinu laps laagris osaleb, võta ühendust telefonil 53093670 või kirjuta kultuurimaja@luunja.ee.


 Luunja laste päevalaagrit toetab Luunja Vallavalitsus kohaliku omaalgatuse projektitoetuse kaudu.

Kadi Kalmus
Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus
53093670


Lastelaagri avaldus 2015







12.05.2015


11.05.2015


















06.05.2015


Esineb Arsise kellade kool








06.05.2015




Täiendavate lasteaiakohtade loomise eesmärgil on Luunja vald käivitanud riigihanke Lohkva Lasteaia laiendamise ehitustööde teostamiseks.


Rajatakse täiendavad ruumid 2 rühmale, kokku 36 lapsele. Juurdeehituse tulemusena saab lasteaed ka senisest suurema saali, lisaks ehitatakse osaliselt ümber muid ruume, korrastatakse kinnistule transpordi ligipääsu ning rajatase täiendavaid parkimiskohti.

Juurdeehitus seotakse olemasoleva lasteaiahoonega, et kogu lahendus moodustaks ühtse ja funktsionaalse terviku.


Tööde valmimine on kavandatud tänavu septembriks.






Riigihanke materjalid


Ehitusluba


Eksperthinnang Lohkva Lasteaia juurdeehituse projektile


Arhitektuur-ehitusliku ja sisekujunduse osa põhiprojekt


Elektrivarustuse põhiprojekt


Nõrkvooli osa põhiprojekt


Kütte ja ventilatsiooni osa põhiprojekt


Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa põhiprojekt


Kooskõlastused














05.05.2015










04.05.2015











01.05.2015




Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus korraldab koostöös Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kultuurkapitaliga Luunja vallakeskuses Eesti kunstiklassikat tutvustava näituste sarja.


Avanäitus annab ülevaate Eesti kunstist 1960-ndatel.


Näituse kuraator on kunstnik ja kunstiteadlane Mari Kartau, kes tõi Luunjasse valiku Tallinna Kunstihoone kogust. Luunjas saab vaadata Nikolai Kormašovi, Ilmar Linnati, Lepo Mikko, Leili Muuga, Evald Okase, Väino Parise, Ester Roode, Henn Roode, Richard Sagritsa, Evi Sepa, Ants Viidaleppa, Voldemar Väli, Tõnis Laanemaa, Rinaldo Veeberi, Saima Sõmeri ja Valdur Ohaka töid.


Näituse sarja eesmärgiks on publikule näidata Eesti kunsti arengut kuuekümnendatest kuni üheksakümnendateni, näitamaks kaasaegse Eesti kunsti vundamenti.

Luunja vallamajja on sel aastal tulemas veel näitusi seitsmekümnendatest ning kaheksa-ja üheksakümnedatest aastatest Eesti kunstis.



Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.














29.04.2015



















27.04.2015


















24.04.2015

22.04.2015















21.04.2015











20.04.2015





LUUNJA VALLAVALITSUS VÕTAB TÖÖLE

 

 

MAANÕUNIKU

 

 

Vastutusvaldkonnad:

 

  • maakorraldus
  • valla üldplaneering

 

Sobival kandidaadil on:

  • erialane kõrgharidus
  • töökogemus maakorralduse ja planeeringute valdkonnas kokku vähemalt 5 aastat
  • väga hea arvutikasutamise ning erialaste andmebaasidega töötamise oskus
  • haldusdokumentide ja ametikirjade koostamise ja vormistamise oskus
  • iseseisev mõtlemine, otsustus- ja vastutusvõime
  • hea suhtlemisoskus ja koostöövalmidus

 

Kasuks tuleb:

  • töökogemus avalikus sektoris
  • valdkonda reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine

 

Omalt poolt pakume:

  • vastutusrikast tööd kiiresti arenevas omavalitsuses
  • head töökeskkonda kaasaegses vallakeskuses
  • mitmekesiseid kogemusi ja arenguvõimalusi
  • enesetäiendamise võimalusi

 

Tööle asumise aeg:  mai-juuni 2015

 

 

Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad palume saata

hiljemalt 4. maiks 2015 e-posti teel luunjavv@luunja.ee või kirja teel aadressil Puiestee 14, Luunja alevik Luunja vald 62222 Tartumaa.

 

 

 

Lisainfo: vallavanem Aare Anderson,  tel. 7 417100, aare@luunja.ee





















16.04.2015











14.04.2015


14.04.2015


Värsket lehenumbrit saab lugeda SIIT.
















08.04.2015





Luunja Vallavalitsus kuulutab

asutamisel oleva LUUNJA VARAHALDUSE SIHTASUTUSE nimel välja konkursi

 

 

SIHTASUTUSE JUHATUSE LIIKME

 

ametikoha täitmiseks

 

Juhatuse liige korraldab Luunja valla poolt loodava Luunja Varahalduse Sihtasutuse tööd.

Sihtasutuse peamisteks ülesanneteks on vallavara haldamine, valla taristu rajamine, arendamine ja korrashoid, investeerimisprojektide teostamine

 

Sobival kandidaadil on:

  • kõrgharidus
  • töökogemus majanduse valdkonnas
  • juhtimiskogemus
  • iseseisev mõtlemine, otsustus- ja vastutusvõime
  • hea suhtlemisoskus ja koostöövalmidus

 

Kasuks tuleb:

  • majandus- või ehitusalane või tehniline kõrgharidus
  • kogemus projektijuhtimise ja riigihangete alal

 

Omalt poolt pakume:

  • vastutusrikast tööd loodavas organisatsioonis
  • mitmekesiseid kogemusi ja arenguvõimalusi edaspidiseks
  • enesetäiendamise võimalusi

 

Tööle asumise aeg:  mai 2015

 

 

Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad palume saata

hiljemalt 22. aprilliks 2015 e-posti teel luunjavv@luunja.ee või kirja teel aadressil Puiestee 14, Luunja alevik Luunja vald 62222 Tartumaa.

 

 

Lisainfo: Harri Lepp,  tel. 7417274, harri@luunja.ee

















01.04.2015

 






16.04  Luunja kultuurineljapäev 15.00

Ernst Hiisi sünnipäeva tähistamine

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi Ernst Hiisi nimelises Luunja filiaalis

Info 5331 0902

Tasuta


17.04 Kokandusklubi 18.00

noortekeskuse ruumides, hooaja viimane!

Info 5309 3670

Tasuta


19.04 Luunja mälumängu sarja hooaja viimane mäng 17.00

Kapteni Keldris

Info 5309 3670

Tasuta


22.04  Luunja jüriööjooks 2015 19.00

Lohkvas

Tillujooksud, lastejooksud, teatejooksud, kultuuriprogramm, jüriöölõke

Info 5309 3670

Tasuta

23.04  Luunja kultuurineljapäev 18.00

Kirjandusklubi Lohkva raamatukogus „Naised proosas!“

Külas Kati Saara Vatmann

Toetab Eesti Kultuurkapital

Info 5331 0902

Tasuta


25.04  Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse harrastuskollektiivide hooaja lõpupidu 17.00
Info 5331 0902

Tasuta


30.04  Luunja kultuurineljapäev 16.00

Luunja vallamajas näituse „Eesti kunst seitsmekümmnendad“ avamine.

Näituse kuraator Mari Kartau

Toetab Eesti Kultuurkapital

Näitus jääb avatuks juuni lõpuni!

Info 5331 0902

Tasuta


30.04  Luunja kultuurineljapäev 19.00

Luunja Aidateatri esietendus

"LÜPSIAEG"

Pilet 4€


30.04  Volbriöö Karneval  koostöös Kapteni Keldriga 21.00

Nõia kostüümides inimestele tasuta ja pokaal kihisevat Kapteni Keldri poolt!

Info 5331 0902

Pilet 2€










27.03.2015










26.03.2015




20.03.2015

20.03.2015




26.03 kell 19.00  Luunja kultuurineljapäev


TEATER 
 

Vana Baskini Teater  "Õnnenumbrid"


Originaali pealkiri: LUCKY NUMBERS


Tõlkis ANDRA AALOE
Lavastaja: EERO SPRIIT
Kunstnik: JAAK VAUS


Mängivad: HELGI SALLO, KATRIN VALKNA, RAIVO RÜÜTEL, MERILIN KIRBITS, RAUNO KAIBIAINEN, MADIS MILLING ja MIHKEL TIKERPALU


Pilet 11€ ja 13€
Piletid saadaval Luunja Kultuuri Ja Vabaajakeskuses ja piletilevis!











19.03.2015




Päästeameti pressiteade
19.03.2013


 

Homsest hakkab üle Eesti kehtima tuleohtlik aeg

 

Viimase nädala ajaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg.

Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.

 

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

 

Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja Rait Puki sõnul on viimase nädala ajaga hüppeliselt kasvanud maastikutulekahjude arv suures osas olnud seotud hooletusega. „Paljudel juhtudel ongi just ulatuslikud maastikupõlengud alguse saanud hooletust lõkke tegemisest. Selle tulemusena on kahjuks tulle jäänud juba ka hooned ja muu inimeste isiklik vara, mille hulgas on ka üks hoovis seisnud laev,“ avaldas Rait Pukk muret.

 

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Tuletame meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.

 

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju.

 

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

 

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit.

 
















17.03.2015





18. märtsist 2015 alustatakse hajaasustuse programmi taotluste vastuvõttu.



Taotluse koos kohustuslike lisadokumentidega palune esitada paberil või digitaalselt allkirjastatuna vallavalitsusele hiljemalt 18.05.2015.



Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele paremad elutingimused.


Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

 

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele:

1. Taotleja elab alaliselt selles majapidamises, millele ta toetust taotleb;

2. Taotleja elukoht on ka rahvastikuregistri andmete kohaselt selles majapidamises, millele ta toetust taotleb (vähemalt alates 1. jaanuarist 2015);

3. Taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel olla riiklike maksude osas maksuvõlgnevusi, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

 

Projektil võib olla ka kaastaotleja(d). Kaastaotleja peab vastama taotlejaga samadele nõuetele.

Oluline on, et projekti tulemus ei oleks poolik, vaid jõuaks tervikliku lahenduseni. Näiteks peab projekti lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, juurdepääsutee olema kasutuskõlblik aastaringselt või peab olema rajatud leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem.


Projekti maksimaalne toetus programmist on ühe majapidamise kohta 6500 eurot. Toetuse määramisel võetakse arvesse ka varasematel aastatel hajaasustuse elektriprogrammist ja/või hajaasustuse veeprogrammist saadud toetused. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projekti kuludest.


Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse vallavalitsusele.

Töid tohib alustada alles pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veenanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.  


Selleks, et Teie taotlus vastaks kehtestatud nõuetele, lugege enne taotluse koostamist kindlasti läbi programmdokument ja konsulteerige valla ametnikuga.



Taotlusvormid leiate EAS kodulehelt:

http://www.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/hajaasutuse-programm/taotlejale

 



Info:


Tamur Tensing, ehitus- ja keskkonnanõunik, tel. 7417 225, 5026497, tamur@luunja.ee

 

 


















13.03.2015




Reede, 13.03.

 

8.15-9.00         klassijuhatajatund teemal Luunja Kool 250

9.15-10.50       kontsert-aktus kultuuri- ja vabaajakeskuses (klassijuhataja koos oma klassiga)

10.50-11.10     I söögivahetund

11.10-11.55     klassijuhatajatund koos vilistlastega

11.55-12.15     II söögivahetund

12.00               õpetajate ja vilistlaste vestlusring õpetajate toas

12.15               spordivõistlus võimlas

 





Laupäev, 14.03.

 

15.00–21.00    registreerimine koolimajas

16.30–22.00    registreerimine kultuuri- ja vabaajakeskuses

17.00               kontsert-aktus koos õnnitlustega kultuuri- ja vabaajakeskuses

19.00               vilistlaste klassijuhatajatunnid koolimajas

19.00–23.00    kringlikohvik (uue maja 2. ja 3. korrus)

19.30–21.00    lendude pildistamine 3. korrusel

20.00               pidulik vastuvõtt kooli aulas (kutsetega

                        külalised ning endised ja praegused töötajad)

21.30–24.00    tantsumuusika kooli aulas

21.30–1.30      vilistlasõhtu kultuuri- ja vabaajakeskuses ansambliga Sleepwalkers

1.30–               avatud Kapteni Kelder
















11.03.2015

10.03.2015

10.03.2015


10.03.2015


09.03.2015





Jäätmeseaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu. Korraldatud jäätmevedu (KJ) on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud konkursil valitud ettevõtja poolt. Jäätmeseaduse kohaselt on KJ rakendamine kohustuslik kõikidele vähemalt 1500 elanikuga omavalitsustele.

KJ põhieesmärgid:

  • kõikide jäätmetekitajate (majapidamiste) hõlmamine jäätmekäitlusega
  • jäätmete logistiliselt optimeeritud vedu
  • stabiilne hinnatase - kindla hinnaga jäätmete vedu kokkulepitud perioodi joosul
  • illegaalse prügistamise vähendamine – kohustusliku jäätmeveo korral väheneb motivatsioon jäätmetest ebaseaduslikult vabaneda, neid lõkkes põletada jne.

 

Nendele jäätmevaldajatele, kellel regulaarne jäätmevedu on ka seni toimunud, KJ olulisi muudatusi kaasa ei too, osadel juhtudel jääb senine vedaja samaks (juhul, kui senine vedaja on hanke võitja).

Luunja valla hanke on võitnud AS Ragn-Sells.


KJ korral veab kõikide antud piirkonnas elavate inimeste jäätmed ära konkursi tulemusena selleks ainuõiguse saanud ettevõte. Teised vedajad selles piirkonnas enam teenust osutada ei või.

Omavalitsuse poolt korraldatud hanke tingimuste kohaselt on määratud lepingu kestus, veo sagedus jm põhitingimused.

 

Kõik lepinguga hõlmatud piirkonnas elavad jäätmevaldajad (kinnistuomanikud, korteriühistud jne) loetakse automaatselt KJ-ga liitunuks valla ja vedaja vahelise lepingu kohaselt.  

Iga jäätmevaldaja võib hiljem sõlmida vedajaga lisaks ka individuaalse lepingu, kuid see ei ole kohustuslik. Individuaalse lepinguga saab soovi korral täpsustada veo sagedust, konteinerite renditingimusi jm üksikasju. Lepingu puudumisel toimub vedu minimaalse paketi alusel (vähemalt 1 kord kuus, hajaasustuses üks kord kvartalis).

Omavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel erandkorras vabastada jäätmevaldaja teatud tähtajaks KJ kohustusest, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata.

 

Luunja vallas rakendatakse KJ alates 1. aprillist 2015. Elanikud ise midagi ette võtma ei pea, vajalikud toimingud tehakse valla ja jäätmevedajate poolt. Tähtaja saabudes võtab uus vedaja seniselt üle teenuse osutamise, olles eelnevalt saatnud igale jäätmevaldajale lepingu.
















09.03.2015












09.03.2015





Alates 9. märtsist kehtib Luunja valla teedel koormuspiirang üle 8-tonnistele sõidukitele.
















04.03.2015





07.03. peetakse Luunja Keskkoolis rahvusvahelisi Jaan Jaago mälestusvõistlusi kreeka-rooma maadluses Samal päeval avatakse Luunja vallakeskuses ka maadlusvõistlustele pühendatud fotonäitus.


Mõõduvõtud Jaan Jaago 38. mälestusvõistlustel algavad kell 11 Luunja Keskkooli spordisaalis.













03.03.2015




Aastakümnete jooksul on Luunja vallas tegutseval maadlusklubil Jaan säilinud arvukalt fotosid erinevatest võistlusest.

Kultuuri- ja vabaajakeskus valis ligi 100 pildist välja 15 meeleolukamat ja vormistas nad A2 mõõdus fotodeks.













03.03.2015












27.02.2015












27.02.2015





Keskkonnaamet (edaspidi KeA) teatab, et Keskkonnaminister algatas 15. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 58 Tartu maakonnas Luunja Sirgumetsa külas, Tartu Vilussaare külas ja Vara vallas Põrgu külas asuva Pähklisaare looduskaitseala moodustamise.

Seoses sellega korraldab KeA Jõgeva-Tartu regioon 23. veebruar – 15. märts 2015 Pähklisaare looduskaitseala moodustamisega seotud materjalide avaliku väljapaneku.

 


Kaitseala võeti esmakordselt looduskaitse alla Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis“ maastiku üksikelemendina Pähklisaar ja laugasjärved. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1999 määrusega nr 384 moodustati nendest objektidest Pähklisaare maastikukaitseala. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid täpsustatakse kaitseala piire ja kinnitatakse alale kehtiva looduskaitseseaduse kohane kaitsekord. Samuti muudetakse kaitstava loodusobjekti tüüpi.

 

Tulenevalt vajadusest paremini tagada soo- ja metsaelupaigatüüpide ning kaitsealuse linnuliigi elupaiga kaitse, liidetakse kaitsealale juurde riigiomandis olevat metsamaad ning arvatakse praegusest kaitsealast välja õueala, noored kultuurpuistud ja majandatud metsad.

 

Lähtuvalt loodusväärtuste kaitseks kavandatud kaitsekorrast on Pähklisaare looduskaitseala jaotatud neljaks sihtkaitsevööndiks, millest igaühele on määratud ka täpsem kaitse-eesmärk. Neist eesmärkidest lähtutakse kaitseala valitseja kooskõlastuste andmisel erinevatele tegevustele. Kaitsealal ei ole piiranguvööndeid ega reservaate.

 

Pähklisaare looduskaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõu, seletuskiri ja kaart on lisatud allpool. Määrusega kehtestatakse omanike/valdajate õiguste, kitsenduste ja kohustuste ulatus ning looduskaitseala säilimiseks vajalik kaitsekord. Pärast looduskaitseala kaitse-eeskirja määruse kinnitamist hakkab alal kehtima looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord koos määruses toodud erisustega. Kui kaitsekord piirab oluliselt maa sihtotstarbelist kasutamist, siis on vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võimalus taotleda kinnistu (või selle piirangutega osa) riigile müümist. Lisaks sellele rakendub vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 maamaksuvabastus sihtkaitsevööndites.

 

 

Kaitse-eeskirja eelnõu ja täpsema kaardiga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ka Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14, ruum 205), samuti Luunja, Tartu ja Vara vallavalitsustes ning nende valdade kodulehel.

 

Põhjendatud ettepanekud või vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile (Aleksandri 14, 51004 Tartu või e-post: tartu@keskkonnaamet.ee) hiljemalt 15. märtsiks 2015.

 

Kaitseala moodustamise avalik arutelu toimub 16. märtsil 2015 kl 16.00 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), kus tutvustatakse kaitseala moodustamisel laekunud küsimusi ja ettepanekuid ning kaitseala piiride ja kaitsekorra viimast seisu.


Lisainformatsiooni saab Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialistilt Maris Pajult telefonidel 740 7138, 5336 5805 või e-posti aadressil maris.paju@keskkonnaamet.ee.

 



Seletuskiri

Määruse eelnõu




Kaart












20.02.2015

20.02.2015















19.02.2015




21.02 Luunja kultuurilaupäev kell 17.00
Eesti film!


 1944


Elmo Nüganeni uus mängufilm käsitleb 1944.a sõjasündmusi Eestis.

Tegevus hargneb Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole – Saksa armees ja Punaväes sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel.


 Režissöör Elmo Nüganen, stsenarist Leo Kunnas, operaatorid Rein Kotov ja Mart Taniel, kunstnik Kalju Kivi, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Kristian Taska.
Osades: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt, Hendrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Priit Pius, Märt Pius, Hendrik Toompere juunior, Gert Raudsep, Mait Malmsten, Peeter Tammearu, Ain Mäeots, Rain Simmul, Kristjan Sarv, Ivo Uukkivi, Andero Ermel ja teised.
Tootjad: Taska Film ja MRP Matila Röhr Productions (Soome)
Filmi pikkus on 1 tund ja 40 minutit.


Info 5331 0902


 Pilet 4€ ja soodus 2€










19.02.2015












16.02.2015

12.02.2015




Aili Karindi raamatu „Emajõe-äärse valla nimekad mehed“ tutvustus Luunja raamatukogus

Kohtumine Aili Karindiga
 

Kohapeal on võimalik raamat soetada hea hinnaga!


 Info tel.  5331 0902
 














12.02.2015








11.02.2015




13.02 kell 19.00
Tabivere harrastusteater Luunjas
Aleksandr Viteri „JAAM“


Info 5331 0902
Pilet 3€













10.02.2015

10.02.2015













09.02.2015

03.02.2015




VEEBRUAR




10.02 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega 17.00
Info 5331 0902
Tasuta



13.02 Luunja kultuurireedeTEATER 19.00
Tabivere harrastusteater Luunjas!
Aleksandr Viteri „JAAM“
Info 5331 0902
Pilet 3€



14.02 Tartumaa ansamblite päev 18.00
Info 5331 0902
Pilet 2€



17.02 Vastlapäev
Info 5331 0902
Tasuta



17.02 Luunja kultuuriteisipäev 17.00
Aili Karindi raamatu „Emajõe-äärse valla nimekad mehed“ tutvustus Luunja raamatukogus!
Kohtumine Aili Karindiga
Kohapeal on võimalik raamat soetada hea hinnaga!
Info 5331 0902
Tasuta



19.02 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Kirjandusklubi Lohkva raamatukogus
Kohtumine luuletaja Kelly Turkiga
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta



20.02 Kokandusklubi 18.00
Noortekeskuse ruumides
Info 5309 3670
Tasuta



21.02 Luunja kultuurilaupäev 17.00
Eesti film!
1944
Elmo Nüganeni uus mängufilm käsitleb 1944. aasta sõjasündmusi Eestis. Tegevus hargneb Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole – Saksa armees ja Punaväes sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel.
Režissöör Elmo Nüganen, stsenarist Leo Kunnas, operaatorid Rein Kotov ja Mart Taniel, kunstnik Kalju Kivi, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Kristian Taska.
Osades: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt, Hendrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Priit Pius, Märt Pius, Hendrik Toompere juunior, Gert Raudsep, Mait Malmsten, Peeter Tammearu, Ain Mäeots, Rain Simmul, Kristjan Sarv, Ivo Uukkivi, Andero Ermel ja teised.
Tootjad: Taska Film ja MRP Matila Röhr Productions (Soome)
Filmi pikkus on 1 tund ja 40 minutit.
Info 5331 0902
Pilet 4€ ja soodus 2€



22.02. Luunja Wattbike 12.00
Luunja Keskkooli võimla
Info 5309 3670
Tasuta



23.02 Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud sündmused Luunjas!
10.15 Laste ja noorte rongkäik Luunja Keskkoolist Luunja aleviku Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde
10.30 Miiting ja pärgade asetamine
18.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses aastapäevale pühendatud pidulik aktus
Vallavanema Aare Andersoni tervitus
Agu Uudelepp - Mis on Eesti idee?
Esinevad Jõeõed ja Trambali
Vennad Johansonid
Pärast aktust suupistelaud
Info 5331 0902
Tasuta



26.02 Luunja kultuurineljapäev 18.00
Näituse avamine galeriis Meie Aja Kangelane
Toetab Eesti Kultuurkapital
Info 5331 0902
Tasuta











27.01.2015


















27.01.2015




















23.01.2015

19.01.2015














19.01.2015














16.01.2015


















15.01.2015




Kutsume Teid üles riigiportaalist eesti.ee elektroonilist valijakaarti tellima. Kui olete e-valijakaardi juba varasemalt tellinud, siis Te ei pea seda uuesti tegema.


Elektroonilise valijakaardiga saadetakse Teile teave kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada Teie @eesti.ee aadressile. Elektroonilise valijakaardi tellijatele paberil valijakaarti enam ei saadeta ning paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui ka loodust.

E-valijakaardi tellimiseks minge riigiportaali kodulehele: https://www.eesti.ee/portaal/valimised.valijakaart. Link suunab Teid kõigepealt sisselogimislehele, pärast sisselogimist saate valijakaardi tellida.


E-valijakaart annab Teile vaid vajaliku info, et hääletama minna. Seda ei pea välja printima ega valimisjaoskonnas hääletamiseks kaasa võtma ning see ei ole elektroonilise hääletamise eelduseks.

E-valijakaardi tellimus kehtib ka kõigil järgnevatel valimistel, kuid tellinul on hiljem võimalus elektroonilise valijakaardi saamisest loobuda.


E-valijakaardi tellimiseks peab tellija ametlik @eesti.ee e-posti aadress olema suunatud igapäevaselt kasutatava e-posti aadressi peale. E-posti aadressi saate suunata või aadresse lisada riigiportaali kodulehel:https://www.eesti.ee/portaal/!postisysteem.suunamised
(vajalik sisselogimine). Igapäevase e-posti aadressi muutumisel värskendage ka @eesti.ee aadressi suunamist aadressilhttps://www.eesti.ee/est/minuasjad



Et saada valijakaart oma e-posti aadressile juba 1. märtsil 2015 toimuvateks Riigikogu valimisteks, tuleb see tellida hiljemalt 29. jaanuaril.













13.01.2015




Luunja valla jäätmeveo riigihanget vaidlustati ühe pakkuja poolt korduvalt. Vald sai õiguse nii riiklikus vaidlustuskomisjonis kui halduskohtus. Vaidlus jätkus veel ringkonnakohtus, kuid kaebaja võttis kaebuse tagasi. Vald on sõlminud lepingu hanke võitjaga ning teenus rakendub aprillis.   

 

Mullu kevadel valla poolt alustatud riigihanget vaidlustas AS Eesti Keskkonnateenused korduvalt - esmalt riiklikus vaidlustuskomisjonis, seejärel kohtus. Kaebaja soovis tühistada hanke tulemuse, millega tunnistati edukaks AS Ragn-Sells pakkumus. Põhjenduseks tõi kaebaja, et AS Ragn-Sells poolt pakutud hind on liiga madal. Vaidlustuskomisjon ja halduskohus jätsid kaebuse rahuldamata. AS Eesti Keskkonnateenused kaebas seejärel edasi ringkonnakohtule.


AS Eesti Keskkonnateenused loobus lõpuks kaebusest.

 

Korraldatud jäätmeveo alguskuupäevaks on lepingu kohaselt 01.04.2015. Vald ja AS Ragn-Sells on asunud tegema ettevalmistusi teenuse rakendamiseks.

 














13.01.2015

08.01.2015
















02.01.2015




  • Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile.

  • Töötuskindlustusmakse määr langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile.

  • Maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.

  • Pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu kasvab 210 eurolt 220 euroni.

  • Alampalk on 2015. aastal 390 eurot ehk 2,34 eurot tunnis.


  • 2015. aastast muutuvad riigilõivud. Vastavalt toimingute tegelike kulude suurenemisele tõusevad isikut tõendava dokumendi ehk ID-kaardi, reisidokumendi ehk passi ja elamisloa riigilõivud, samuti koolituslubade ja taimede paljundamise ning sordikaitseseaduse ja mahepõllumajanduse lõivud.

    Ühtlasi korrigeeritakse aasta algul kõik riigilõivumäärad ülespoole täiseurodeks. Alla 100-eurosed lõivud korrigeeritakse 1 euro täpsusega ülespoole, näiteks 93,21-eurone lõiv muutub 94 euroks. Alates 100-eurosed lõivud korrigeeritakse 5 euro täpsusega ülespoole, nii muutub 867,43-eurone lõiv 870 euroks.



    Alkoholiaktsiis tõuseb 15%, et vähendada alkoholi kättesaadavust.


    Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja aktsiisiseaduse muudatustega tõuseb maagaasi aktsiisimäär uuest aastast 20%. Eriotstarbelist diislikütust võib edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel ning kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks kuni 1. maini 2015. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.

    Alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodumajapidamisel ja korteriühistul ei teki maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud. Võrguettevõtjal lasub endiselt maksukohustus elektrienergia ülejäägi eest, mille kodumajapidamine või korteriühistu võrku edastab.
















    02.01.2015





    Tartumaa maakonnaliinidel vahetub vedaja ja muutuvad sõiduplaanid  


    Maakonnaliinidel alustas 1. jaanuarist reisijate vedu GoBus ning muutuvad busside liininumbrid ja sõiduplaanid.


    Nii praegu kehtivad kui tulevased sõiduplaanid on üleval ühistranspordi infoportaalis peatus.ee. Uued sõidugraafikud leiab ka veebilehelt tartumaa.ee.  


    Paljudel liinidel tulevad kasutusele sissesõidud, mida teenindatakse ainult soovija olemasolul.

    Kui bussipeatus on sõiduplaanis tähistatud nõudepeatusena väljumiseks, sõidab buss sellesse peatusesse, kui sinna on pileti ostnud vähemalt üks reisija. Mõnedel liinidel on ka ettetellitavad nõudepeatused — sõidusoovi korral peab reisija peatusesse bussi ette tellima sõidule eelneval päeval hiljemalt kella 20-ks telefonil 12012.

    Samalt telefonilt saab informatsiooni liinide sõiduplaanide ja võimalike liinihäirete kohta. Helistamine infotelefonile on helistajale tavakõne tariifi alusel.  


    Maakonnaliinidel on kasutusel kaks invatõstukiga varustatud ning ratastooliga sisenemiseks kohandatud bussi. Vedaja suunab sellise bussi liinile sõitja tellimuse alusel, mis tuleb esitada infotelefoni kaudu vähemalt 48 tundi enne bussi väljumist.  


     Lisateave: Anne Vodi, Tartu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist, tel 730 5253.  

















    30.12.2014










    30.12.2014

    22.12.2014

    22.12.2014



    Soovijad on alati oodatud vallavalitsusse registritoimingut tegema.

     

     

    Milleks on vajalik elukoha registreerimine?

    Elukoha registreerimine on muuhulgas oluline, et omavalitsus saaks adekvaatselt planeerida ja osutada avalikke teenuseid oma territooriumil – vallasisene (kooli)transport, teede korrashoid, tänavavalgustus, haljastus, sotsiaalabi, koolid, lasteaiad ja lastehoid, raamatukogud, velskrid, registritoimingud, kultuuriüritused jne. Teenuseid saab õigesti planeerida, kui on teada potentsiaalsete kasutajate hulk, teenuste rahastamiseks aga on vajalik maksude laekumine.

    Eelkõige iga inimese enda huvides on see, et tema elukohaandmed registris oleksid korrektsed ning vastaksid tegelikule elukohale. Toetuste ja teenuste taotlemine, samuti valimistel osalemine toimub üksnes registreeritud elukoha põhiselt. Elukohaandmete alusel toimub ka üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikku eelarvesse, millest teenuseid rahastatakse.

    Elukoha aadressiandmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Europarlamendi valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel.



    Elukoha registreerimiseks on järgmised võimalused:


    -  Luunja Vallavalituses kohapeal tööpäevadel kell 08.00-17.00
    -  kirja teel - postitada täidetud elukohateate blankett aadressil Puiestee 14, Luunja alevik, Luunja vald 62222     

    Vaata siit (http://www.andmevara.ee/public/RR_lisa1_100806.pdf ).                                         e-teenus (http://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.index)
    Oma elukohaandmete õigsust saab igaüks kontrollida  riigiportaalis www.eesti.ee  rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades.  Tuleb valida kodanikule mõeldud vaheleht ning siseneda portaali kas ID-kaardi või internetipanga paroolidega. Oma elukohaandmete nägemiseks tuleb valida vasakult menüüst rahvastikuregister ning seejärel pakutavate päringute seast enda andmete päring. Elukohaandmete muutmiseks tuleb esitada elukohateade.  

    Elukohateade esitatakse vallavalitsuse rahvastikuregistriga tegelevale töötajale (vallasekretärile või registripidajale). Seda tuleb teha elukoha muutumisel Eestis, elama asumisel välismaale või välismaalt Eestisse.

    Elukoha andmete muutmist saab taotleda:

    • digitaalallkirjaga e-posti teel. Selleks peab olema ID-kaart ning arvuti vastavalt juhistele ettevalmistatud (www.id.ee);
    • riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades (vajalik ID-kaardi olemasolu);
    • kirjalikult, täites elukohateate kohapeal või saates postiga aadressile Puiestee 14 Luunja alevik, Luunja vald 62222.

     


    Vajalikud dokumendid elukohateate esitamisel:

    · elukohateate blanketid:   doc vorm (salvestatav ja digiallkirjastatav);  pdf  vorm (prinditav)

    ·  koopia isikut tõendavast dokumendist juhul, kui dokumendid saadetakse postiga;

    ·  koopia eluruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek – juhul, kui teate esitaja ei ole ruumi omanik.

    Elukohateate esitamisel e-posti teel kinnitab ruumi omanik oma nõusolekut digitaalallkirjaga.

    ·  kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukohateate esitamiseks - kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel;

    Andmed                                                                                                                   

    Elukohateates esitatakse uue elukoha aadressiandmed. Eelmise elukoha andmed tuleb lisada saabumisel välisriigist. Perekonnaliikmed võivad esitada ühise elukohateate, kus toodud elamaasuvate perekonnaliikmete, sh alaealiste laste andmed. Koos elukohateatega on soovitatav esitada ka oma sidevahendite andmed (e-post, telefon), samuti teise eluruumi aadress, juhul kui isik elab mingil ajavahemikul (nt suvekuudel) mõnes teises elukohas.

    Ruumi omaniku nõusolek                                                                                                                       

    Kui isik ise ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt üürileping) või eluruumi omaniku loa (allkiri elukohateatel). Kaasomandis oleva eluruumi korral lisab teate esitaja kõigi kaasomanike nõusoleku, v.a. juhul, kui omanikevahelisest kaasomandi kasutamise kokkuleppest ei tulene teisiti. Sellisel juhul lisatakse vastavat kokkulepet tõendav dokument.


    Paneme inimestele südamele, et elukoha ümberregistreerimist (ka ajutiselt) mõne konkreetse teenuse tõttu tasub enne tõsiselt kaaluda. Näiteks registreeritakse elukoht Tartusse sealse kooli- või lasteaiavõimaluse lootuses. Soovitame taolistel juhtudel enne pidada nõu omavalitsuse spetsialistidega, et leida endale parim lahendus. Halvemal juhul võib tekkida olukord, kus inimesele tekivad soovimatud tagajärjed - ta ei pruugi saada teenust selles omavalitsuses, kus soovitud.   



    Info:                                                                                                                             

    registripidaja-sekretär Katrin Madisson, tel. 7417 319, katrin@luunja.ee                        

    vallasekretär Aime Ustav,  tel. 7417 318, 5293633, aime@luunja.ee 




    Tere tulemast Luunja valla elanikuks !

     

    Luunja Vallavalitsus










    19.12.2014





    Jõulude eel täitus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus taas noorimate vallakodanikega – vallavanema vastuvõtule olid  palutud valla pered, kuhu aasta teisel poolel sündinud pisipoeg või –tütar. 

     

    Iga pisipõnn sai vallavanemalt kaasa õnnesoovid ja kingiks hõbelusika, meeleoluka kavaga esinesid lasteaialapsed ning beebikooli kasvandikud. Seejärel tehti ühispilti ning löödi kokku shampanjaklaase.













    16.12.2014









    12.12.2014




    PÄÄSTEAMET JA PÄÄSTELIIT*
    12.12.2014
    Pressiteade



    Läheneva tormi tulekul soovitab Päästeamet väljas liikumist vältida ning tervist või elu ohustavatest olukordadest teavitada hädaabinumbril 112.

    Ilmajaama andmetel tugevneb täna öösel lõuna poolt alates tugev tuul erakordselt kiiresti paisudes laupäeva hommikul tugevaks tormiks. Lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal ja Hiiumaal kuni 35 m/s. Sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu. Tugev torm jätkub kuni laupäeva pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni), misjärel saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.

    Seoses tormiohuga soovitab Päästeamet püsida siseruumides ning lükata edasi planeeritud väljasõidud. Väljas liikudes ja autoga sõites tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna tormiga võib murduda puid. Valmis tuleb olla pikemateks elektrikatkestusteks. Selleks on soovitav hoida käepärast taskulamp. Kindlasti laadige täis mobiiltelefonide akud. Parkige sõidukid lagedamale väljale ning kõik õues olevad lahtised esemed viige varju alla või kinnitage.

    Hädaabi saamiseks ning otsest ohtu kujutavatest purustustest teatage hädaabinumbril 112. Tormikahjudest tekkinud probleemide lahendamiseks võite pöörduda kohalike vabatahtlike päästjate poole.

    Elektrikatkestustest tuleb teatada Elektrilevi rikketelefonil 1343.

    Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saate maanteeinfo numbrilt 1510, samale numbrile võite teada anda ka teele langenud puudest, mis liiklust oluliselt ei takista.

     

    Vabatahtlike päästjate kontaktid üle Eesti leiate Päästeliidu kodulehelt http://bit.ly/1yGWRZh.

     

    *Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon.

     

    Lisainfo:

     

    Liina Reinsaar

    Päästeamet

    kommunikatsiooniosakond

    ekspert

    E-mail liina.reinsaar@rescue.ee
    Lauatelefon 628 2085
    Mobiil 517 7601

    www.facebook.com/paasteamet
















    12.12.2014

    09.12.2014

    09.12.2014












    08.12.2014

    05.12.2014










    02.12.2014

    02.12.2014


    28.11.2014













    28.11.2014




    Üleriigilise Ühisnädala raames tunnustati 27. novembril Dorpati Konverentsikeskuses Tartumaa aasta kodanikuühendusi, vabakondlasi ja nende toetajaid.


    Luunja vald pälvis tunnustuse vabakonna tegevuse toetamise eest. Eelkõige märgiti ära kogukonna esindajate kaasamist erinevatesse tegevustesse, sealhulgas valla juhtimisse.

       

    Luunja vald sai selle tunnustuse teistkordselt – olime Tartumaa vabakonna aasta toetaja 2011.a.

     


    Tunnustamine viiakse läbi Tartu Ärinõuandla, Kodukant Tartumaa, Tartu maavalitsuse, Tartu linna, Domus Dorpatensise ja TAS koostööna.














    27.11.2014

















    25.11.2014









    25.11.2014









    21.11.2014

    20.11.2014




    Festival toimub seekord 22.novembril kell 12.00-24.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeksuses.


    Luunja noorte diskorite festival on ainus Eestis alles olev sellelaadne pika traditsiooniga (18 aastat) üritus, kuhu ootame osalema diskoreid üle terve vabariigi.
    Õhtu peaesinejad Mc Abraham ja Mc Tommyboy


    Palun jagage seda infot ja registreerida võistlustele saab ennast 20. novembrini. Registreerida saab kultuurimaja@luunja.ee


    Peaauhind 200€ IS Music Teami kinkekaart ja karikas!
    Lisaks veel auhindu!


     Täpsem info www.luunja.ee/kultuurimaja









    18.11.2014




    Uute lasteaiakohtade loomise eesmärgil on käimas projekteerimistööde riigihange Lohkva Lasteaia laiendamiseks.

     

    Alushariduse ja lastehoiuvõimaluste laiendamist peab Luunja vald jätkuvalt oluliseks.

    Kõige kiiremaks võimaluseks on lisakohtade loomine valla enda vahenditega Lohkva Lasteaia laiendamise teel. Lohkvas käib täna 4 rühmas kokku enam kui 70 last. Lasteaia kinnistule on võimalik rajada piiratud ulatusega juurdeehitus. Rajatakse täiendavad ruumid 2 rühmale, kokku 36 lapsele.

    Laienduse tulemusena saab lasteaed ka senisest suurema saali, lisaks ehitatakse osaliselt ümber söögisaal ja personaliruumid, korrastatakse kinnistu sadeveesüsteemi ja transpordi ligipääsu ning rajatase täiendavaid parkimiskohti. Projekteerijatele on väljakutseks juurdeehituse sujuv sidumine olemasoleva lasteaiahoonega, et kogu lahendus moodustaks ühtse ja funktsionaalse terviku.


    Hetkel on käimas hange põhiprojekti koostamiseks. Viimane peab valmima uue aasta algul, seejärel teostatakse ehitushange. Laiendus peab valmima 2015.a. septembriks. Seda juhul, kui kõik sujub tõrgeteta.  

    Juurdeehituse kiireks realiseerimiseks peame rahastamisel kasutama üksnes valla enda vahendeid, praegu pole teisi rahastamisallikaid lasteaiakohtade loomiseks.

    Tulevikus, järgnevate võimalike investeeringute jaoks kavandab vald kaasata ka euroraha, kuid uue EL finantsperioodi 2014-2020 toetusmeetmete rakendamine võtab veel aega.

     

    Luunja vald on rakendanud erinevaid lahendusi, võimaldamaks soovijatele lasteaia- või hoiukohti. Alates 2010.a. on valla poolt juurde loodud kokku üle 120 statsionaarse lasteaiakoha. Neile, kellele ei jagu kohta lasteaias, on vallapoolne toetus lapsehoiuteenuse kulude katmiseks, et teenus oleks peredele jõukohane. Oleme teinud lastehoiuteenuse peredele kättesaadavaks võrreldavatel tingimustel munitsipaallasteaiaga. Lapsevanemad valivad sobiva eralasteaia või –hoiu, kulude tasumist toetab vald. Perede poolt jääb tasuda toiduraha ning osalustasu, ülejäänud kulu võtab vald enda kanda. Vald teeb sel viisil koostööd paljude eralasteaedade ja hoiuteenuse pakkujatega.













    18.11.2014













    17.11.2014

    14.11.2014




    Oktoobri lõpus kinnitas volikogu valla tänavuse teise lisaeelarve, millega eelarve tulude maht suurenes kokku 74,4 tuh euro võrra, kulude maht 49 tuh võrra.

    Lisaeelarvega suunati täiendavat raha mitmesse valdkonda, samuti korrigeeriti valla kulusid ja tulusid. 

     

    Eelarvese on vahepeal laekunud rida projektitoetusi, samuti on täpsustunud kuluvajadused.

    Tulusid lisandub tulumaksu 17,8 tuh, projektitoetusi 17 tuh, maa-ainese kaevandamise tasu 16,7, teistelt omavalitsustelt koolitusteenuse eest 15 tuh eurot.

     

    Suuremad lisakulud:

    • teistele omavalitsustele hariduskuludeks      38,5 tuh
    • koolitransport                                                18,5 tuh
    • haljastus                                                        13,1 tuh
    • kultuuri- ja vaba aja kulud                              8,2  tuh

     

    Haridusega seotud täiendavad vajadused on mõistagi seotud õpilaste lisandumisega alates uuest õppeaastast.

    Lisaeelarvega tehti ka rida väikesemahulisi ümbersuunamisi valla asutuste ja tegevusvaldkondade osas.

     

    Valla tegevuskulude maht ulatub nüüd kokku 3,505 miljoni euroni, eelarve kogumaht koos finantseerimistehingute ja investeeringutega aga 4,504 miljoni euroni. Investeeringud moodustavad sellest 916,4 tuh eurot.















    12.11.2014

    12.11.2014









    10.11.2014


    Värsket lehenumbrit saab lugeda SIIT


















    10.11.2014

    10.11.2014

    10.11.2014








    07.11.2014


    04.11.2014












    03.11.2014




    Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus korraldab teist aastat koostöös Tasku Keskusega Luunja valla päeva, mille eesmärgiks on Luunja valla ettevõtete, organisatsioonide ja vabaühenduste tutvustamine ning valla hea maine kujundamine.


    Kutsume soovijaid osalema! 

    Kauplema on oodatud oma toodanguga väikeettevõtjad, käsitöölised, talunikud jt.

    Vabaühendustel on võimalik oma tegemisi tutvustada.  
    Hea Luunja valla tegija. Kui oled huvitatud kaasa lööma, registreeru kultuurimaja@luunja.ee  või telefonil 53310902.


     Luunja vallal on, mida näidata, teeme seda koos Taskus !







    03.11.2014



    Vana Baskini Teater

    „Ootamatu ettepanek“


    VIIMAST KORDA LÕUNA-EESTIS!


    Lavastaja Eero Spriit
    Kunstnik Jaak Vaus
    Osades: Helgi Sallo, Raivo Trass, Raivo Mets ja Veljo Reinik
    Autor Richard Baer/ tlk. Maarja Aaloe


    Kestus: Kaks tundi


    Info 5331 0902


    Pilet 11€ ja 13€






    29.10.2014















    25.10.2014












    25.10.2014










    24.10.2014

    23.10.2014










    21.10.2014


    20.10.2014









    17.10.2014














    15.10.2014






    15.10.2014

    14.10.2014


    14.10.2014









    13.10.2014







    10.10.2014




    Luunja jõesadama rajamise I etapi tööd on teostatud – valminud on kanal ja slipp.  

    Järgnevatel aastatel sadamaala arendamine jätkub.

     

    Tegemist on esimese järguga ulatuslikumast sadama ja puhkeala projektist, mida vald on asunud realiseerima etappidena. Kõige ressursimahukam ja keerulisem osa on nüüdseks tehtud, järgnevalt ootab ees sildumisrajatiste, tankla jm rajamine.

    Tulenevalt projekti mastaapidest otsustas vald jagada tööd etappidesse ning teostada I etapi tööd oma vahenditega. Vallaeelarvest eraldati I etapi finantseerimiseks 170 000 eurot.

     

    Märtsis alustatud ja äsja lõpetatud tööd hõlmavad kanali ja rannaala kaevetöid - kanali süvendamist koos pinnase teisaldamise, kallaste kujundamise ning planeerimisega. Kanal rajati valdavalt olemasolevale jõeharule, väljakaevatud pinnas paigutati ümbritsevale alale.

    Kanali keskossa on rajatud laiem lõik, mis võimaldab ka pikemate laevade peatumist ja manööverdamist. Pinnasetööde mahuks hinnati esialgsete arvutuste kohaselt kokku ligi 50 000 m3, Tegelikkuses kaevati välja ning teisaldati suurem kogus pinnast. Tegemist on üsna keerulise objektiga – geoloogiliselt ebaühtlane pinnas pakkus üllatusi ning sundis ehitajat nutikaid lahendusi otsima. Vaatamata sellele valmisid tööd  tähtajast varem – detsembri asemel septembri lõpuks.

     

    Rajatud on ka sadamaalal asuv slipp veesõidukite vettelaskmiseks ja väljatõmbamiseks. Tänu piisavale pikkusele on slipp kasutatav nii veetaseme kõrg- kui madalseisu tingimustes. See on oluline, kuna Emajõe veetase kõigub suures ulatuses. Slipi juurde on rajatud ka manööverdamis- ja juurdepääsuala ning paigaldatud pontoonidest valmistatud vetteulatuv käigutee–ujuvsild.

     

    Kanali ja slipi rajas AS Valmap Grupp. Tänavune aasta oli sadama ehitustöödeks ideaalne – tavatult madal veetase ja suhteliselt vähene sademete hulk soosisid töid igati. 


    Järgnevatel aastatel on kavas jätkata sadamaala arendamist. Kokkulepe on operaatoriga, kes rajab sadamaalale kütusetankla nii vee- kui maismaasõidukite tarbeks.

    Avanevatest rahastamisallikatest kavandame edaspidi taotleda investeeringutoetusi sadamarajatiste väljaehitamiseks - statsionaarne kai, ujuvad paadisillad, parkimisala, veevarustus jm. vajalik.



















    09.10.2014




    Luunja valla riigihange korraldatud jäätmeveo rakendamiseks on konkurendi poolt mitmel korral tulemusteta vaidlustatud. Kõik vaidlustused on seni edukalt lahendatud, ka viimast kaebust ei rahuldatud, õigus jäi vallale.

     

    Aprillis vallavalitsuse poolt välja kuulutatud jäätmeveo riigihanke tingimuste peale esitas riiklikule vaidlustuskomisjonile vaidlustuse AS Eesti Keskkonnateenused, kes soovis hankedokumentides muudatusi. Komisjon rahuldas kaebuse osaliselt. Komisjoni otsuse peale esitas AS Eesti Keskkonnateenused kaebuse halduskohtule. Vald sai kaebajaga siiski kiiresti kokkuleppele ning ettevõte võttis kaebuse tagasi.

     

    Hange jätkus, juulis esitasid hankele oma pakkumused kolm ettevõtet - AS Eesti Keskkonnateenused, AS Ragn-Sells, OÜ Ekovir. Pärast hanke tulemuse (võitja) selgitamist esitas AS Eesti Keskkonnateenused taas vaidlustuse riiklikule vaidlustuskomisjonile sooviga kehtetuks tunnistada hanke tulemus, milles tunnistati edukaks AS Ragn-Sells pakkumus. Põhjenduseks tõi vaidlustaja, et AS Ragn-Sells poolt pakutud hind on põhjendamatult madal -  hiljutistel Tallinna ja Rakvere jäätmehangetel oli ta pakkunud tunduvalt kõrgemaid tasusid kui Luunjas.

    Komisjon leidis pärast nädalatepikkust menetlust, et tegelikult puudus alus vaidlustuse esitamiseks ning otsustas vaidlustuse kaebajale tagastada.

     

    Seepeale esitas AS Eesti Keskkonnateenused uue kaebuse, seekord õigetel alustel. Kaebuse sisu jäi samaks – põhjendamatult madal hind.

    Vaidlustuskomisjon tegi hiljuti otsuse: jätta vaidlustus rahuldamata. Komisjon leiab, et pakkumuse hinna määramine on pakkuja õigus ning vallal polnud põhjust lükata tagasi AS Ragn-Selles pakkumust madala hinna tõttu. AS Ragn-Sells pakkumus oli kõige madalama maksumusega, mistõttu hanke hindamiskriteeriumi „madalaim hind“ alusel tuli see tunnistada edukaks.


    Komisjoni otsuse peale on  veel võimalus esitada kaebus halduskohtule.

     


    Teavitame lähiajal elanikke edasiste tegevuste ajakavast korraldatud jäätmeveo rakendamisel.
















    07.10.2014




    Oktoobris alustab MTÜ Noored Toredate Mõtetega kodustele emadele ja eakatele TEE-ME toa kokkusaamiste korraldamisega Luunja noortekeskuses.


    Koduste emade esimene kokkusaamine toimub juba sel teisipäeval, 7. oktoobril kell 10.00 Luunja Noortekeskuses.

    Selleks, et pakkuda Tee-Me toas just Teile vajalikke koolitusi, huvitavaid tegevusi ning põnevaid ettevõtmisi, vajame Teie nõu ning arvamust.
    Ootame emmesid koos pisikestega noortekeskusesse igal teisipäeval 10.00-12.00. See on võimalus tulla kodust välja, suhelda teiste emadega, pidada arutelusid huvi pakkuvatel teemadel ning teha midagi põnevat koos oma lastega.
    Võta teisipäeval sõbranna ja laps kaasa ning tee esimene samm muutmaks oma argipäev vaheldusrikkamaks ning aktiivsemaks juba sel nädalal!


    Ootame Sind ja Sinu last väga!


    Arnika (56299140) ja Heli (524 5309)








    03.10.2014








    02.10.2014











    02.10.2014









    01.10.2014


    01.10.2014




    Käimasoleva üleeuroopalise liikumisnädala raames toimub Luunja alevikus pühapäeval 05. oktoobril Luunja matkamäng 2014.


    Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus kutsub matkamängust osa võtma 4-5 liikmelisi võistkondi.

    Mängu käigus liigutakse mööda Luunja alevikku, kus kontrollpunktides tuleb lahendada erinevaid põnevaid ülesandeid.

    Kõik mängust osavõtjad saavad Move Weeki poolt väikese meene ning kolm esimest võistkonda autasustatakse matkatarvetega. Lisak...s loositakse veel välja mitmeid üllatusauhindu.


    Juhend on leitav kultuuri-ja vabaajakeskuse kodulehelt ja fb grupist Luunja valla harrastussportlased.


     Info tel. 53093670







    26.09.2014















    23.09.2014
















    19.09.2014

    18.09.2014





    Luunja Vallavalitsus korraldab suulise enampakkumise järgmise vallavara võõrandamiseks:


    1. Väikebuss Iveco Turbodaily registreerimisnumbriga 507APR

    Enampakkumise alghinnaks määrata 2 000 (kaks tuhat)  eurot.

    Tagatisraha 15 eurot, osavõtutasu 10 eurot.

     

    2. Lohkva külas Aiandi tee 9  724/6867 mõtteline osa kinnistust ja reaalosa korterile nr 2

    üldpinnaga 72,4 m² alghinnaga 60 000 eurot, kinnistusraamatu number 1850604.

    Tagatisraha 4500 eurot, osavõtutasu 300 eurot.

     

    3. Kavastu külas Mari (elamu nr 7) 558/7121 mõtteline osa kinnistust ja reaalosa korterile  

    nr 5 üldpinnaga 55,8 m² alghinnaga 6 000 eurot,  kinnistusraamatu number 1878404.

    Tagatisraha 450 eurot, osavõtutasu 30 eurot.

     

    4. Kavastu külas, Mari (elamu nr 7) 436/7121 mõtteline osa kinnistust ja reaalosa  

    korterile nr  8 üldpinnaga 43,6 m²  alghinnaga 6 000 eurot, kinnistusraamatu number

    1878704.

    Tagatisraha 450 eurot, osavõtutasu 30 eurot.

     


    Enampakkumine viiakse läbi Luunja vallamajas 2. oktoobril 2014 kell 11:00 punktis 1 nimetatud vara, kell 11:30 punktis 2 nimetatud vara, kell 12:00 punktis 3 nimetatud vara, 12:30 punktis 4 nimetatud vara osas.

     

     

    Tagatisraha ja osavõtutasu palume maksta kohapeal 30 min. enne enampakkumise algust või ülekandega arveldusarvele nr EE982200001120133283).

     


    Enampakkumise võitjatega sõlmitakse ostu-müügileping, korteriomandite puhul 

        notariaalselt.














    16.09.2014




     

    Riigihanke tulemusena Luunja-Põvvatu kergliiklustee ehitustööde teostajaks kinnitatud AS TREF on kergliiklustee ehitustöödega alustanud. Tee valmimine on kavandatud käesoleva aasta sügisel.


    Tööde maksumuseks kujuneb 548,6 tuh eurot. Rahastamine toimub EAS toetusmeetme ja valla vahendite toel.


    Lõplik lahendus tuleb leida ka teeäärse papliallee osas. Puistu seisukorra detailsemaks analüüsimiseks on kavas teostada täiendavad uuringud, mis aitavad täpsemalt hinnata ka puude mõju tee turvalisusele. 















    16.09.2014





    Korraldatud jäätmeveo rakendamiseks käivitas vallavalitsus riigihanke k.a. aprillis.


    Pärast hanke võitja teatavakstegemist esitas AS Eesti Keskkonnateenused vaidlustuse, taotledes parimaks tunnistatud AS Ragn-Sells pakkumuse tagasilükkamist. Põhjendusena on toodud, et AS Ragn-Sells poolt pakutud jäätmete vastuvõtutasu on põhjendamatult madal. Vaidlustaja üheks argumendiks on asjaolu, et AS Ragn-Sells on pakkunud hiljutistel Tallinna ja Rakvere jäätmehangetel tunduvalt kõrgemaid vastuvõtutasusid kui Luunja vallas. Jäätmeseaduse kohaselt peab jäätmeveo tasu katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo kulud.

     

    Luunja valla hanke kriteerium on selge - jäätmekäitluse tasude kogusumma. Edukaks tuleb tunnistada pakkumus, mille teenustasude maksumus (st Luunja valla elanike kogukulu jäätmeveole) on väikseim. Seega ei saanud vald antud juhul teistsugust otsust teha (s.o. valida pakkumust, mille hind on kõrgem).

     


    Kaebuse läbivaatamine ja otsuse tegemine toimub eeldatavasti septembrikuu jooksul.  

    Vaidlustuskomisjoni otsuse peale on asjaosalistel võimalik edasi kaevata halduskohtule.













    16.09.2014


    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus ning noortekeskus kutsuvad huviringide ja ürituste tutvustusele











    15.09.2014


    15.09.2014




    Mälestusüritus toimub kolmapäeval, 17.09. kell 16.00 Pilkas soomepoiste mälestusmärgi juures.





    Kes olid soomepoisid?

     

    Soomepoiste all mõeldakse Teises maailmasõjas Soome relvajõududes Talve- ja Jätkusõjas 1940-44 vabatahtlikena võidelnud eestlasi. Nende motoks oli “Soome vabaduse ja Eesti au nimel“.

    Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. a. Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva Punaarmee vastu Talvesõjas. Massilisem Soome minek toimus 1943, kui Saksa okupatsioonivõimud hakkasid eestlasi väeteenistusse mobiliseerima.

    Soomepoisid said korraliku väljaõppe ning enamik neist kuulus 200. Jalaväerügemendi (JR200) koosseisu, mis võitles 1944 suvel ka nn Karjala Kannasel. Kokku võitles Eesti mehi Soome poolel umbes 3400,

    kellest sõja käigus hukkus ligi 200.

    Augustis 1944 toodi soomepoisid rindelt ära ja neil oli võimalus tulla Eestisse Saksa vägede koosseisus Punaarmee vastu võitlema, üle 1700 mehe naasiski kodumaale. Kuid suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnute vahel ei olnud usalduslikud ning Saksa väejuhatus hajutas soomepoisid laiali eri väljaõppelaagrites ja rindel. Tartu rindel osalesid soomepoisid augusti lõpus alanud Saksa poole vasturünnakus, mis lõppes edukalt. Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu Tallinna eest pidasid just soomepoisid koos Pitka-poistega 22. septembril 1944 Pääskülas.

    Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud soomepoisid represseeriti. Soomepoiste hulgas oli rida hiljem tuntud inimesi erinevatelt elualadelt: Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Vello Salo, Ilmar Talve jt.

    Soomepoisid esindasid nn kolmandat teed – mehi, kes võitlesid Eesti iseseisvuse taastamise eest, kuid ei soovinud sõdida ei Punaarmees ega Saksa vägedes.




    Võitlused Tartumaal


    Käesoleva aasta sügisel möödub 70 aastat soomepoiste naasmisest kodumaale ja nende lahingutest Tartu rindel Emajõe ääres.

    19. augustil 1944 tulid Soome Jätkusõjas võidelnud soomepoisid Hanko kaudu Paldiskisse, et kaitsta kodumaad pealetungiva Punaarmee vastu. Soome kaitsejõududes teeninud ligi 3400 mehest naases Eestisse 1752 meest. Saksa väejuhatuse otsuse kohaselt saadeti naasnud rügemendi kahest pataljonist Tartu rindele Emajõe äärde esimene pataljon. Selle koosseisus oli kokku 580 sõdurit, allohvitseri ja ohvitseri.

    Punaarmee oli selleks ajaks vallutanud Tartu ning saavutanud laia sillapea põhjapool Emajõge. Seetõttu olid Narva rindel võitlevad üksused sissepiiramisohus. Venelaste sillapea ohtlikuma osa hävitamiseks ja vastulöögi andmiseks koondati lisaks kaitsel olnud üksustele veel soomepoiste pataljon ja kaks Eesti politseipataljoni. Vaatamata vastase suurele ülekaalule elavjõus ja suurtükiväes suudeti kolme päevaga 28-30. augustini Emajõe põhjakallas Kärevere sillast kuni Tartu linnani tagasi võita. Selles, koondnimega Pupastvere lahingus, mängis peaosa soomepoiste pataljon. Pataljon kaotas sel päeval langenutena 34 meest, haavata sai 140. Haavatute hulgas oli ka pataljoni ülem kapten Voldemar Pärlin, kes saadud haavadesse haiglas suri. Siiski peatas rünnak vaenlase edasitungi Tartu suunal kolmeks nädalaks.

    Soomepoiste pataljon paigutati ümber Pilka küla lähedusse, rinde tagalasse reservi, kust 17. septembril tuli neil uuesti asuda kaitselahingutesse üle Emajõe rünnakut alustanud ülekaalukate Punaarmee üksustega.

    Raskete kaotuste ja kogu Emajõe rinde murdumise tõttu oldi sunnitud taganema. Lahinguväljale jäi palju langenuid, keda kohalike elanike poolt ühishauda maeti.

     

    Sellel lahinguväljal Ansi talu põllul asub 1999.a püstitatud metallrist tekstiga „Vabaduse eest“.

    Igal aastal septembris kogunevad soomepoisid koos teiste vabadusvõitlejatega Pilka risti juurde, mälestamaks seal langenud relvavendi ja meenutamaks tolleaegseid sõjasündmusi. Mälestuspäeval on alati osalenud ka külalised Soomest.








    12.09.2014




    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus teatab:

     


    Värskelt renoveeritud Luunja noortekeskuse avamine toimub

    12. septembril kl 14.00.



    Uuenenud keskuses hakkab tööle kohvik, kasutajate käsutuses on wifi, lauamängud, koosolekuruum, filmide näitamise võimalus. Huvilistele pakutakse käelisi tegevusi, mitmesuguseid projektipõhiseid tegevusi, kitarri- ja trummiõpet, bänditegemise võimalust, matkaringi ja muud põnevat.



    Lisainfo:

    Kadi Kalmus, tel 5309 3670



    Noortekeskus asub Puiestee 2, Luunja alevik











    10.09.2014


    Värsket lehenumbrit saab ligeda SIIT.



















    09.09.2014


    Luunja laulukoor "Jõeõed"
    Koor ootab oma ridadesse nii endiseid, kui uusi lauljaid.  Koori peaeesmärgiks on laulda ilusat ja huvitavat muusikat, milleks on nii klassikalised koorilaulud, kui ka kaasaegsema koorimuusika seaded, samuti rahvalaulud. Meie eesmärgiks on laulda oma südamest kuulajate südamesse. Laulmine toimub korda nädalas, neljapäeviti kell 18.30-20.30 Luunja lasteaias Midrimaa.
    Juhendaja: Anne Kasesalu tel: 5691 9311

    Aeroobika treening
    Koosneb erinevatest aeroobikastiilidest nagu toning, rasvapõletus, StripDance, YogaFunk, ringtreening jne. Treeningud toimuvad  esmaspäeviti 20.00-21.00 ja kolmapäeviti 20.00-21.00 Luunja Keskkooli võimlas.
    Juhendaja: Reene Mägi tel: 5656 1734

    Naisrahvatantsurühm „Klopandi “
    Naisrahvatantsurühm ootab oma ridades jätkama nii endisi kui uusi tantsijaid. Treeningud toimuvad kord nädalas, teisipäeviti 18.00-19.30 Lohkva Lasteaias.
    Juhendaja: Anneli Kann tel: 5552 2271

    Seltskonnatants
    Oodatud on nii suuremate kui väiksemate kogemustega tantsupaarid, kes soovivad oma tantsuoskust täiendada. Ringis õpitakse juurde uusi samme, korratakse ja praktiseeritakse.  Ringis tantsitakse tantse: aeglane valss, viini valss, tango, foxtrot, rock’n’roll või jive, samba, cha-cha-cha, ja rumba. Lisaks nimetatud tantsudele tutvutakse veel teiste tantsudega (salsa, polka, reilender, paso doble jne.) Seltskonnatantsu tunnid toimuvad neljapäeviti kell 18.30-20.00 (algajad) ja kell 20.00-21.30 (edasijõudnud).
    Juhendaja: Eva Kouhia tel: 511 4081

    Line-tantsu ring

    Tantsuõpetaja Jaan Kotter ootab oma line-tantsutundi endisi ja uusi line-tantsuhuvilisi.
    Tunnid toimuvad teisipäeviti kell 19.00-20.30 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.
    Juhendaja: Jaan Kotter tel: 5349 1901

    Luunja Aidateater

    Näitemänguhuvilised täiskasvanud käivad Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse suures saalis koos esmaspäeviti kell 18.30-20.00
    Juhendaja: Iiri Saar tel: 522 2506

    Lauluklubi

    Toomas Ojasaare lauluklubi toimub iga kuu teisel teisipäeval kell 17.30. Lauluklubis lauldakse ühiselt rahva seas populaarseid laule.
    Juhendaja: Toomas Ojasaar tel: 5630 2614

    Kogupere käsitööring

    Kogupere käsitööring on mõeldud peredele, kes soovivad koos meisterdada. Koos õpitakse tegema lihtsate vahenditega kodukaunistus taieseid, õlgkaunistusi, viltimist, ehteid jne. Kogupere käsitööring toimub iga teisipäevisti kell 18.00-19.30 Puiestee tn. 2 II korruse käsitöötoas.
    Juhendaja: Helgi Kiik tel: 5565 1688

    Segarahvatantsurühm "Trambali"

    Segarahvatantsurühm Anneli Kann juhendamisel. Ootame huvilisi tantsima. Tantsimine toimub korda nädalas, kolmapäeviti kell 18.30-20.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.
    Juhendaja: Anneli Kann tel: 5552 2271

    Tervisevõimlemine

    Võimlemine ja tervisenõuanded nendele, kelle jaoks aeroobika on liiga hoogne.

    Võimelmine toimub neljapäeviti kell 17.30-18.30 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.

    Juhendaja: füsioterapeut Ivi Vaher tel: 512 8823

    DJ Kool

    DJ kool ootab oma ridadesse noori muusikahuvilisi, kes soovivad plaate mängida.
    Info 5331 0902

    Võrkpall

    Esmaspäev 18.00-19.30 Toimub Luunja Keskkooli võimlas
    Juhendaja: Aadu Raav tel: 515 2776

    Korvpall

    Teisipäev 19.30-21.00 ja reede 19.30-21.00 Toimub Luunja Keskkooli võimlas.
    Juhendaja: Steven Saaristu tel: 502 7680

    Kitarriõpe

    Kitarriõppe tunnid algajatele ja edasijõudnutele. Saab õppida nii akustilist kui elektrikitarri. Neljapäeviti kell 15.00-17.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse noortekeskuses.

    Juhendaja: Karl Anton tel: 5556 3799

    Lohkva lasteaia rahvatantsuring

    Lohkva lasteaia rahvatantsuring Anneli Kann juhendamisel.
    Juhendaja: Anneli Kann tel: 5552 2271

    Trummiõpe
    Tunnid toimuvad kolmapäeviti kell 15.00-17.00 noortekeskuses
    Juhendaja: Rain-Eric Selli tel: 5340 0507

    Prooviruum ansamblitele
    Info 5331 0902

    Matkaring

    Ring hakkab toimuma noortekeskuses ja looduses.

    Ringi juhendaja Aare Jaemaa 5458 0764

    Ringi toimumise ajad täpsustamisel



    08.09.2014




    Tänavuse vallateede remondi kava kohaselt on kõvakatte saanud Pargi tänav ja Peru tee. Suurima mahuga on siiski kruusakattega teede seisundi parandamine.

     

    Kõvakatte on saanud Peru tee lõik ca 500 m ulatuses. See on jätkuks mullu ja tunamullu teostatud Peru tee alguslõigu ning Talli tee ja Talli põik katmisele, millesse lisaks vallale panustati ka ettevõtjate poolt, kes nimatatud teid enim kasutavad. Suurimaks panustajaks oli OÜ Luunja Mõis.

    Kõvakate rajati tänavu ligi 600 m ulatuses ka Pargi tänavale Luunja alevikus. Tegemist on elamuarendusega, kus tänaseks on elatud juba aastakümneid. Vald kavatseb teede seisundi parendamisse panustades järgida tasakaalu uusasumite ja elamupiirkondade vahel. 

     

    Vallale kuuluvate teede ja tänavate remonti teostatakse vastavalt iga-aastasele remondikavale.

    Tänavune kava sisaldab nii kruusakattega teede korrastamist, kõvakatte rajamist kui ka teede pindamist. Vallaeelarves on tänavu teede korrashoiuks kokku 228 500 eurot, millele lisandub 60 000 eurot investeeringuteks (uue kõvakatte rajamiseks). Sellest kulub 100 000 remondiks, 70 000 suviseks hoolduseks, 50 000 talviseks hoolduseks ning 8500 eurot bussipeatuste korrashoiuks jm teedega seonduvaks. Tänavune eelarvemaht on remondi osas mullusest 15 000 võrra ning suvise hoolduse osas samuti 15 000 euro võrra suurem, talvise hoolduse osas aga 47 tuh euro võrra väiksem.

    Kruusakattega teid on vallas kõige enam, seetõttu on remondimaht nende osas suurim. Teekatete parendamine hõlmab tänavu ligi 20 kruusakattega teelõiku, kokku ligi 10 km ulatuses. Lisandub kuivenduskraave 1,16 km ning teepervede koorimist 1,6 km ulatuses. Kruusateedele oli käesoleval aastal elardatud kokku 89,9 tuh eurot (mullu 58 tuh).

    Teekatte pindamist või katmist freesitud asfaldiga tehakse tänavu Veibrimetsa teel ja Parve teel, kokku 0,46 km ulatuses.

    Tolmutõrje kloriidiga hõlmas 22 teelõiku ligi 11 km ulatuses.















    08.09.2014


    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus teatab:

     


    Värskelt renoveeritud Luunja noortekeskuse avamine toimub

    12. septembril kl 14.00.



    Uuenenud keskuses hakkab tööle kohvik, kasutajate käsutuses on wifi, lauamängud, koosolekuruum, filmide näitamise võimalus. Huvilistele pakutakse käelisi tegevusi, mitmesuguseid projektipõhiseid tegevusi, kitarri- ja trummiõpet, bänditegemise võimalust, matkaringi ja muud põnevat.



    Lisainfo:

    Kadi Kalmus, tel 5309 3670



    Noortekeskus asub Puiestee 2, Luunja alevik










    05.09.2014

    04.09.2014




    Rahvusvaheline kirjandusfestival „Humanismi võimalikkusest kalariigi äärealal“


    06.september
    13.00 Lahkumine Tartust Alfaga mööda Emajõge Kavastusse luule saatel
    14.45 Saabumine Kavastusse
    15.00-19.00 Tõlkes kaduma läinud!
    Avatud foorum tõlkimise teemal
    Eesti Kirjanduse Teabekeskus Kerti Tergem
    Loov Euroopa Yvelin Karu-Veskioja
    Hannu Oittinen
    Pi Filimonoff
    19.00-20.00 Söök
    20.00-... Tõelise Juhan Liivi Luulepreemia 2014 väljaandmine!
    Pidu ja elavad ettekanded luuletajate esituses
    Muusika
    Indrek Palu ja Leonora Palu



    07. september
    Tõlkes kaduma läinud!
    10.00-11.00
    Hommikusöök
    12.00-12.45
    Tõlkes kaduma läinud!
    Veiko Märka "Laula, laula, pappi! ehk 800 aastat eesti epigrammi"
    13.00-13.45
    Tõlkes kaduma läinud!
    Lauriito Meriloo "Sex Lenini teoste põhjal“
    14.00-17.00
    Poeetide vabakava
    18.00
    Lahkumine Tartusse



    Info 5331 0902
    Toetab Eesti Kultuurkapital
    Tasuta








    01.09.2014




    Luunja valla kolmes lasteaias ja kahes koolis alustas uut õppeaastat kokku 513 last (mullu 479).


    Kooliteed alustas viimaste aastakümnete suurim hulk õpilasi.

    Luunja Keskkooli 1. klassides helises esimene koolikell täna 41 lapsele (mullu 33). Teist aastat järjest rakendas kool tööle kaks paralleelklassi. 

     

    Gümnaasiumiastmes on õppurite arv samuti kasvanud, ulatudes kokku 50-ni, neist 23 õpib 10. klassis.

    Luunja Keskkooli kogu õpilaspere suuruseks on alanud kooliaastal 273 (mullu 240).



    Kolmes valla lasteaias käib kokku 229 last: Kavastus 21, Luunja Lasteaia Midrimaa seitsmes rühmas 131 last ja Lohkva Lasteaia neljas rühmas 77 last.



    Vastsed koolijütsid said esimesel koolipäeval koduvallalt traditsioonilise kingi - õunapuuistiku. Lisaks toetab vald koolitee alustajaid 130 eurose aabitsatoetusega ning korraldab koolialguse peo.  











    30.08.2014





    Põvvatu-Luunja kergliiklustee rajamisega seonduvalt on ulatuslikku vastukaja põhjustanud teeäärne papliallee. 


    Seisukohatade ärakuulamiseks ning võimalike lahendusvariantide arutamiseks toimub




    AVALIK ARUTELU


    4. septembril kell 18.00

    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis


     

    Luunja Vallavolikogu

    Luunja Vallavalitsus

















    29.08.2014





    Luunja valla esimeste klasside õpilaste


    koolialguse pidu


    3. septembril kell 17.30 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.


    Esinevad Luunja Keskkooli õpilased, antakse üle meened, mänge juhendab Anneli Kann.

    Pakutakse kommi ja limonaadi.

     

     

    Info:

    Kadi Saarso

    vallavalitsuse haridusnõunik

    741 7234

    5661 2583












    29.08.2014









    26.08.2014














    22.08.2014

    21.08.2014





    Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee alguslõigule rajatud kergliiklusteed on nüüdseks pikendatud Räpina maanteeni.


    Maanteeameti lõuna regiooni tellimusel ning Luunja valla ettepanekul rajatud tee I etapp valmis 2013.a.

















    14.08.2014














    13.08.2014


    Värsket lehenumbrit saab lugeda SIIT





















    12.08.2014


    16. augustil kl 12–20


    Toimub Luunja Roosiaias


    EESTI HERBAATIKA PÄEV


    See on taimepidu kogu perele


    Kell 12 avanevad väravad roosiaeda, kus saad nautida herbaatikat - looduse mõistmise, taimede süvatundmise ja kasutamise ning nende teadmiste igapäevaellu põimimise kunsti.

    Kaunista end stiilselt ürtide ja loodusandidega: valime võluvaima metsahaldja. Metsahaldja väljakuulutamine 14.45

    • 12.00 Tervitusmärjuke kõigile saabujatele
    • 12.15  Päeva avamine. Tervitussõnad
    • 12.30, 13.45, 16.45  Irje Karjus: Eestlaste herbaatilisest meelelaadist. Mis on herbaatika ja milleks meile seda vaja on
    • 12.50 Karin Kiviste: Herbaatika  väravaks igapäevaellu ja roheettevõtlusesse
    • 17.00 Mikk Sarv: Eestlase maagiline sõnavägi

    Mõttekojad

    • 13.00 Roheettevõtlus teeb eestlase eriliseks –Karin Kiviste
    • 14.00 Viljakuse mõttekoda: viljatusstressist vabanemine – psühhiaater-seksuoloog Helgi Toomsalu
    • 15.00 Tervendavad rannakivid kehale, vaimule ja hingele –  geograaf ja psühholoog Anne Linnamägi
    • 16.00 Eesti allikad ja allikal käimine – Kristel Vilbaste

    Töökojad  päeva jooksul

    • Loomulikult ilus: naturaalsed iluprotseduurid, kehailu,  hingeilu
    • Viljakuse salvi valmistamine
    • Püstkoja ehitamine
    • 13.30, 14.30, 15.30 Herbaatika taimeteerituaalide läbiviimine
    • Tervistav toit
    • Lastele ja peredele päikesekarussell, õpime mängu kaudu ravimtaimi armastama
    • Lemmikloomatervise nõuandla
    • Väega  käsitöö ja eesti loodustooted
    • Mesilaste klaastaru ja mesiravi
    • Taimed läbi alateadvuse, taimede värvid ja inimene
    • Ravimtaimede rohevahetus/müük
    • Tervise Kodu Kooli tutvustus
    • Loterii Luunja roosiaia ja päeva toetuseks

     

    Õhtul: 18.00-20.00 Hallo Kosmose avalik salvestus 20.00 alustame ühisloitsu ja ristitantsuga ,  lõkkelaulud ja -mängud koos Anu Tauliga


    Eelregistreerimine herbaatika@tervisekodu.ee

    Kõik eelregistreerunud osalevad suure loodusauhinna loosimisel . Loodusauhinna võitja väljakuulutamine 14.45


    Vaata infot www.tervisekodu.ee/herbaatika


    Sündmust toetavad Luunja Vallavalitsus, Tervise kodu OÜ, Indrielmarketing OÜ

    Spndmuse  korraldavad  Tervise Kodu Kooli  herbaatika 1. lennu lõpetajad ja õpetajad










    08.08.2014






    06.08.2014













    06.08.2014














    04.08.2014














    31.07.2014










    31.07.2014







    29.07.2014











    24.07.2014



     

    Emajõe ääres Luunja jõesadama kanali suudmeala kõrval on äsja valminud liivaga kaetud suplusala, selle kõrvale on rajatud liivakattega võrkpalliplats. Rajatud on ka juurdepääsutee supluskoha juurde. Suplusalale on kavas paigaldada pingid ja riietuskabiin, edaspidi ka käimla.

     

    Jõesadama rajamise olulisim töö – kanali rajamine - on valdavalt lõpetatud. Järgnevalt teostatakse uute kuivenduskraavide kaevamine, korrigeeritakse ja viimistletakse kanali nõlvasid ja kaldaid kohtades, kus see on vajalik. Kanali äärsed kujundatakse selliselt, et sinna on võimalik teha kallasrada.

    Väljakaevatud pinnas on osaliselt laiali planeeritud, ülejäänud osa planeerimine toimub lähiajal. Kanaliga seotud tööde lõpptähtaeg lepingu kohaselt on 01.12.2014.

    Pärast kogu pinnase laialiplaneerimist on puhkealaks kavandatud territooriumi ulatuses olemas sobilik aluspind erinevate rajatiste paigaldamiseks, mis on kavandatud järgnevate etappide käigus. Samuti on territoorium edaspidi tehnikaga hooldatav (niidetav).

     

    Lähiajal alustatakse kanali äärde slipi rajamist.

    Sadamaalale on kavandatud ka tankla - AS Tartu Terminaal ehitab välja ning hakkab opereerima automaattanklat, kust on võimalik osta kütust nii veesõidukite, autode kui põllumajandusmasinate tarbeks.

     










    22.07.2014




















    21.07.2014







    17.07.2014




    Luunja valla poolt korraldatav riigihange Põvvatu-Luunja kergliiklustee ehitustööde peatöövõtja leidmiseks on käimas.


    Projekti ja hankematerjalidega saab tutuvuda aadressil http://www.luunja.ee/teated/hanked-ja-konkursid.


    Pakkumuste esitamise tähtaeg on hiljemalt 30.07.2014 kl 12.00 Luunja vallavalitsuses. Tööde teostamise lõpptähtaeg: 31.10.2014.


    Kergliiklustee kogupikkuseks on kavandatud pisut üle 3,5 km. Tööde käigus teostatakse kahe bussipeatuse rekonstrueerimine. Lisaks on projekteeritud parkla sõiduautodele ning istepingid koos prügikastidega. Kitseoja ületamiseks rajatakse sild.


    Kergliiklustee ühendab Räpina maantee kaudu Luunja aleviku Tartu linnaga. 

    Tee alguspunktiks on Tartu-Räpina-Värska maantee ja Põvvatu-Luunja maantee ristmik, lõpp-punktiks Luunja alevik.

    Objekti maksumus selgub riigihanke tulemusena. Tee rajamist rahastatakse Siseministeeriumi poolt avatud kergliiklusteede toetusskeemi raames EAS kaudu. Omafinantseering kaetakse vallaeelarvest.

     

    Toetusmeetme eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning jätkata kergliiklusteede võrgustiku arendamist. Toetus on muuhulgas mõeldud olemasolevate jalg- ja rattateede ühendamiseks  loogiliseks transpordivõrguks. Teine oluline eesmärk on siduda kergliiklusteedega senisest paremini keskusi, avalikke objekte ning inimeste elukohti.










    15.07.2014


    Värsket lehenumbrit saab lugeda SIIT


















    09.07.2014



    Tartumaa riigimaanteedel tänavu kavandatavatest remonditöödest üks ulatuslikumaid on Aovere-Luunja tugimaantee rekonstrueerimine.


    Maanteeameti Lõuna regiooni tellimusel ja riigieelarvelise rahastamisega on käimas tugimaantee nr 44 Aovere-Luunja (km 0-11,35) taastusremont. Enam kui 7 km ulatuses paikneb tee Luunja valla territooriumil, ülejäänud osa jääb Tartu valda.

    Eesmärgiks on maantee sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Senine teekate pärines aastaist 1977-1984, tee kandevõime oli vähenenud ja osaliselt kadunud, tekkinud olid sügavad roopad. Teel olevad truubid olid valdavalt amortiseerunud ja täis settinud. Keskmine liiklussagedus kõnealusel teel on praegu veidi üle 1000 auto ööpäevas, prognoositav sagedus 2035.a on aga tunduvalt suurem, ulatudes vahemikku 1422-2056 autot.


    Teel on ka remondi järgselt 2 sõidurada, sõidutee laiuseks on 8 m. Tööde käigus teostatakse ka ristmike ning mahasõitude rekonstrueerimine. Ristmikele (Vesneri, Viira, Rõõmu, Luunja) paigaldatakse liiklussaared. Teeäärsetesse bussipeatustesse rajatakse asfaltkattega ooteplatvormid ning paigaldatakse uued ootekojad, iga koda on varustatud istepingi ning prügikastiga. Bussipeatused on kavandatud nn avatud taskutena.


    Tööde käigus tehakse ka elektri- ja sideliinide ümberehitus ja korrastamine, sh lõiguti asendatakse õhuliine maakaabelliinidega. Lisaks rajatakse valgustus ristmikele. Luunja ristmikule on kavandatud 13 valgustit, Aovere ristmikule 27. 

    Teede uuendamisel peetakse silmas aastakümnete pikkust perspektiivi. Antud teelõik on projekteeritud vastavalt 4. klassi parameetritele. Teekatendi kontrollarvutused on tehtud 2035.a liiklus- ja koormussageduste prognoosi arvestades.     

                                                                                         

    Tööd teostatakse liiklust sulgemata. Kogu ehitusperioodi vältel peab olema tagatud juurdepääs elamutele ja kinnistutele ning bussiliikluse toimimine. Teelõiku läbides tuleb siiski varuda aega. Oktoobrikuuni vältavate tööde ajal on kiirus töötsoonis piiratud 50 km/h, kohati 30 km/h. Mõnes kohas reguleerib liiklust ajutine valgufoor. Asfalteerimist alustati Aovere poolsest otsast, praeguseks on juba jõutud paigaldada uus asfaltkate enam kui 5 km pikkusel lõigul. Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab ehitaja

    Oktoobris valmivate tööde teostajaks on OÜ Nordecon, projekteerijaks OÜ Toner-Projekt.











    30.06.2014

















    19.06.2014











    16.06.2014



    16.06.2014





















    13.06.2014


















    10.06.2014


    10.06.2014

    10.06.2014


    Värsket numbrit saab lugeda SIIT













    04.06.2014


    03.06.2014





    ÜLE EMAJÕE SAAB KAVASTUS:


    Tööpäevadel: 

     

    6.30-20.00lõuna  12.00-13.00


    Nädalavahetustel ja riigipühadel:


    9.00-20.00lõuna  13.00-13.30





    Kavastu parve- ja paaditeenuste uus hinnakiri:


    Ühe mootorsõiduki ülevedu koos reisijatega

    5 eurot

     

    Inimeste grupi (kuni 10 inimest) ülevedu parvega

    5 eurot

     

    Jalgratturite grupi (kuni 10 inimest) ülevedu parvega

    5 eurot

     

    Ühe jalgratturi ja jalgratta ülevedu paadiga

    2 eurot

     

    Ühe jalakäija ülevedu paadiga

    0,50 eurot

    Alates 01.07.2014

    Ühe jalakäija kuupilet paadiga üleveol

    10 eurot

    Alates 01.07.2014

    Koolieelikud, õpilased ja pensionärid paadiga üleveol

    tasuta

     

     



    Info:


    Luunja HMT OÜ, tel. 53302611,  7417390









    02.06.2014




    Lastekaitsepäeva eel olid Luunja vallakeskusesse oodatud kõige nooremad vallakodanikud koos oma vanematega. Beebipeole tulid pered, kellel aasta esimesel poolel oli aset leidnud õnnelik sündmus pisipoja või –tütre sünni näol.

     

    Iga pisipõnn sai vallavanemalt kingiks hõbelusika ja õnnesoovid, meeleoluka laulukavaga esinesid Luunja lasteaialapsed. Koos tehti ühispilti, kaetud oli suupistelaud.






     



    02.06.2014




    Luunja vallakeskuses on avatud Ivan Sokolovi maalide personaalnäitus.


    Kunsti eksponeerimine vallakeskuses on juba tavaks saanud. Seekord on huvilistel võimalik näha keeruka elukäiguga, pikka aega tegutsenud kunstniku Ivan Sokolovi töid. Näituse pealkirjaks on Maa ja inimesed värvides läbi sajandite. Näitus on pühendatud kunstniku 130. sünniaastapäevale.


    Ivan Sokolov sündis 1884.a. Tartus vanausuliste peres. Õppis mõnda Kristjan Raua juures, kuid põhiliselt oli iseõppija. Tema tööd olid esmakordselt väljas 1906.a. ersimesel eesti kunstinäitusel.

    Oma portreedel kujutab kunstnik lähedasi, looduspiltidel oma lemmikpaiku Eestis. Ta armastas väga Tartut, linn on seetõttu paljudel piltidel. Tema tööde personaalnäitused toimusid Tartus 1933., 1956. ning 1969.a. Tänaseks on teada üle 200 tema maali, enamik neist erakogudes, osa ka muuseumides.


    Elatise teenimiseks töötas I.Sokolov maalrina ning kujundas dekoratsioone ja kuulutusi. 1918-20 elas ta mõnda aega Venemaal. Sõja ajal põles maha kunstniku maja Tartus ning hävisid ka kõik majas olnud maalid. Pärast abikaasa ja vanema tütre kaotust jäi eakas kunstnik üksi kasvatama oma kolme last. Stalini ajal arvati ta välja Eesti NSV kunstnike liidust kui „kodanliku natsionalismi esindaja”, hiljem võeti siiski liitu tagasi. Ivan Sokolov suri 88-aastasena 1972.a.   


    Kunstnikku ja Luunja valda ühendavad mitmed looduspildid, mis on maalitud Lohkva ja Veibri kandis. Näitus sai teoks tänu I.Sokolovi sugulaste ning Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse koostööle.



    Näitus jääb avatuks lühikeseks ajaks - vaid 10. juunini.









    26.05.2014








    26.05.2014






    23.05.2014

    22.05.2014






    16.05.2014






    13.05.2014

    13.05.2014


    08.05.2014





    07.05.2014


    05.05.2014

    29.04.2014







    29.04.2014

    28.04.2014

    22.04.2014







    22.04.2014

    Foto: Peeter Laurits "Tallinnasse pagemine"









    22.04.2014














































    21.04.2014






    17.04.2014

    17.04.2014



    Mis on talgupäev ning millal see toimub? 

    Teeme Ära talgupäev toimub traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval, tänavu 3. mail 2014. Talgupäeva eesmärk on edendada ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, parandades seeläbi meie ühist elukeskkonda ning tugevdades kogukondi tervikuna.

    Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev sai tõuke 2008. aasta suurest prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest. Alates 2010. aastast on talgute korraldamine iga aktiivse kodaniku, kogukonna ja ühenduse võimalus midagi oma elukeskkonna heaks teha. Seejuures otsustades ise, mis vajab ärategemist koduümbruses või kaugemal. 2013. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 1522 eriilmelist talgut kokku 40 098 osalejaga.

    Kuidas oma talgud kirja panna? 

    Kõik talgud saab kanda üle-eestilisele talgukaardile alates 12. märtsist. Selleks tuleb täita lihtne vorm talgupäeva kodulehel. Seega on paras aeg mõelda, mis Sinu kodukandis tänavu tegemist vajaks. Oodatud on nii värsked talguideed kui juba pikema traditsiooniga ettevõtmised.

    Aprilli keskpaigast kutsume aga juba kõiki eestimaalasi endale sobivaid talguid valima ja end osalejana talguveebis kirja panema. Sel aastal innustame talgutel osalema senisest veelgi rohkem noori.  

    Talgute stardipakett

    Pärast talgute kirjapanekut saab iga talgukorraldaja talgujuhi stardipaketi. Stardipakett on kokku pandud talgute korras, talgupäeva partnerite ja vabatahtlike ühisel jõul. Sellesse on koondatud erinevaid abivahendeid ühe eduka ja mõnusa talgupäeva pidamiseks.

    Teeme Ära liikumine maailmas         

    Tänaseks on Teeme Ära algatus jõudnud rohkem kui sajasse riiki. Maailma eri paigus on Eesti 2008. aasta koristuspäeva eeskujul korraldatud oma koristuspäevi, mis jätkuvad ka tänavu. Kuigi eestimaalaste jaoks on koristustalgud nüüdseks vaid üks võimalikest talguliikidest teiste seas, oleme oma talgupäevaga seeläbi ka maailmakoristuse kaardil.         


    Kohtumiseni 3. mail – kõikjal üle Eesti!



    Teeme Ära talgupäeva meeskond






    14.04.2014





    11.04.2014







    11.04.2014

    09.04.2014




    Luunja vald tegutseb jätkuvalt selle nimel, et luua lastehoiuvõimalusi kõikidele vallas elavatele lastele. Kavandamisel on Lohkva lasteaia laiendamine.

     

    Luunja vald on teatavasti rahvastiku poolest pidevalt kasvav – ainuüksi viimase 6-7 aasta jooksul on meie elanikkond suurenenud enam kui 1000 inimese võrra. Paljud valda elama asunutest on noored pered, kellel sageli ka väikesed lapsed kasvamas.

    Lasteaiakohti napib kõikjal arenevates regioonides, sh Tartu linnas ja lähivaldades.


    Alushariduse ja lastehoiuvõimaluste laiendamist peab Luunja vald oluliseks prioriteediks. Viimastel aastatel panustanud sellesse, et meie vajadusi rahuldada, rakendades selleks erinevaid lahendusi eesmärgiga võimaldada soovijatele võimalikult kiiresti lasteaia- või hoiukoht. Olulisimaks oli uue lasteaia rajamine Lohkvasse, kus 4 rühmas käib täna kokku enam kui 70 last. Teiseks mahukamaks lahenduseks oli Luunja lasteaia Midrimaa laiendamine 3 rühma võrra, mis võimaldas rahuldada Luunja aleviku ja lähikülade vajaduse.


    Lahenduseks neile, kellele valla lasteias kohta ei jagu, on vallapoolne toetus lapsehoiuteenuse kulude katmiseks. Eralastehoiu kasutamise korral tuleb lastevanematel kanda kulu, mis paljudele peredele ei ole jõukohane. Luunja vald on loonud võimaluse, et lastehoiuteenus peab olema peredele kättesaadav samadel alustel munitsipaallasteaiaga. Lapsevanemad võivad valida sobiva eralasteaia või –hoiu arvukate teenusepakkujate hulgast, kulud tasub vald arvestusega, et maksumus lapsevanemale ei ületaks valla lasteaia vastavat kulu. Oleme sel viisil teinud koostööd paljude eralasteaedade ja lastehoiuteenuse pakkujatega. Perede poolt jääb tasuda toiduraha ning väike osalustasu, ülejäänud kulu võtab vald enda kanda. Sellise koostöö aluseks on lapsevanema, valla ja lasteasutuse vahel sõlmitavad 3-poolsed lepingud.

    Alates 2010.a. on Luunja vallas juurde loodud kokku üle 120 statsionaarse lasteaiakoha, lisaks eralastehoiu rahalised toetused. Toodud meetmete rakendamisel suudame lapsehoiuvõimalust pakkuda kõikidele, kes seda vajavad.

     

    Lisameetmed on vajalikud olukorra kiireks lahendamiseks täna, kuid meie põhieesmärgiks on siiski piisaval hulgal munitsipaallasteaiakohtade pakkumine. Selleks on hetkel kavandamisel Lohkva lasteaia laiendamine. Juurdeehitus projekteeritakse vähemalt 60 lapsele, 3-rühmalisena, planeeritakse rühmaruumid koos vajalike abiruumidega, lisaks väike saal koos pesemisvõimalusega ning söögisaal. Suureks väljakutseks on juurdeehituse sidumine olemasoleva lasteaiahoonega, et kogu lahendus moodustaks ühtse ja funktsionaalse terviku.

     

    Hetkel on eskiisprojekti lähteülesanne kinnitatud, pärast eskiisprojekti valmimist teostatakse hange lõpliku ehitusprojekti koostamiseks. Viimase valmimine on kavandatud käesoleva aasta III kvartalis.

    Juurdeehituse kiireks realiseerimiseks peame rahastamisel arvestama üksnes valla enda vahenditega.

    Võimalusel püüame mõistagi kaasata ka euroraha, kuid uue perioodi toetusmeetmete rakendamine võtab paraku veel aastaid aega.











    08.04.2014


    07.04.2014

    01.04.2014


    Avatud on hajaasustuse programmi järjekordne voor. 



    Taotlus koos kohustuslike lisadokumentidega palume esitada paberil või digitaalselt allkirjastatuna Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 27. mail 2014. 


    Täpsem info 






    31.03.2014

    31.03.2014

    28.03.2014





    25.03.2014
    Luunja poisid kabetamas. Foto: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus

    25.03.2014

    24.03.2014
    (Kirjuta siia artikli tekst)

    24.03.2014


    21.03.2014


    21.03.2014

    20.03.2014






    20.03.2014



    Luunja Keskkool saab peatselt uue direktori – alates 28. märtsist asub sellesse ametisse Ants Serk.

     

    Vallavalitsuse poolt korraldatud konkursil osales kokku ligi 20 kandidaati. Dokumentide põhjal valiti neist välja 5, kellega konkursikomisjon viis läbi töövestlused. Valik langes Ants Sergi kasuks.


    Ants Serk on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika erialal, läbinud arvukalt juhtimis-, pedagoogika-, majandus jm alaseid täiendkoolitusi. Tal on pikaajaline kogemus Eesti ühe suurima kooli - Tartu Kivilinna Gümnaasiumi direktorina. Tema eestvedamisel kujunes sellest koolist kõrgelt hinnatud haridusasutus.  

    Vahetult enne Luunjasse tööle asumist oli Ants Serk ametis õpetajana Ülenurme ning Puhja gümnaasiumides. Konkursikomisjoni ja vallavalitsuse hinnangul ei kaalu teda puudutanud kohtuasi üles hiiglaslikku kogemustepagasit ning muus osas väga tugevat tausta.

     

    Lõpliku valiku tegemisel sai otsustavaks kandidaatide kogemus ja veenvus, tõestamaks oma võimekust viia ellu seatud eesmärke. Enesestmõistetavalt peab koolijuht olema suurepärane suhtleja, kindlakäeline eestvedaja ning omama realistlikku visiooni kooli tulevikust ja lähiaastate tegevustest.

     

    Ants Serk omab selget ja kindlat teadmist, kuidas kogukonna vajadustest ja võimalustest lähtuvalt arendada kooli selliselt, et püsida konkurentsis, pakkuda kvaliteetset haridust ning vastata kohalike elanike ootustele. Lähiaja tegevustest on olulised hetkeseisu kaardistamine, õpilaste ja vanemate ootuste kiire väljaselgitamine, oma platvormi tutvustamine avalikkusele, koostöö loomine kohalike partneritega. Edaspidi lisandub kooli unikaalse näo kujundamine, töötajate motiveerimine, õpilaste annete avastamine ja arendamine, koostöövõrgustiku loomine, huvitegevuse laiendamine, väärtuskasvatus jne. 

     

    Koolijuhi ametikoht Luunjas pakub suurepäraseid võimalusi väljakutseteks ja arenguks. Tööandja - Luunja vald - eeldab kõigepealt olukorra ületamist, mis on tekkinud riigipoolse heitliku reformikampaania tõttu, samuti meie potentsiaali senisest jõulisemat rakendamist heatasemelise tervikliku kooli pidamiseks Luunjas koos kõikide kooliastmetega. Selle eelduseks on olemasolevate võimaluste (valla kiire areng, kasvav laste arv, tugev põhikool, Tartu linna lähedus, omavalitsuse hooliv suhtumine, jm) intensiivsem kasutamine, selgete suundade seadmine gümnaasiumiastme osas, koostöö partneritega. Eesmärgiks on olukord, kus ka 5, 10 või 20 aasta pärast tegutseks Luunjas hästi toimiv õppeasutus, mis on arenev, avatud, loov, tulemuslik ja kogukonna poolt väärtustatud.   

     

    Soovime uuele koolijuhile jaksu ja edu!











    19.03.2014



    Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus jätkab oma kirjandusürituste sarjaga „Eesti kirjanduse superstaarid Luunjas“.


    20. märtsil kell 18.00 kohtub Lohkva raamatukogus huvilistega kirjanik, ajakirjanik ja arvamusliider Andrei Hvostov.

    Vesteldakse kirjaniku loomingust ning arutletakse päevakajalistel teemadel.



    Kirjandusürituste sarja toetavad Eesti Kultuurkapital ja EV Kultuuriministeerium.

    Üritus on tasuta.






    13.03.2014







    11.03.2014

    Värsket lehte saab lugeda SIIN

    Paberlehe kojukanne algab 13. märtsil.  


    11.03.2014


    15. märtsil kell 14.00 avab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös Eesti Spordimuusemiga Luunja raamatukogu ruumides Jaan Jaagole pühendatud muuseumtoa. 


    Aastakümnete jooksul on vallas tegutseval maadlusklubil Jaan ning valla asutustel säilinud palju kultuurilooliselt ja spordiajalooliselt olulist materjali maadlusest ja Jaan Jaagost. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostas 2012. aastal Jaan Jaagost ülevaatliku fotonäituse. Nii ongi tekkinud kultuurikeskusel, vallavalitsusel, maadlusklubil Jaan, Luunja raamatukogul ja Jaan Jaago sugulastel idee koguda oluline materjal kokku ja tutvustada seda ka Luunja kogukonnale ja külalistele. 

    Ettevõtmises osaleb ka  Eesti Spordimuuseum, kes eraldas Jaan Jaago tubamuuseumile ligi 30 eksponaati. Kogu teevad väärtuslikumaks maadluslegendi lapselapse Jaan Jaago erakogust kingitud rahvusvahelistel võistlustel teenitud J.Jaago aulindid 1920-1940.a.


    Samal päeval toimuvad Luunja Keskkoolis ka rahvusvahelised  XXXVII Jaan Jaago mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.


    Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas (Tartu-Maarja kihelkond) Tartumaal, suri 28. augustil 1949 Berliinis. Oli eesti maadleja, elukutselisena 7-kordne maailma- ja 5-kordne Euroopa meister.

     







    10.03.2014





    07.03.2014



    Seoses kevadise teedelagunemisega ja Teeseaduse § 37 lg 2 ja § 31 lg 2 alusel Luunja Vallavalitsus korraldab:


    1.      Keelata Luunja valla avalikel teedel üle 8 tonni raskuste raskeveokite liiklus

    alates 10. märtsist 2014;

    2.      Korralduse mittetäitjaid karistatakse vastavalt teeseaduse § 401 kehtestatud korras;

    3.      Liikluspiirang kehtib kuni seda muutva korralduse vastuvõtmiseni.









    06.03.2014






    04.03.2014

    04.03.2014




    Kutseharidusmess Noor Meister 2014 toimub 7.-8. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses, kus mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 24 erialal, avatud on 10 töötuba ametite proovimiseks. 

    Kutseharidusmessil on kohal 32 ametikooli üle Eesti.


    Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Rohkem infot: www.noormeister.ee

     

    Kui Teil tekib seoses üritusega küsimusi, siis vastame neile meeleldi.

     

    Liina Liiv

    SA Innove kutsehariduse kvaliteedi ja info keskus

    73 50 745; 55 561 785

    Liina.Liiv@innove.ee

    www.innove.ee / www.noormeister.ee

    https://www.facebook.com/kutseharidus.ee




    04.03.2014




    Vajame kiiresti asendusõpetajat haiguslehel oleva õpetaja asendamiseks.

    Sobivuse korral on võimalik pikem töösuhe.



    Info tel. 51988835 või lohkva.lasteaed@luunja.ee 







    28.02.2014




    Sügava või raske puudega lastele, kellel on kõrgendatud hooldusvajadus, avatakse 17. märtsil Tartu Perekodus Käopesa esimene hoiukodu.

    Kuni 10. märtsini on avatud registreerumine. Lisainfo, registreerumise vorm ja hoiukodu kodukord on kättesaadavad  www.kaopesa.ee.



    Täiendavat teavet annab ka Luunja vallavalitsuse sotsiaalnõunik Kairit Pahk, tel 741 7101, kairit@luunja.ee .





    28.02.2014



    Mõne aja eest teatas Terve Pere Apteek OÜ, et aastaid toiminud apteegiteenust Luunjas ja Kavastus alates 1.märtsist enam ei saa.


    Nüüdseks on otsustatud, et Tartu Gildi Apteegi haruapteegid Luunjas ja Kavastus jätkavad siiski tegevust. Esialgu on ettevõte lubanud, et töö jätkub 9.juunini, mil turu avanemine toimub. Seejärel otsustatakse edasised sammud.



     

    Probleemi põhjuseks on ettevõtte selgituste kohaselt asjaolu, et majanduslikult muutub keeruliseks apteegipidamise jätkamine tulenevalt Riigikohtu 9.12.2013 otsusest, millega tühistati apteekide asutamispiirangud. Sellega seoses on prognoositav arvukate uute apteekide teke linnades, millega kaasneb turbulentsus apteeegisektoris ning oluline kulude kasv turuosalistele. Seetõttu ei saa ettevõte enam pidada üleval väikese käibega maa-apteeke, mida on seni tehtud missioonitundest.

     

    Riigikohtu otsuse tõttu peavad apteegipidajad oma äriloogika ümber vaatama ja valmistuma turul puhkevaks segaduseks ning kulude hüppeliseks kasvuks.


     



    26.02.2014












    25.02.2014


    Luunjas avab taas uksed galerii „ Meie aja kangelane“.


    Galerii tegutseb endiselt Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuses, kuid nüüd tuuakse kunst keldriruumidest valgusküllasesse fuajeesse.

    Värskes galeriis avab oma näituse „ Milleks teile piim, kui te saate kultuuri?“ 27. veebruaril kl 18.00 Pärnu  kunsti aastapreemia  2013 laureaat Janno Bergmann.

    Avatav näitus keskendub erinevate kultuuriutoopiate dekonstrueerimisele, teisendamisele ja taastootmisele.

    Väljapanekul võib näha näiteks selliseid töid nagu Picasso kuul, Malevitši musta ruudu dekonstruktsioon, Milleks teile piim, kui te saate kultuuri, Inimhinge valideerimise script, Transhumanistlik nägemus keele ja kultuuri arengust jt.

    Kunstikriitik Mari Kartau on öelnud Bergmanni kohta järgmist: „ Janno Bergmann on alati otsinud kunsitmaailma sissetallatud struktuuride vahel kõrvalteid ja salakäike. Seda tõestab juba tema haridustee: ta on õppinud Pärnu Kodumajanduskoolis sotsiaaltööd, Sütevaka kunsitosakonnas, Academia Non Gratas, Ilja Kabakovi stuudios New Yorkis,  Academia Gratas ja Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis infotehnoloogiat. 1996. aastast alates on ta tegelenud aktiivselt tegevus- video- ja installatsioonikunsiga, kureerinud, visualiseerinud ja kontseptualiseerinud, jättes sellega  märkamatu, kuid kustumatu jälje Eesti indie-kunsti arengusse.“


    Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.


    Galeriid ja näitust toetab Eesti Kultuurkapital.



    Info 5331 0902




    21.02.2014

    20.02.2014



    2014.a maamaksu teadete väljastamisel on ekslikult jäänud maksuteates kajastamata kodualuse maamaksu vabastused.

    Korrigeerime elektroonilisesse registrisse sattunud ebatäpsused esimesel võimalusel.

     Kodualuse maa maamaksusoodustuse saamiseks on vajalik nelja asjaolu üheaegne esinemine:

    1. Isik peab olema maa omanik või kasutaja maamaksuseaduse § 10 mõistes, maa peab olema elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega

    2. Maa koosseisu kuulub õuemaa kõlvik

    3. Maal asub hoone

    4. Maal asuvas hoones on maa omaniku või kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.


    Maamaksu määramisel lähtutakse andmetest 01.01. seisuga, maksusoodustuse rakendamisel võetakse samuti aluseks omaniku elukoht 01.01. seisuga.

     

    Pärast maamaksu andmete parandamist kohaliku omavalitsuse poolt väljastab Maksu -ja Tolliamet maaomanikele uued maksuteated, millega kaasnevad ka uued maksutähtajad. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.


    Vabandame Teile põhjustatud ebamugavuste pärast.



    Info:  Neeme Kaurov, vallavalitsuse maanõunik, tel. 7417323, 5107733,  e-post neeme@luunja.ee  












    17.02.2014


    17.02.2014

    13.02.2014









    12.02.2014


    Mõne aja eest korraldasid Luunja Keskkooli õpilased heategevusliku laada. Laada tulu otsustati kasutada oma valla paljulapselistele peredele sõbrapäeva kingituste tegemiseks. 


    Suured tänud Luunja kooli õpetajatele ja õpilastele selle toreda ettevõtmise eest !
     

    Kairit Pahk
    sotsiaalnõunik








    12.02.2014






    11.02.2014

    Värsket lehte saab lugeda SIIN

    Paberlehe kojukanne algab 14.veebruaril.  


    10.02.2014


    Tartumaa ansamblite päev 14.02. kell 18 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.


    Peaesinejaks legendaarne SEPT!


    Toetab Kultuurkapital.




    10.02.2014


    2013.a vallaeelarve täitmine oli taas ootuspärane. Tulusid laekus 102%, põhitegevuse kulusid tehti 95,7% aastaks kavandatud mahust. Seega teenis vald 319 tuh euro võrra enam kui kulutas.

     

    Aasta lõpuks laekus vallaeelarvesse tulusid kokku 3,27 miljonit eurot, mis ületab aastaks kavandatud tulusid enam kui 2%. Võrreldes 2012.a kasvas tulude laekumine 16,3%  võrra.

    Põhitegevuse tulem (summa, mille võrra tulud ületasid kulusid) oli 319 tuh eurot (mullu 255 tuh). Eelarve põhitegevuse kulude osas oli täitmine 2,95 mln eurot (95,7% aastaks kavandatust). Investeeringuid tehti kokku 215 tuh euro ulatuses.

    Enim vallaeelarve raha kulus haridusele (1,73 mln eurot, 58% eelarvemahust), järgnesid majandus (324 tuh eurot, 11%) ning vaba aeg ja kultuur (321 tuh eurot, 10,9%).

     

    Olulisima tuluallika - üksikisiku tulumaksu laekumine oli lõppenud aastal kokku 2 139 121  (14 tuh euro võrra kavandatust enam), see on 328 tuh euro (18,2%) võrra suurem kui 2012.a. Kasvu tingis nii töötasude tõus kui ka maksumaksjate arvu märkimisväärne suurenemine vallas.

     

    Tartumaal oli tulumaksu laekumise kasv võrreldes 2012. aastaga 9%, mis jagunes omavalitsuste lõikes väga ebaühtlaselt. Enim sai tulumaksu juurde Luunja vald (kasv 18,2%), kõige vähem Elva linn (7%).

     

    Tartu maakonna suuri erinevusi peegeldab ka tulumaksu laekumine ühe elaniku (mitte maksumaksja) kohta. Tartumaa keskmine näitaja oli mullu 529 eurot. Meie maakonna „jõukaimad“ elanikud on jätkuvalt Ülenurme vallas, kus tulu laekus 686 eurot elaniku kohta, järgnes Tähtvere vald (609 eurot). Luunja vald (560 eurot) ületas maakonna keskmist, kuid  jäi veidi maha Tartu vallast (570), edestades samas Tartu linna (539 eurot).

    Võrdluseks: Peipsiääre valla vastav näitaja oli 196, Kallaste linnas 275, Võnnu vallas 365 eurot. Seega on tulude vahed maakonna siseselt väga suured, ulatudes kohati 2-3,5 korrani.    

     

    Omavalitsuste detailsemate finantsnäitajatega on huvilistel võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee .







    07.02.2014

    Juurdepääs uisurajale Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja roosiaia vaheliselt teelt (Aedniku tn).


    Head libisemist !






    04.02.2014


    Helilooja ja muusikaloolane Alo Põldmäe mängib klaverimuusika kõige populaarsemaid palu. Kavas on Bach, Händel, Mozart, Beethoven, Schumann, Schubert, Chopin, Grieg, Tšaikovski, J. Strauss ... Klaverimängule kaasnevad kommentaarid heliloojaist ja nende paladest. Kaastegev on pianist Helen Põldmäe.

    Muusika kõlab hiljuti avatud Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi Ernst Hiisi-nimelise Luunja filiaali klaveritel. Ka klavereid saadavad tutvustused.

     

    Veel esitleb Alo Põldmäe Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi näitust „Klaveritoolid ja klaverite noodipuldid läbi aegade“, mille koostaja ta ise on.

    Näitus annab põgusa ülevaate klaverimängu juures väga oluliste, kuid klaveri enda kõrval taustale jäävatest objektidest – klaveritoolidest ja tiibklaverite noodipultidest. Teadaolevalt on sellelaadne väljapanek Eestis esmakordne.

    Vanimad näituse objektid pärinevad 19. sajandi 50-st aastatest,  uuemad 21. sajandi algusest.

     

    Kunstnikele-disaineritele on klaveritoolide ja noodipultide kujundamine pakkunud küllaltki häid võimalusi fantaasialendudeks. Kuigi toolide puhul on nad pidanud küllaltki rangelt arvestama objekti funktsionaalsust, sellegipoolest on nende kuju läbi aegade väga erinev.

    Nii toolide kui pultide välimuses  kajastuvad erinevate kunstivoolude mõjutused ning eriline side mööblidisaini ja interjöörikujundusega.

     

    Põhiosa eksponaatidest on seotud Eesti, Peterburi ja Saksa klaveriehitusega, just nendega, mis Eestis kõige enam läbi aegade levinud on. Esindatud on ka Prantsusmaa ja Austria  klaveripuldid ja -toolid.

     

    Toetab Eesti Kultuurkapital.



     


    03.02.2014


    Nädalavahetusega on Kabina suusarajad saanud sõiduvalmis. Täpsemalt uuri lisatud jooniselt:






    31.01.2014


    Äsja anti müüja poolt vallale üle järjekordne uus autobuss.

    Riigihankega soetatud  sõiduki tarnijaks on AS IV Pluss, kelle pakutud hind on 64767 eurot, mis sisaldab ka kindlustusi ja lepingutasu. Väikebussis Iveco Daily 50C17V on lisaks juhile 20 istekohta. Valge kerevärviga sõiduk on varustatud programmeeritava autonoomse toitega eel- ja lisasoojendusega Webbasto ning konitsioneeriga. Hooldevälp kuni 40 000 km.

      

    Vald on uue sõiduki soetamise finantseerimiseks sõlminud 4-aastase liisinglepingu DNB Pank AS-ga. Vana buss on amortiseerunud, selle võõrandab vald enampakkumisel.   

     

    Peamiselt kasutatakse valla autobusse õpilasvedudeks, samuti meie lasteaialaste, sportlaste jt transpordiks. Lisaks väiksemale on valla kasutuses ka suurem, mullu soetatud 45-kohaline autobuss.  

     

     









    30.01.2014

    30.01.2014





    29.01.2014





    28.01.2014


    Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus on alustamas ürituste sarja „ Eesti kirjanduse superstaarid Luunjas“, mida toetavad Eesti Kultuukapital ja EV Kultuuriministeerium.


    30. jaanauaril kl. 18.00 kohtub lugejatega Lohkva raamatukogus rahva poolt palavalt armastatud Andrus Kivirähk.


    Korraldajate poolt on planeeritud igakuiselt üks kohtumine mõne tuntud kirjanikuga.  Programm vältab kuni 2014. aasta lõpuni. Aasta jooksul on kavas Luunjas kohtuda enamiku Eesti kirjanduse tipptegijatega.  Oluline sündmus saab olema ka juba kolmandat korda toimuv kirjandusfestival „ Humanismi võimalikkusest loomariigi äärealal“ augustis.



    13. veebruaril väisab Luunjat Eesti üks juhtivamaid arvamusliidreid ja literaate Rein Raud.






    24.01.2014

    16.01.2014
    Suur saal

    11.10-11.40 Laste liikumis-ja tantsutund Eva Kouhia juhendamisel (soovitav 3-12.a)
    11.50-12.35 avatud aeroobika näidistreening Body Attack (juhendab Evelin Sepp)


    Maadlussaal
    11.10-11.40 Personaaltreeneri Asko Külmsaare loeng „ Mis on personaaltreening?“
    12.45-13.05 Mudilaste võimlemine (soovitavalt 1-6.a.)
    13.10-13.50 Energeetiline võimlemine – Eva Kouhia 
    Energeetiline võimlemine baseerub Hiina energiaõpetusel ja aktiveerib üksikute lihaste liigutamisega, mõjutamisega energiavoolu kehas. Hiina energiaõpetuse kohaselt sõltub inimese kehaline ja vaimne tervis tema eluenergia vabast voolust. 
    Nende harjutuste abil saab taastada aju poolkerade vahelise seose ning aju ja keha vahelise koostöö. Nad annavad eneseabi tasakaalu säilitamiseks ja stressiga toimetulekuks. Aktiviseerub enesetervenduslikke jõude, et inimene saaks ise terveneda. Vähenevad lihaspinged, paraneb kehahoiak, ületatakse õppimisraskused, leevenevad pinged suhetes partneriga, lastega, kaaslastega, tööl, saate paremini kasutada oma võimeid. Õppides need lihtsad hajutused ära, saab igaüks neid kodus igapäevaselt ise kasutada oma hea enesetunde jaoks. Soovijatele kaasa harjutuste kirjeldus paberil.

    Jõusaal
    11.45-12.45 Personaaltreeneri Asko Külmsaare individuaalne nõustamine
    Veel on võimalik saada tervendavat energeetilist massaaži, lühiseanss (20-30 minutit) kasutades Access Barsi tehnikat.
    Aitab inimesel terveneda, saada head enesetunnet, lõõgastuda, parandada õpivõimet, suhteid partneriga jne.

    Üritusest osavõtjate vahel loositakse välja erinevaid sporditooteid!





    16.01.2014
    Tartumaa kultuuritöötajate tunnustusüritusel " Tartumaa Kultuuripärl 2013" tunnustati Luunja valda

    16.01.2014

    Värsket lehte saab lugeda  SIIN

    Paberlehe kojukanne algab 17.jaanuaril.







    15.01.2014
    Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi. 

    Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas  lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist. 

    „Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.“ 

    2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes  ei muutu midagi. 

    Lisainfo PRIA veebilehelt . 
      

    Kristo Mäe 
    avalike suhete osakond 
    Põllumajandusministeerium 
    tel 625 6561 
    mob 5558 8166 
    press@agri.ee 

    14.01.2014



    Valla poolt loodud sihtasutus korraldas riigihanke Luunja jõesadama ehitustööde I etapi teostamiseks. Hanke võitis Valmap Grupp AS ja Saaretu OÜ poolt tehtud ühispakkumus. Töödega alustatakse lähinädalatel.

     

    Tegemist on esimese järguga sadama ja puhkeala projektist, mida asutakse realiseerima etappidena.

    Korraldatud riigihange hõlmas sadama I rakendusjärku - paadikanali ja rannaala kaevetöid. Tööde teostaja peab süvendamise teel rajama paadikanali vastavalt projektile koos pinnase teisaldamise, kallaste kujundamise ning planeerimisega. Paadikanali rajamiseks kasutatakse olemasolevat jõeharu, väljakaevatav pinnas paigutatakse ümbritsevale alale.

    Väljakaevatava pinnase maht on arvutuslikult kokku 49 000 m3, pinnas planeeritakse laiali olemasolevate kuivenduskraavide vahelisele alale ning paadikanali põhja- ja kagukaldale.

    Kanali põhja laiuseks sissesõidu tsoonis on kavandatud 20 m, kirdeosas paadisildade tsoonis 14 m. Kanali loodeossa on ette nähtud rajada laiem kanaliosa kuni 35 m pikkuste aluste peatumiseks ja ümberpööramiseks. Veesõidukite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks on kavandatud slipp. Projektiga on antud ka paadisildade paiknemise lahendus - paadikanali põhjakaldale 50...60 m pikkune statsionaarne paadisild ning sellega külgnevale alale ujuvad paadisillad.

     

    Hankes esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastavaid pakkumusi oli kokku viis. Parimaks tunnistati hankekomisjoni poolt Valmap Grupp AS ja Saaretu OÜ poolt esitatud ühispakkumus summas 145500 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures saab sihtasutus käibemaksu tagasi, mille arvelt on võimalik asuda ehitama sadamarajatisi.

     

    Luunja valla tellimusel ning inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt teostatuna on koostatud ehitusprojekt Luunja jõesadama ja puhkeala väljaehitamiseks, mis on aluseks investeeringutoetuste taotlemisel ning etapiviisilisel objektide väljaehitamisel.

    Esialgne versioon hõlmas ca 13 hektarile kavandatud Luunja aleviku ja Emajõe vahele rajatavat jõesadamat ning puhkeala. Kuna maksimaalse versiooni teostamiseks ei õnnestunud saada investeeringuvahendeid ENPA Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi (Interreg) raames (eelistati sadamate rajamist Tartusse ja Peipsi äärde), siis otsustas vald jagada tööd etappidesse, projekti korrigeerida ning asuda sadamat rajama esialgu oma vahenditega.

    I etapi käigus keskendutakse kanali rajamisele. Luunja valla vahenditest on eraldatud I etapi finantseerimiseks 150 000 eurot. Töödega alustatakse esimesel võimalusel, need tuleb lõpetada hiljemalt käesoleva aasta detsembriks.

     

    Järgnevatel aastatel on kavas jätkata sadama ja puhkeala arendamist, taotledes võimalusel investeeringutoetusi väljastpoolt vallaeelarvet.

     




    09.01.2014

    06.01.2014


    03.01.2014


    Jõulude eel olid Luunja valla kõige nooremad elanikud koos oma vanematega palutud kultuuri- ja vabaajakeskusesse, kus toimus traditsiooniline valla beebipidu. Lõppenud aasta teisel poolel sündinud pisitüdrukud ja -poisid said vallavanemalt kingituseks hõbelusika, lasteaia Midrimaa lapsed esinesid muusikakavaga, tehti ühispilti ning löödi kokku shampanjaklaase.


    Seekord oli peole kutsutud 29 pisipõnni. Kokku said lõppenud aastal hõbelusika üle 60 vastse vallakodaniku. Peagi selgub, kas mullune sündide arv kujunes Luunja valla ajaloo suurimaks. 


    Luunja vald on viimase 6 aasta jooksul olnud Lõuna-Eesti suurima juurdekasvuga omavalitsus, kokku on valla rahvastik selle aja jooksul kasvanud enam kui 1000 inimese võrra.   


     








    17.12.2013





    17.12.2013





    13.12.2013

    10.12.2013

    Tartu Maavalitsus pani avalikule väljapanekule maakonna bussiliinide sõiduplaani tööversiooni.

    Uus sõiduplaan hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2015 koos uue veolepinguga, mille sõlmimiseks maavalitsus praegu hanget ette valmistab. Liinivõrgu koostamisel on aluseks võetud busside senine täituvus, kohalike omavalitsuste soovid ning reisijaküsitluse käigus laekunud ettepanekud. Veomaht jääb võrreldes praeguse hankeperioodiga samaks.

    Liinid on jagatud üheksasse sõidusuunda, liininumbr esimene number osutabki sõidusuunale (1 – Tallinna maantee, 2 – Kurepalu tee jne). Suundade 1-8 liinidel on alg- või lõpp-punktiks Tartu bussijaam, suuna nr 9 busside alg- või lõpp-punktid asuvad väljaspool Tartu linna.

    Igas sõiduplaanis on näidatud liini käigusoleku perioodid ja päevad, peatused ja teatud juhtudel ka ümberistumisvõimalused.

    Kommentaare ja muudatusettepanekuid ootab maavalitsus 23. detsembriks 2013 e-posti aadressileanne.vodi@tartumaa.ee.

    Lisainfo: Anne Vodi (Tartu Maavalitsuse ühistranspordi peaspetsialist), tel 730 5253, e-post anne.vodi@tartumaa.ee.


    10.12.2013

    Matti Reiman veedab oma suved Luunja vallas  ja seepärast valis ta teiseks kontsertpaigaks Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuse, kus ka äsja avatud Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi E.Hiisi nimeline filiaal.

    Juubilar rõõmustab publikut  järgmiste teostega:

    E. Oja – „Vaikivad meeleolud“

    V.Reimann – Sonatiin nr 4

    E. Arro – „Hetk“

    H.Eller – „Kolm pala klaverile“

    J.Haydn – Sonaat D duur

    J.S.Bach – Fuugakunst, Contrapunctus nr. 4


    Kontserdid saavad teoks koostöös Tallinna Filharmooniga. Piletid on müügil tund enne kontserdi algust kohapeal.

     

    Matti Reimann on õppinud klaverit Tallinna konservatooriumis professor Bruno Luki juures ja Peterburi konservatooriumis professor Nadežda Golubovskaja klaveriklassis. Samas võttis ta ka dirigeerimise tunde Nikolai Rabinovitši juures. Klaveri erialal täiendas ta end hiljem veel Moskvas Gnessinite nim. Instituudis. M. Reimann on andnud soolokontserte mitmetes maades ning esinenud solistina koos sümfooniaorkestritega Karl Eliasbergi, Roman Matsovi, Saulius Sondeckise, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Nikolai Rabinovitši, Veronika Dudarova, Viktor Barsovi, Aleksandr Dmitrjevi jt. juhatusel. Tema esituses on kõlanud paljude eesti heliloojate teoste esiettekanded. Eri aegadel on Matti Reimann Eesti Raadiole nii solistina kui ka erinevate kammeransamblite koosseisudes salvestanud üle 100 teose.
    Praegu töötab Matti Reimann õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.




    09.12.2013





    03.12.2013

     


    Soovijad on alati oodatud Luunja valda elama asuma ning vallavalitsusse registritoimingut tegema.

     

     

    Luunja vald ei korralda kampaaniaid ega paku ühekordseid „präänikuid“ elanike värbamiseks. Vaatamata sellele on meie elanike arvu kasv viimastel aastatel olnud üks kiiremaid Eestis. Viimase rahvaloenduse
    andmetel on meie valda aastail 2000-2011 lisandunud kokku 1658 elanikku.


    Püüame arendada kõiki teenuseid ühtlaselt ning jätkuvalt panustada sellesse, et nii senised kui uued vallakodanikud tunneksid end siin hästi, sooviksid siia tulla ning elama jääda. Elanikud on igale omavalitsusele suurimaks väärtuseks, nende lisandumine aga tõsiseks motivaatoriks valla arendamisel.



    Milleks elukoha registreerimine?

    Elukoha registreerimine on muuhulgas oluline, et omavalitsus saaks adekvaatselt planeerida ja osutada
    avalikke teenuseid oma territooriumil – vallasisene (kooli)transport, teede korrashoid, tänavavalgustus, haljastus, sotsiaalabi, koolid, lasteaiad ja lastehoid, raamatukogud, velskrid, registritoimingud, kultuuriüritused jne. Teenuseid saab õigesti planeerida, kui on teada potentsiaalsete kasutajate hulk, teenuste rahastamiseks aga on vajalik maksude laekumine.


    Eelkõige inimese enda huvides on see, et tema elukohaandmed registris oleksid korrektsed ning vastaksid
    tegelikule elukohale. Kõikide toetuste ja soodustuste taotlemine, samuti valimistel osalemine toimub üksnes registreeritud elukoha põhiselt. Elukohaandmete alusel toimub ka üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikku eelarvesse.

     

     

    Elukoha registreerimiseks on järgmised võimalused:


    -  Luunja Vallavalituses kohapeal tööpäevadel kell 08.00-17.00

    -  kirja teel - postitada täidetud elukohateate blankett aadressil Puiestee 14, Luunja alevik, Luunja vald 62222     

                                          

    - e-teenus (http://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.index)

    Oma elukohaandmete õigsust saab igaüks kontrollida  riigiportaalis www.eesti.ee  rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades.  Tuleb valida kodanikule mõeldud vaheleht ning siseneda portaali kas ID-kaardi või internetipanga paroolidega. Oma elukohaandmete nägemiseks tuleb valida vasakult menüüst rahvastikuregister ning seejärel pakutavate päringute seast enda andmete päring

    .  

    Elukohateade esitatakse vallavalitsuse rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (vallasekretärile või registripidajale). Seda tuleb teha elukoha muutumisel Eestis, elama asumisel välismaale või välismaalt
    Eestisse.


    Elukoha andmete muutmist saab taotleda:


    - digitaalallkirjaga e-posti teel. Selleks peab olema ID-kaart ning arvuti vastavalt juhistele ettevalmistatud (www.id.ee)

     

    - riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades (vajalik ID-kaardi olemasolu);
     

    - kirjalikult, täites elukohateate kohapeal või saates postiga.

     


    Andmed                                                    
    Elukohateates esitatakse elukoha aadressiandmed. Perekonnaliikmed võivad esitada ühise elukohateate, kus toodud ka alaealiste laste andmed. Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed (e-post, telefon), samuti teise eluruumi aadressi, juhul kui isik elab pikemat aega muus kohas.

    Ruumi omaniku nõusolek                                                                                                                     
    Kui isik ise ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt üürileping) või eluruumi omaniku loa (allkiri elukohateatel). Kaasomandis oleva eluruumi korral lisab teate esitaja kõigi kaasomanike nõusoleku, v.a. juhul, kui omanikevahelisest
    kaasomandi kasutamise kokkuleppest ei tulene teisiti. Sellisel juhul lisatakse vastavat kokkulepet tõendav dokument.



    Elukoha andmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Europarlamendi valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel; kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel.


     

    Info:                                                                                                                             
    registripidaja-sekretär Katrin Madisson, tel. 7417 319, katrin@luunja.ee                        

    vallasekretär Aime Ustav,  tel. 7417 318, 5293633, aime@luunja.ee 

     

     

    Tere tulemast Luunja valla elanikuks !



     

     


    26.11.2013

     

     


    26.11.2013

     

     

     


    22.11.2013

     

     

     


    19.11.2013

    19.11.2013

     

     

    Äsja ametisse kinnitatud Luunja Vallavalitsuse uue koosseisu moodustamisel on lähtutud senisest erinevatest alustest. Ametnike asemel koosneb valla uus täitevvõim valdavalt kogukondade
    esindajatest. 

     

    Volikogu poolt ametisse seatud uude, 5-liikmelisse Luunja Vallavalitsusse kuuluvad lisaks vallavanem Aare Andersonile vallavalitsuse finantsnõunik Harri Lepp ning valimisliitude esindajad Kaire Vahejõe, Indrek Kärner ja Viktor Muuli.


    Luunja valla jaoks uudse mudeli rakendamise eesmärgiks on kaasata valla vahetu juhtimise protsessi kogukondade esindajad. Selle mudeli kohaselt lahutatakse otsustajate tasand ametnike tasandist. Enamikus Eesti väikestes omavalitsustes toimiva traditsioonilise mudeli kohaselt on täitevvõimu
    ametnikud ühtlasi valla- või linnavalitsuse liikmete rollis, olles samaaegselt materjalide ettevalmistajateks, otsuste langetajateks ning otsustatu täideviijateks. 


    Luunja vald on tänaseks tublisti kasvanud ning omab piisavalt potentsiaali, et mehitada vallavalitsus teistest põhimõtetest lähtuvalt. Kiire areng ning märkimisväärsed muudatused mitmes valdkonnas eeldavad intensiivsemat otsustusprotsessi, mis ühtlasi peegeldaks senisest enam vallakodaniku ja kogukondade vaatenurka. See tasakaalustab ametnike professionaalset ning valdkonnapõhist lähenemist ning loob vahetu tagasiside kanali volikogus esindatud jõudude ning ametnikkonna vahel.


    Taolise mudeli rakendamine annab võimaluse ametnikel keskenduda põhjalikumalt oma põhitööülesannatele valdkondades, mille eest nad vastutavad. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole palgaliste ametikohtade kaudu seotud oma tööandjaga, omavad suuremat vabadust otsuste langetamisel.   



     



     

     


    15.11.2013

     

     

    Luunja vallavolikogu valis 14. novembril Luunja vallavanemaks taas Aare Andersoni, kelle jätkamist vallavanemana toetas 12 volikogu liiget 13-st.

     

    Aare Anderson on olnud Luunja vallavanema ametis alates 2008.a.

     

     

     

     

     

     

     


    15.11.2013

     

     

     

     


    11.11.2013

    Ürituse täpsema kavaga on võimalik tutvuda SIIN

     

     

     



    08.11.2013

     

    Oktoobri lõpus sai uue katte Luunja alevikus asuva Peru tee lõunapoolne lõik.


    Killustikalusele rajati asfaldist kate paksusega 7 cm. Uuendatud teelõigu ja juurdepääsude pikkuseks on
    kokku ligi 500 m.

    Investeeringu maksumus (pisut üle 48 000 euro) kaeti vallaeelarvest. Tööd teostas soodsaima hinnapakkumise teinud Lemminkäinen Eesti AS.

     

    Teelõiku kasutavad kohalikud ettevõtted, lisaks on Peru tee üheks juurdepääsuks Münnichite ja Nolckenite
    memoriaalpargile.


     

    Mullu said kõvakatte naabruses paiknevad Talli tee ning Talli põik, toonased tööd teostati valla ja kohalike ettevõtjate koostöös. Ettevõtjad panustasid kokku üle 14 000 euro, valdava osa sellest
    kohalik põllumajandusettevõte  OÜ Luunja Mõis, lisaks toetasid ka OÜ Talliteenused ning OÜ Ekvi Soojus.
                                                                           



     

     


    08.11.2013

    06.11.2013

     

     

    Püsiekspositsioonis on Hiisi poolt aastatel 1903–1962 konstrueeritud pianiinod ja tiibklaverid. Kõrvuti Hiisi kuulsaima klaveri Estonia erinevate mudelitega eksponeeritakse teisigi tema loodud klavereid: pianiinot ja tiibklaverit Astron, pianiinot Riga, pianiinot J. Becker. Veel saab näha Hiisi Tartu-perioodi õpetaja, klaverimeister Robert Rathke tiibklaverit R. Rathke ning Hiisile eeskujuks olnud saksa pianiinot C. Bechstein.

    Klaverinäituse on koostanud Alo Põldmäe, enamik pille pärineb Klaverimuuseumi kogust. Väljapanekut täiendab fotonäitus E. Hiisist. Avatud näitus on muuseumi filiaali I etapp, II etapp korraldatakse 2014. aastal ja siis saab näitusel näha juba 14 Hiisi valmistatud või temaga otseselt seotud klaverit.

    Tänu Klaverimuuseumi filiaali sünnile on näitusesaalis nüüd Luunja rahval oodata ka sisukaid klaverikontserte. 11. detsembril annab pianist Matti Reimann just seal ühe oma juubelikontsertidest tähistamaks oma 70. sünnipäeva. Järgmise aasta 16. aprillil, Hiisi sünnipäeval, toimub aga Luunjas klaveripäev.


    "Tegemist on ajaloolise sündmusega, sest see on esimene klaverite püsinäitus Eestis,“ rõhutas Klaverimuuseumi juhataja ja näituse koostaja Alo Põldmäe klaverimuuseumi avamisel.




    04.11.2013

     

     

    Luunja vald võtab tänavu 9. novembril juba kaheksandat korda vastu harrastuskollektiive üle Tartumaa, et pakkuda taidlejatele koosesinemise rõõmu ja publikule ülevaadet rahvakultuuri hetkeseisust Tartumaal.

     

    Tartumaa VIII Taidlejate päev algab kl 17.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.

    Üles astub 13 kollektiivi, kelle hulgas on rahvatantsurühmi, laulukoore ja vokaalansambleid.

    Sellel aastal on on taidluskollektiivid oma kava ette valmistades mõelnud mardipäevale.

    Õhtu lõpetab tants koos Raul Kiviga.


    Publikule on üritus tasuta.




    01.11.2013


    29.10.2013

     

    Päästeamet soovitab tormituule ajal väljas liikumist vältida ning tervist või elu ohustavatest olukordadest teavitada hädaabinumbril 112.

     

     

    Seoses tormiohuga soovitab Päästeamet püsida siseruumides ning  sulgeda uksed ja aknad. Viige varju
    alla või kinnitage kõik lahtised esemed. Valmistuge ajutisteks elektrikatkestusteks, varuge patareisid lampidele ja raadiole. Lisaks laadige täis mobiiltelefonide akud, kuna maaliinid võivad samuti katkeda.  Varuge joogivett ja parkige sõidukid lagedamale väljale.


    Hädaabi saamiseks ning otsest ohtu kujutavatest purustustest teatage hädaabinumbril 112. Tormikahjudest tekkinud probleemide lahendamiseks võite pöörduda kohalike vabatahtlike päästjate
    poole. Vabatahtlik pääste on kaasatud 112 süsteemi ja valmis tormi ajal otsekohe reageerima.

    Kindlasti ei soovita inimestel ise saega teid vabastama hakata, kuna ilma kogemuse ja erialaste
    teadmisteta võib see olla ohtlik. Tormimurd võib olla pingesse jäänud ja saega valesti tegutsemine võib inimest vigastada.


    Elektrilevi hinnangul on suurim elektrikatkestuste oht on Lääne-Eestis, saartel ja vähemal määral Põhja-Eesti rannikualadel. Rikkebrigaadid on kõrgendatud valmisolekus, et likvideerida rikked esimesel võimalusel. Elektrikatkestustest ja katkenud liinidest andke teada Elektrilevile. Maas vedelevat või katkenud elektriliini märgates helistage kohe Elektrilevi rikketelefonil või hädaabinumbril. Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega neid puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi 10 meetri raadiuses.

    Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saate maanteeinfo numbrilt 1510, samale numbrile võite teada anda ka teele langenud puudest, mis liiklust oluliselt ei takista.

    Elektrikatkestustest tuleb teatada Elektrilevi rikketelefonil 1343.



     

     

     


    28.10.2013

     

     

    Laste lasteaedadesse vastuvõtmine ja väljaarvamine toimub Luunja valla koolieelsetesse lasteasutustesse
    laste vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korra alusel. 


    E-järjekorrast saab otsida last isikukoodi järgi. Valik "1" on lapse rahvastikuregistri järgne teeninduspiirkonna lasteaed, valikud "2" ja "3" on lapsevanema eelistused teise ja kolmanda valikuna.

    Lapsed, kelle ainsaks valikuks on "3" , on järjekorras olevad lapsed, kes ei ela rahvastikuregistri andmetel Luunja vallas.


    Lapsehoiuteenuse toetuse saamise tingimustega saab tutvuda SIIN


    E-järjekorra juurde pääseb SIIT
     

    Info:
    vallavalitsuse haridusnõunik Kadi Saarso
    tel 741 7234,  56612583
    e-post kadi@luunja.ee   
     
     
     
     
     

    28.10.2013

     

     

     

    Kantuna tänavusest kultuuripärandi aastast ja Luunja mõisa esmamainimise 510. aastapäevast toob Luunja Aidateater lavale kohaliku algupärandi valla ehitusnõunik Tamur Tensingu sulest.

    Lavastuse sündmustik  leiab aset  vahetult enne I maailmasõda, tegelaskujud on pärit Luunja mõisahärra parun von Nolckeni ja tema lähikondlaste ringist.

     

    Luunja Aidateatri esietendus 

     

     „Luunja mõisa uus häärber“ 

     

    31. oktoobril kell 19.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

    Kahes vaatuses ja kolmes pildis

     

    Luunja mõis suvel 1914. Parun Nolckenil on tekkinud plaan… Ajalooline fiktsioon täis unistusi, intriige, armastust ja ootust.

     

    Autor: Tamur Tensing

    Dramatiseering: Tamur Tensing, Kristel Lempu, Iiri Saar

    Lavastaja: Iiri Saar

    Muusikaline kujundus: Tamur Tensing, Iiri Saar

    Valguskujundus: Iiri Saar

    Dekoratsioonid ja kostüümid: Luunja Aidateater

    Osades: Tamur Tensing, Margo Lempu, Inga Kiudorf, Kaire Vahejõe, Triin Lauk, Kristel Lempu, Jasmin Saar, Annika Kallas, Heidi Mats, Silver Vahejõe, Aadu Raav, Kahro Lempu, Karmen Saar, Loone-Ly Lempu, Sirje Šuškova, Airin Treiman-Kiveste

     

    Sissepääs 2.- €, õpilastele tasuta. 

     

     

     

     

     


    25.10.2013

    25.10.2013

     

     

     

     


    24.10.2013

     

    Luunjas avatakse 30.oktoobril kell 16 Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi filiaal.

    See on pühendatud Ernst Hiisile, Luunja vallast pärit klaverimeistrile, Estonia klaverimargi loojale.

    Ekspositsioon sisaldab üht osa muuseumi kalverikogust.  

     

     

    Ekspositsioonis on pianiinod ja tiibklaverid, mille Hiis konstrueeris aastail 1903-1962.

    Kõrvuti "Estoniaga" võib näha pianiinot ja tiibklverit "Astron", pianiinot "Riga" jt instrumente.

    Näituse koostajaks on Alo Põldmäe, väljapanekut täiendab fotonäitus E.Hiisi elust.

     

    Filiaal sünnib Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ning Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi koostöös. Filiaali avamist toetab eesti Kultuurkapital.

    Avamisel esinevad näituse klaveritel Tartu Elleri Muusikakooli õpilased.

     

     

     

    Eesti klaveriehituse teenekaim meister Ernst Hiis (1872-1964) sündis Luunja vallas.

    Nooruses tegutses E.Hiis Peterburis, kus lisaks klaverite valmistamisele oli nõutud pillihäälestajaks mitme vene muusika suurkuju juures (Saljapin, Rahmaninov).

    1926.a. asutas E.Hiis oma klaverivabriku Eestis. Tema poolt valmistatud instrumendid said kiiresti nõutuks nii Eestis kui välisriikides.

    1951.a. hakati E.Hiisi juhtimisel valmistama kontsertklavereid "Estonia", mida on müüdud enam kui 70 riiki. Nende võidukäik on kestnud mitukümmend aastat, jätkudes tänagi.      

     

     

     

     

     


    17.10.2013

     

     

    Luunja vallakeskuses on võimalik tutvuda Tartumaa parimate käsitöömeistrite loominguga. Luunja vallakeskuses on võimalik tutvuda Tartumaa parimate käsitöömeistrite loominguga. Näitusel on väljas Angeelika Nöpsi niplispitsid, Hilja Sepa ja Liina Laansalu lapitööd, Piia Randi rahvarõivad ja kirivööd ning Vaike Jakobsoo kangastelgedel valminud käsitöö.
    Näitusetööd on valmistanud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt korraldatud meistrite veebikataloogi konkursil osalenud. Liit on aasta 2014 kuulutanud meistrite aastaks, mille raames antakse välja üleriigiline käsitöö veebikataloog. 

     

     

     

     

     

     


    15.10.2013


    08.10.2013

     

     

     

     

     


    04.10.2013



    Vallavolikogu valimispäev on 20. oktoober 2013.a. Hääletamine toimub Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses kell 9.00 – 20.00.

     

    Hääletamine maakonnakeskuses väljaspool elukohajärgset jaoskonda 10.-13. oktoobril kell 12.00 - 20.00. Tartu linna valimisjaoskondades:

     

    Kalda tee 1c (Kaubanduskeskus Eeden)
    Nõlvaku 2 (Annelinna Prisma)
    Kalda tee 43 (Annelinna Keskus)
    Riia 1 (Tartu Kaubamaja)
    Turu 2 (Tasku Keskus)
    Ringtee 75a (Lõunakeskus)


     

    Elektrooniline hääletamine algab 10. oktoobril kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise
    lõpuni 16. oktoobril kell 18.00. 

    Elektrooniliselt on võimalik hääletada veebiaadressil http://www.valimised.ee.

    Täpsem info elektrooniliselt hääletamise kohta veebiaadressil http://www.vvk.ee/valijale/e-haaletamine/.

     

    Eelhääletamise ajal saab hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldab vähemalt üks valimisjaoskond igas vallas või linnas 14. oktoobrist kuni 16. oktoobrini.

    Eelhääletamine toimub Luunja vallamajas (Puiestee 14, Luunja alevik) 14.-16. oktoobril kell 12.00 - 20.00.


     

    Kui valija tervisliku seisundi, kõrge ea, raskete teeolude või transpordivõimaluste puudumise tõttu ei
    saa hääletada valimisjaoskonnas, saab esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks jaoskonnakomisjonile või helistada valimispäeval jaoskonnakomisjoni telefonil nr 5884 5571.

    Taotlusi saab esitada valimispäeval kell 9.00 - 14.00.

     

    Kodus hääletamist korraldatakse vaid valimispäeval 20. oktoobril.


    Valimiste päeval väljub eribuss valimisjaoskonda:

    Lohkvast kortermajade juurest kell 10.00 ja kell 16.00. Hommikusel reisil peatus Ridaküla tee esimese maja juures ning valimisjaoskonda sõit mööda Kabina teed, õhtusel reisil valimisjaoskonda sõit mööda Räpina maanteed.

     

    Kavastust väljub buss kell 10.40 (eelnevalt peatus Viira I bussipeatuses).

    Pilkast välub buss kell 12.00

     

    Eelneval kokkuleppel peatub buss eribussiliini marsruudile jäävate bussipeatuste juures. Info palume edastada hiljemalt 17. oktoobriks telefonile 741 7318.

    Tagasisõit kokkuleppel bussijuhiga.

     

     

    Erinevatest hääletamisvõimalustest annab ülevaate igale valijale saadetav valijakaart. Siinjuures on eriti oluline, et juhul kui Te hiljemalt 15 päeva enne valimispäeva ei ole saanud valijakaarti, palun pöörduge vallavalitsusse vallasekretäri poole (tel 741 7318). Kaardi mittesaamine võib olla märgiks, et Teid ei ole valijate nimekirjas.

    Valimisjaoskonda minnes palume võtta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument. Isikut tõendavad
    dokumendid on näiteks isikutunnistus (ID-kaart), Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, juhiluba, pensionitunnistus.

     

     

     

    Luunja valla valimisnimekirjaga saab tutvuda SIIN



    Hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemine valla valimiskomisjonis.

    Hääletamissedelite ülelugemist alustab valla valimiskomisjon valimispäevale järgneval päeval  
    21. oktoobril kell 10.00.

    Häälte teistkordne ülelugemine valla valimiskomisjonis 21. oktoobril kell 12.00.


    Valla valimiskomisjon asub Luunja vallamajas Puiestee 14

     

    Valituks osutunud volikogu liikmete väljaselgitamise kohta täpsem info veebiaadressil http://www.vvk.ee/valijale/valimistulemused-kindlaks/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised/



     


     

     


    04.10.2013

    03.10.2013

     

    Head Luunja valla elanikud!


     

    Lähenemas on kohaliku omavalitsuse valimised.


    Et uus vallavolikogu oleks just selline, mis Sinu huve kaitseb, palume Sind osa võtma Luunja vallas kandideerivate valimisliitude ja erakondade vahelisest debatist.


     

    Usume, et debatt avab meie kandidaatide nägemusi ja motiveeritust valla elu edendada ja on abiks valijatele valiku tegemisel.


     

    Valimisdebatt toimub

     

     

    7. oktoobril kl 18.00

    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.


     

    Üritust modereerib Kadi Kalmus.


     

     

    Ootame rohket osavõttu!

     

     

     


    01.10.2013


     

     


    27.09.2013

     

     

     


    20.09.2013

    17.09.2013

     

    Luunja Keskkooli õpitingimuste parandamisse investeeriti tänavu ligi 80 tuhat eurot.

    Kooli spordiväljak sai 100 m pikkuse jooksuraja. Tartaanist vettläbilaskva jooksurajakattega väljaku rajamise maksumuseks kujunes 37 854 eurot.

    Spordiväljaku uuendamine jätkub järgnevatel aastatel.


    Koolimaja nn vana korpuse koridor oli üpris kulunud ning vajas uuendamist. Suvevaheajal teostatud uuenduskuuri käigus lammutati vana põrand ning tehti uus, samuti paigaldati uued aknalauad. Koridor sai ka uue moodulripplae ja osaliselt uue küttetorustiku ning radiaatorid, samuti treppide katted. Tehti ka elektri- ja viimistlustöid.

    Kõige pisemaid koolijütse puudutav uuendus läks maksma kokku 41 976 eurot.


    Mõlemad investeeringud rahastati täies ulatuses Luunja vallaeelarve vahenditest.

     

     

     





     

     


    13.09.2013

     

     

    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse huviringid hooajal 2013/2014 

    Luunja laulukoor JÕEÕED

    Koor ootab oma ridadesse nii seniseid kui uusi lauljaid.
    Lauldakse ilusat ja huvitavat muusikat, nii klassikalisi koorilaule kui kaasaegsema koorimuusika seadeid, samuti rahvalaule. Meie eesmärgiks on laulda oma südamest kuulajate südamesse. Laulmine toimub kord nädalas, neljapäeviti kell 18.45 Luunja Lasteaias Midrimaa.

    Juhendaja: Anne Kasesalu

     

    Aeroobika treening

    Erinevatele vanusegruppidele suunatud üldkehaline treening, mis tõstab toonust ja üldfüüsilist vormi. Esmaspäeviti 20.00-21.00 ja kolmapäeviti 20.00-21.00 Luunja Keskkooli võimlas.

    Juhendaja: Reene Mägi

     

     

    Naisrahvatantsurühm „Klopandi “

    Naisrahvatantsurühm ootab oma ridades jätkama nii endisi kui uusi tantsijaid.
    Treeningud toimuvad kord nädalas, esmaspäeviti 18.30-20.00 Lohkva Lasteaias.

    Juhendaja: Anneli Kann


    Seltskonnatants

    Oodatud on nii suuremate kui väiksemate kogemustega tantsupaarid, kes soovivad oma tantsuoskust täiendada. Ringis õpitakse juurde uusi samme, korratakse ja praktiseeritakse erinevaid tantse.Tantsitakse paljusid tantse: aeglane valss, viini valss, tango, foxtrot, rock’n’roll või džaiv, samba, cha-cha-cha, rumba. Lisaks tutvutakse veel teiste tantsudega (salsa, polka, reilender, paso doble jne.)

    Seltskonnatantsu tunnid toimuvad teisipäeviti kell 18.30-20.00 (algajad) ja kell 20.00-21.30 (edasijõudnud) Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.

    Juhendaja: Eva Kouhia

     

    Line-tantsu ring

    Ootame oma line-tantsutundi endisi ja uusi huvilisi. Tunnid toimuvad kolmapäeviti algusega kell 20.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

    Juhendaja Jaan Kotter

     

    Tervisevõimlemine

    Võimlemine ja tervisenõuanded nendele, kelle jaoks aeroobika on liiga hoogne. Võimlemine toimub neljapäeviti kell 18.00-19.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.

    Juhendaja: füsioterapeut Ivi Vaher


    Showtants

    Showtantsutreening toimub kahes vanusegrupis: algklasside lapsed ja põhikooli noored. Õpitakse kaasaegseid tantsustiile ja käiakse esinemas. Treening toimub Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse suures saalis teisipäeviti kell 13.15-15.15.

    Juhendaja: Jana Elken


    Luunja Aidateater

    Näitemänguhuvilised täiskasvanud käivad Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse suures saalis koos esmaspäeviti kell 18.30-20.00.

    Juhendaja: Iiri Saar


    Lauluklubi

     

    Lauluklubi toimub iga kuu teisel teisipäeval kell 17.30

    Klubi sihtgrupp on eakad inimesed. Lauldakse juhendaja lõõtspilli saatel ühiselt  tuntuid ja kauneid laule.

    Juhendaja: Toomas Ojasaar



    Kogupere käsitööring

     

    Kogupere käsitööring on mõeldud peredele, kes soovivad koos meisterdada. Koos õpitakse lihtsate vahenditega kodu kaunistama , õlgkaunistusi meisterdama, vilditakse, tehakse ehteid ja muud põnevat. Ring toimub igal kolmapäeval  kell 18.00 Puiestee tn. 2 II korruse käsitöötoas.

    Juhendaja: Helgi Kiik


    Segarahvatantsurühm „Trambali“

     

    Ootame huvilisi tantsurühmaga liituma. Tantsimine toimub kord nädalas, kolmapäeviti kell 18.30 - 20.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses.

    Juhendaja: Anneli Kann


    DJ Kool

     

    Ootame oma ridadesse noori muusikahuvilisi, kes soovivad plaate mängida. Info 53310902


    Võrkpall

     

    Võrkpallitreening nii meestele kui naistele  toimub esmaspäeviti  18.00-19.30 Luunja Keskkooli võimlas.

    Juhendaja: Aadu Raav


    Korvpall

     

    Korvpallitreeningud toimuvad eesmärgiga moodustada valla esindusvõistkond. Trennid on  teisipäeviti 19.30-21.00 ja reedeti 19.30-21.00  Luunja Keskkooli võimlas.

    Treener: Steven Saaristu.


    Kitarriõpe

     

    Neljapäeval kell 15.00-17.00 kitarriõppe tunnid algajaile ja  edasijõudnuile Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuses. Saab õppida nii akustilist kui elektrikitarri.

    Juhendaja Paul Neitsov 56503364



     

     


    13.09.2013

     

     


    06.09.2013

     

    Augusti teisel poolel jõustus valla tänavune lisaeelarve, millega eelarve maht suurenes 130,9 tuh euro võrra, sh investeeringud 66,3 tuh võrra.
    Lisaeelarvega suurendati mitme valdkonna kulusid, enim raha (76,6 tuh) läheb teedele.

     

    Eelarve tulude täitmine oli aasta esimese seitsme kuuga kujunenud kavandatust suuremaks. See võimaldas korrigeerida üksikisiku tulumaksu laekumise prognoosi 107,47 tuh euro võrra. Lisaks on laekunud sihtotstarbelisi toetusi riigilt.

    Suuremad lisavahendid:

    • Kõvakatte rajamine Peru teele                      40,0 tuh
    • Teede korrashoid                                           24,6 tuh
    • Haridus                                                          17,4 tuh
    • Vaba aeg ja kultuur (projektitoetused)          14,7 tuh
      Luunja-Põvvatu kergliiklustee ehitusprojekt  12,0 tuh
    • Sotsiaalne kaitse                                            10,6 tuh
    • Veetrassi uuuendamine                                 10,0 tuh
    • Uue väikebussi soetamiseks                          8,0 tuh

    Lisaks tehti rida väiksemahulisi ümbersuunamisi asutuste eelarvete siseselt.

    Koos investeeringutega ulatub vallaeelarve kogumaht 3,46 miljoni euroni.


     

     

    Lisainfo: 

    vallavanem Aare Anderson, tel. 7417100, 5200794, aare@luunja.ee



     

     


    04.09.2013

     

     

     


    03.09.2013

     

    Luunja valla kolmes lasteaias ja kahes koolis alustas uut õppeaastat kokku 479 last.
    Viimase nelja aasta jooksul on see number kasvanud 135 lapse ehk enam kui 35% võrra.


    Kõige rõõmustavam on see, et Luunja Keskkooli 1. klassis alustas kooliteed 33 last (mullu 21). Seetõttu rakendas kool tööle kaks paralleelklassi. Viimastel aastatel on järjekindlalt suurenenud koduvalla koolis haridusteed alustavate laste hulk, mujale siirdujaid on jäänud üha vähemaks – 2010.a. oli neid 24, 2011.a. 14, mullu 11, tänavu eeldatavasti veelgi vähem (andmed on täpsustamisel).

    Vastsed koolijütsid said esimesel koolipäeval koduvallalt traditsioonilise kingi - õunapuuistiku. Kooliaasta
    avapeol saavad kõik kooliteed alustavad Luunja valla õpilased raamatu ning valla logoga koti. Lisaks on valla poolt igale koolitee alustajale aabitsatoetus 130 eurot.

     

    Luunja Keskkoolis alustab käesoleval kooliaastal õppetööd kokku 240 õpilast. Võrreldes mullusega on see number suurenenud märkimisväärselt – 25 õpilase (12%) võrra. Kavastu algkooli osas õpib kokku 10 last.

     

    Kolmes valla lasteaias käib kokku 229 last: Kavastus 21, Luunja Lasteaia Midrimaa seitsmes rühmas 132 last ja Lohkva Lasteaia neljas rühmas 76 last.


    Luunja vald on kõige noorema rahvastikuga omavalitsus Tartumaal – alla 15-aastaste osakaal on meie vallas 20,5%.



     

     

     

     


    03.09.2013

    Luunja Vallavalitsus korraldab enampakkumise Luunja alevikus Luunja Kultuuri-  ja Vabaajakeskuses asuvate ruumide 329,7 m² (keldrisaal + köögiblokk) rendile andmiseks
    toitlustusteenuse osutamiseks.

      

    Enampakkumise võitjaga sõlmitakse rendileping.

    Rendile antava varaga saab tutvuda kohapeal,  tel 53310902 (Toomas Aru, Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse direktor).

     

    Täpsemate renditingimustega saab tutvuda allpool:

    Enampakkumine Luunja Kultuuri-  ja Vabaajakeskuses asuvate ruumide 329,7 m² (keldrisaal + köögiblokk)  kuni seitsmeks aastaks rendile andmiseks toitlustusteenuse osutamiseks     

     

     

     

     

     

     

     


    27.08.2013

    23.08.2013

     

     

     

     


    22.08.2013

     

     


    19.08.2013

     

     


    13.08.2013

     

    Luunja vallas Emajõe Suursoo Looduskeskuses toimub 20.-24. augustil MTÜ Emajõe Lodjaseltsi poolt korraldatav Lodjafestival.

     

    Suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad on oodatud teisipäevast laupäevani vältavale Lodjafestivalile.

    Igal päeval on oma teema:

    jõepäev

    soopäev

    kalapäev

    külapäev

    järvepäev

    Toimuvad lodja- ja viikingilaevaretked jõgedele, sohu ja Peipsile.

    Võimalus osaleda õpitubades - ehitada paate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Uurime vee-elukaid, püüame kala, vaatleme tähti, mängime vanaaegseid mänge.

    Lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid annavad meeleolukaid kontserte.  

    Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos vahelduvad loengud ja filmid.

     

     

    Info:  MTÜ Emajõe Lodjaselts  www.lodi.ee, info@lodi.ee

     

     

     


    09.08.2013

    06.08.2013

     

    Luunja mõisapäevade raames avatakse kodanikualgatuse ja valla koostöö tulemusena ning euroraha toel rajatud Münnichite ja Nolckenite memoriaalpark.

    Samuti avatakse Vene Föderatsiooni diplomaatide osalusel B.C.Münnichile pühendatud mälestusmärk, mis on valmistatud Viiburi lähistelt pärinevast graniitrahnust.

     

    Memoriaalpargi rajamise algatajaks on kohalike entusiastide initsiatiivil loodud MTÜ Münnich, mis on
    seadnud eesmärgiks korrastada ajalooline paik ning jäädvustada legendaarsete aadlisuguvõsade mälestus.


    Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule olid maetud krahv B.C.von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite suguvõsa esindajad. 1970-ndatel kalmistu naabruses teostatud ehitustööde käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati hiljem jäätmete ladustamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis on mälestuspargi tuumikuks.

    Memoriaalpargi projekteeris maastikuarhitekt Karin Bachmann, kelle lahenduse kohaselt
    kujundati loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park. Säilinud põlispuud korrastati
    ning 1,2 ha suurune pargiala puhastati võsast ja jäätmetest. Suurtest põllukividest kujundati pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatud mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Tööde käigus korrastati ka pärnaallee vanad puud ning istutati uusi, uue katte sai allee vahel kulgev tee. Parki on paigaldatud istepingid ning infotahvel, rajatud kõnnitee ja mänguväljak. Park valmis 2012 suvel, ametlik avamine toimub tänavu suvel, mil möödub 330 aastat B.C.Münnichi sünnist ning 510 aastat Luunja mõisa esmamainimisest ajaloodokumentides.

    Pargi rajamist finantseeriti valdavalt EL vahenditest. Maaelu arengu toetuse meetme 3.2. raames eraldas PRIA külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist 59,4 tuh EUR. Projekti kogumaksumuseks on 66 000 EUR. Vallaeelarvest lisati vajalik kaasfinantseering 10% ulatuses (6600 EUR).

     

    Kohalike entusiastide kaasabil on B.C.Münnichi mälestuse jäädvustamisest kujunenud rahvusvaheline projekt. Vene Föderatsioonist Viiburi linna lähistelt pärit graniitrahnust vormitud ning Eestile kingitud mälestuskivi koos neljas keeles plaadiga avatakse vene diplomaatide ning asjaosaliste ametnike osalusel. 

    B.C.Münnich oli lisaks muudele ametitele 18. sajandi I poolel Ingerimaa, Karjala ja Soome kindralkuberner.

     

     


    Nolckenid olid Eesti- ja Liivimaal üheks väljapaistvamaks aadlisuguvõsaks, kelle arvukate liikmete hulgas leidus kõrgeid ohvitsere, diplomaate, kubernere jne. Nolckenitele kuulus erinevatel aegadel kümneid mõisaid kogu Eestis, sh Luunja, Kaagvere, Vana-Kastre, Pilka, Kabina, Alatskivi jpt.

     

    Münnichite süguvõsa nimekaim esindaja Luunja mõisnik Burchard Christoph von Münnich (1683-1767) oli mitmekülgne aadlik, kes asus Peeter I kutsel Vene impeeriumi teenistusse, tegeldes aastakümneid nii vägede juhtimise kui riigile oluliste objektide – linnade, kanalite, kindluste rajamisega. Ta tõusis Vene keisririigi kindralfeldmarssaliks, oli sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas (1735-39) ning lühikest aega (1740-41) Venemaa peaminister. Muuhulgas juhtis ta Paldiski sõjasadama ning Riia kindluse rajamist.
    Krahv B.C. Münnich on maetud perekonna kalmistule oma kodumõisas Luunjas.



     


    06.08.2013

     

    Luunja mõisapäevade raames on unikaalne võimalus näha Marko Matvere poolt ümbermaailmareisil joonistatud pilte, mis kujutavad Lõunamere saartel elavaid pärismaalasi.

    Piltide juurde räägib ilmarändur lugusid.

    Näitus avatakse 9. augustil kell 16.00 Luunja vallakeskuses.

     

     

    Marko Matvere: "Need portreed on kribitud katamaraan Nordea pakpoordi vöörikajuti kois lebades. Piltidel on kujutatud peamiselt melaneeslasi Lõunamere saartelt, aga ka indiaanlaste järeltulijaid Andidest. 

    Oma naljakalt tahumatute näojoonte ja lihtsameelselt koomilise maailmavaatega võluvad nad ära iga lääne inimese".

     

     

     

     

       


    24.07.2013

     


    24.07.2013

     


    15.07.2013

     

    Jäääär koos Rain Simmuliga Luunja roosiaias 18.07. kell 20.00

     

     

     


    10.07.2013

     

    Vallavalitsuse poolt korraldatud avatud konkursil parimaks osutunud Harri Lepp on finantsnõuniku asendaja ametis alates 10. juulist.


    Ta on lõpetanud EPMÜ (praegune Eesti Maaülikool) ökonoomika ja ettevõtluse erialal. Töötanud finantsjuhina omavalitsuses ja Viljandi Haiglas, viimati Haridus- ja Teadusministeeriumis rahandusosakonna eksperdina.


    Omab kogemusi suurte projektide ettevalmistamise ja juhtimise alal ning orienteerub lisaks finantsjuhtimisele laiemalt ka majanduse valdkonnas.   


     

    Edu Harrile uues ametis!



     

     


    09.07.2013

     

    Tulumaksu laekumine Luunja valla eelarvesse on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärselt kasvanud.

     

    Võrreldes 2012.a. I poolaastaga on üksikisiku tulumaksu laekumine Eestimaa omavalitsustes tervikuna kasvanud 9% võrra.
    Tartumaa omavalitsustes oli laekumine samuti 9% võrra suurem kui 2012.a. sama perioodi jooksul. Seejuures on kõikide meie maakonna omavalitsuste laekumine võrreldes mullusega plussis.

    Tänavu I poolaastal laekus Luunja valla eelarvesse tulumaksu kokku 1 056 586 eurot (mullu samal ajal 887 063 eurot). Luunja valla laekumised on aastaga kasvanud 19%.

    Ühe elaniku kohta on Luunja vallas tulumaksu laekunud 277 eurot, Tartu linnas 267, Mäksa vallas 209, Tartu vallas 276, Kallaste linnas 147 eurot.


    Omavalitsuste detailsemate finantsnäitajatega on huvilistel võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee  alajaotuses kohalikud omavalitsused.



     

     


    08.07.2013

     

    Alates 8. juulist on vallavalitsuse haridusnõuniku ametis Kadi Saarso, kelle vastutusvaldkondadeks on lisaks haridusele kultuur, sport, noorsootöö, kogukonnatöö (mittetulundussektor, külaliikumine, projektid) ja suhtekorraldus.


    Kadi on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli. Ta on varasemalt töötanud nõunikuna kohalikus
    omavalitsuses, mistõttu orienteerub laiemalt omavalitsuse erinevates tegevusvaldkondades.

    Kadi omab ka andragoogi (täiskasvanute koolitaja) kutsekvalifikatsiooni ning kogemusi projektide ettevalmistamise ja juhtimise, kogukonnatöö ja ürituste korraldamise alal.

    Nõunik planeerib oma vastutusala tegevusi, koordineerib asutuste tegevust ning teeb nende üle järelvalvet, koostab arengukavasid ning vastutab nende täitmise eest, koostab õigusaktide eelnõusid, valmistab ette
    valdkonna eelarveosa, nõustab valla ja asutuste juhte ning kodanikke, valmistab ette ja juhib projekte oma valdkondade piires, peab kirjavahetust, lahendab avaldusi, hoiab korras dokumentatsiooni jne. Lisanduvad lasteaiajärjekorraga, koolikohustuse täitmisega, erivajadustega lastega jm seonduv.       


     

    Hiljaaegu tehti sisulised muudatused Luunja vallavalitsuse töötajate koosseisus ja ametiülesannetes. Haridus- ja sotsiaalnõuniku ametikoht ning sotsiaaltöö spetsialisti ametikoht reorganiseeriti, nende asemele loodi eraldi sotsiaalnõuniku ja haridusnõuniku ametikohad.

     

    Muudatuse vajadus tuleneb kahest olulisest asjaolust.

    Esiteks - Luunja valla rahvastiku arvus ning struktuuris on viimastel aastatel toimunud väga suured muudatused – alates 2008.a. on lisandunud ligikudu 1000 uut elanikku, sh hulgaliselt lastega noori peresid.
    Teiseks - käsilolevad ja kavandatavad muudatused mitmes valdkonnas: gümnaasiumiastme tulevik, lastehoiuvõimaluste laiendamise vajadus, noorsootöö, spordi ning kultuuri jõulisem arendamine ja kaasajastamine eeldavad senisest enam keskendumist nende valdkondade sisulisele koordineerimisele.

     

    Töö ümberkorraldamine annab võimaluse keskenduda põhjalikumalt valdkondadele, millel on valla edasise arengu seisukohast võtmeroll – haridusvõimalused, vaba aja veetmise võimalused, kogukondade aktiiveerumine ning perede sotsiaalne toimetulek on olulised, pakkumaks olemasolevatele ja
    lisanduvatele elanikele meelepärast keskkonda kvaliteetseks eluks ja arenguks.


    Hetkel on muudatustega hõlmatud valdkondades 2 ametikohta, muudatuste tulemusena ametikohtade arv ei muutu. Samuti ei kaasne muudatusi 2013.a. personalikulude osas –  kulud kaetakse kehtiva eelarve
    piires.






     


    05.07.2013

     

    Ajaloolise Luunja mõisapargi rekonstrueerimise I etapi tööd on kavas teostada tänavu sügiseks.
    Toetust on saadud KIK-ilt, ülejäänu lisatakse vallaeelarvest.


    Hange tööde teostamiseks on välja kuulutatud.   


     

    Mõisapark on üks Luunja valla olulisemaid ajaloolis-kultuurilisi väärtusi. Park kuulub vallale ning on riikliku kaitse all, kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.

    Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammi raames toetab KIK mõisapargi korrastamist 75,8 tuh euroga, Luunja valla panus on 25,3 tuh eurot. Kokku on tööde maht 101,1 tuh eurot.

    OÜ Artes Terrae poolt koostatud põhiprojekti täislahendus hõlmab kogu mõisapargi terviklikku rekonstrueerimist. Uuendamisel on aluseks 1827., 1858. ning 1905.a. pärinevad mõisaplaanid. Täislahendus hõlmab pargi puistu korrastamist, osaliselt uue kõrghaljastuse rajamist, pargiteede taastamist või uute rajamist, treppide ehitamist terrassidele pääsemiseks, valgustite, pargipinkide, prügikastide, infotahvlite, lipumastide paigaldamist, samuti tugevdatud kattega muruväljakut, kus oleks võimalik ratsavõistluste korraldamine.   

    Täislahenduse suhteliselt suur maht tingis tööde jagamise etappidesse. Esimeses etapis on fookus bioloogilise osaga seonduvatel töödel, s.o. raied ja puistu korrastamine.   

    Sanitaar- ja rekonstrueerimisraiete kavandamisel on lähtutud dendroloogilisest hinnangust ning pargi ajaloolisest ja heakorrastuskontseptsioonist. Raiete teostamine on vajalik vananenud puistu tõttu. 

    Ülejäänud etappide jaoks kavandab vald järgnevatel aastatel jätkata vahendite taotlemist.

     

    Vallavalitsus korraldab tööde teostamiseks hanke ning sõlmib KIK-ga sihtfinantseerimise lepingu.



     

     


    01.07.2013

    21.06.2013

    20.06.2013

     

     


    31.05.2013

     

     

    Vahetult lastekaitsepäeva eel, 31.mail täitus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saal taas õnnelike noorte perede ja pisimate vallakodanikega – vallavanema vastuvõtule olid  palutud valla pered, kuhu aasta esimesel poolel sündinud pisipoeg või –tütar. Seekord oli kutsutud ligi 30 peret. 

     

     

     

     


    29.05.2013

     

     

     

     

     


    28.05.2013

     

     

     


    24.05.2013

     

     


    23.05.2013

     

    Tänavuses vallaeelarves on teede ja tänavate korrashoiuks kavandatud mullusest pisut enam raha. Remondi osas keskendume eelkõige kruusakattega teede seisundi parandamisele, sellele lisaks tehakse ka tolmutõrjet ja pindamist.


    Vallavolikogu poolt äsja kinnitatud Luunja valla tänavate ja teede remondi tänavune kava võimaldab teostada nii kruusakattega teede korrastamist, tolmutõrjet kui ka kõvakattega teede pindamist.


    Tänavuses vallaeelarves on teede korrashoiuks planeeritud kokku 238 999 eurot, sellest 85 000 remondiks, 100 000 talviseks hoolduseks, 45 000 suviseks hoolduseks ning 8000 eurot bussipeatuste jm
    teedega seonduva hoolduseks.  Tänavune korrashoiu kogusumma on mullusest küll 53 tuh euro (28%) võrra suurem, kuid lisarahast tubli osa tuli kulutada lume- ja libedusetõrjele. 


    Kruusakattega teid on vallas kõige enam, seetõttu on siin remondimaht suurim. Seisundi parandamist on kavandatud enam kui 30 kruusakattega teelõigu osas, kokku enam kui 8,5 km ulatuses. Kruusateedele panustatakse käesoleval aastal kokku enam kui 58 000 eurot. Pikimad lõigud on Ridaküla tee, Sirgu-Pilka tee, Kaare tee.


    Teekatte pindamist tehakse tänavu 4 teelõigul kokku ligi 1,3 km ulatuses. Tänu eelmistel aastatel tehtud asfaltkattega teede pindamistöödele ei ole Luunja vallas ulatuslikke probleeme asfaldiaukudega. 

     

    Tolmutõrjet kloriidiga on kavas teha 19 teelõigul kokku 8,9 km ulatuses. Pikematest lõikudest võib märkida Uus tn ning Peru tee Luunjas, Veibri tee ning osa Kantsi teest. Tolmutõrje ulatust  on aasta-aastalt suurendatud.


    Remondikava koostamisele eelnes põhjalik teede olukorra hindamine vastava komisjoni poolt, mille koosseisus on teehooldusfirma, vallavalitsuse ning volikogu esindajad.
    Valiku tegemisel võetakse lisaks iga konkreetse tee seisundile arvesse ka kasutajate hulka. Võimaluste piires on arvesse võetud ka elanikelt laekunud sooviavaldusi, kuigi soove on alati pisut enam kui võimalusi.



     


     


    22.05.2013

    Järjekordsel kirjanduspäeval anti Luunja vallakeskuses üle K.E. Söödi lasteluule aastaauhind, mis seekord omistati Ilmar Trullile luulekogu „Tuvi jalutab” eest.


    Luunja Vallavalitsuse ja Luunja Keskkooli koostöös korraldatav kirjanduspäev toimus tänavu juba 24. korda. Karl Eduard Söödi lasteluule auhinda antakse välja alates 1988. aastast, sellega tunnustatakse eelneval aastal esmakordselt ilmunud eesti autori algupärast lasteluulekogu ja selle illustraatorit. Auhinna
    saanud luulekogu valivad ilmunud uudisteoste hulgast traditsiooniliselt välja Luunja koolilapsed, valiku kinnitab zürii.


    Ilmar Trull sai K.E.Söödi luulepreemia juba neljandat korda. Auhinnatud luulekogusse „Tuvi jalutab” on pildid joonistanud luuletaja ise, seetõttu läks tänavu ka kunstnikutöö preemia talle. Trull on tuntud väga mitmekülgse ja viljaka autorina: lisaks luuletamisele ka humorist, ristsõnameister, karikaturist,
    illustraator ja näitekirjanik. Tema loomingut iseloomustavad teravmeelsed riimid ja vaimukad mõttekäigud, salmidesse on põimitud lõbusaid kukerpalle. Lisaks K.E.Söödi auhinnale on tema loomingut tunnustatud Kultuurkapitali aastapreemiaga.  

     

    Trullilt on ilmunud rida luulekogusid, sh „Iseloomuga loom”, „Hiire pidu”, „Väike viisakas kärbes”. Kahasse Mart Juurega on ta kirjutanud huumorikogumiku „Kuumad käkid külmas öös”, toimetanud ajakirja Pikker,
    koostanud arvukalt ristsõnu.

    Ilmar Trull ise peab lapsi kõige väärtuslikumateks lugejateks ning lasteluulet vägaoluliseks kultuuri osaks: „Mis siis üleüldse on eesti kultuur, kui seda ei ole algupärane eestikeelne lasteluule”.


    Preemia varasemate laureaatide hulgas on Heljo Mänd, Ott Arder, Olivia Saar, Hando Runnel, Lehte Hainsalu, Ellen Niit, Leelo Tungal, Eno Raud ja teisi tunnustatud luuletajaid. Kunstnikupreemia on teiste hulgas pälvinud Priit Pärn, Edgar Valter, Jüri Arrak.



     

     

     


    21.05.2013

     

     

     

    LUUNJA VALLAVALITSUS VÕTAB TÖÖLE



    HARIDUSNÕUNIKU

     

    Nõunik koordineerib haridus-, kultuuri-, spordi- ja noorsoovaldkonna tööd ning kogukonnatööd Luunja vallas

     

     

    Sobival kandidaadil on lisaks avatusele, aktiivsusele ja positiivsele ellusuhtumisele:

    • huvi valdkondade vastu
    • pedagoogiline või juhtimisalane kõrgharidustöökogemus haridusvaldkonnas vähemalt 3 aastatväga hea suhtlemis- ja väljendusoskussuutlikkus algatada uusi ideid ja neid ellu viia
    • iseseisev mõtlemine, otsustus- ja vastutusvõime

    Kasuks tuleb:

    • juhtimiskogemuse olemasolu
    • kultuuri- või spordivaldkonna tundmine

    Omalt poolt pakume:

     

    -  põnevat ja vaheldusrikast tööd kiiresti arenevas omavalitsuses

    -  väga häid eneseteostusvõimalusi valdkondade arendamisel

    -  mitmekesiseid kogemusi ja arenguvõimalusi ja enesetäiendamise võimalusi
    -  konkurentsivõimelist töötasu

    Tööle asumise aeg:  juuni-juuli 2013


    Avaldus, CV, haridust ja töökogemust tõendavad dokumendid palume edastada hiljemalt 31. maiks 2013 e-posti luunjavv@luunja.ee või kirja teel või tuua Luunja Vallavalitsusse aadressil:

    Puiestee 14 Luunja alevik
    Luunja vald

    62222 Tartumaa


    Lisainfo: vallavanem Aare Anderson, tel.7 417 100,   aare@luunja.ee

     

     

     


    20.05.2013

    Teostamisel on sisulised muudatused vallavalitsuse töötajate koosseisus ja ametiülesannetes. Need puudutavad kahte ametikohta. Haridus- ja sotsiaalnõuniku ametikoht ning sotsiaaltöö
    spetsialisti ametikoht reorganiseeritakse, nende asemele luuakse eraldi sotsiaalnõuniku ja haridusnõuniku ametikohad.

     

    Muudatuste vajadus tuleneb kahest olulisest asjaolust.
    Esiteks - Luunja valla rahvastiku arvus ning struktuuris on viimastel aastatel toimunud väga suured muudatused – alates 2008.a. on lisandunud ligikaudu 1000 uut elanikku, sh hulgaliselt lastega noori peresid. Valla elanikkond on kasvanud enam kui 1/3 võrra.

     

    Teiseks - käsilolevad ja kavandatavad muudatused mitmes valdkonnas: gümnaasiumiastme tulevik, lastehoiuvõimaluste laiendamise vajadus, noorsootöö, spordi ning kultuuri senisest jõulisem arendamine ja kaasajastamine eeldavad senisest enam keskendumist nende valdkondade sisulisele koordineerimisele. Üha kasvav töömaht ei võimalda kõikide ülaltoodud valdkondade ning lisaks sotsiaalvaldkonna koordineerimist edaspidi teostada ühe nõuniku poolt.


    Loodav haridusnõuniku ametikoht hõlmab lisaks hariduse, kultuuri, spordi ning noorsootöö koordineerimisele tegelemist avalike suhetega (valla infoleht ja veebileht jm) ning kogukonnatööd (mittetulundussektor, külaliikumine, projektid jm).
    Nõunik planeerib oma vastutusala tegevusi, koordineerib asutuste tegevust ning teeb nende üle järelvalvet, koostab arengukavasid ning vastutab nende täitmise eest, koostab õigusaktide eelnõusid, valmistab ette
    valdkonna eelarveosa, nõustab valla ja asutuste juhte ning kodanikke, valmistab ette ja juhib projekte oma valdkondade piires, peab kirjavahetust, lahendab avaldusi, hoiab korras dokumentatsiooni jne. Lisanduvad lasteaiajärjekorraga, koolikohustuse täitmisega, erivajadustega lastega jm seonduv.       

     

    Töö ümberkorraldamine annab võimaluse keskenduda põhjalikumalt valdkondadele, millel on valla edasise arengu seisukohast võtmeroll – haridusvõimalused, vaba aja veetmise võimalused, kogukondade aktiiveerumine ning perede sotsiaalne toimetulek on olulised, pakkumaks olemasolevatele ja lisanduvatele elanikele meelepärast keskkonda kvaliteetseks eluks ja arenguks.

     

    Hetkel on muudatustega hõlmatud valdkondades 2 ametikohta, muudatuste tulemusena ametikohtade arv ei muutu. Samuti ei kaasne muudatusi 2013.a. personalikulude osas –  kulud kaetakse kehtiva eelarve piires.



     

     


    17.05.2013

    Tartu linna poolt mullu sügisel Lohkvasse rajatud uue ühendustee äärde on nüüdseks istutatud ka
    hekk, mis on puhvriks tulevase valla puhkeala ning olemasoleva liiklustee vahel.

     

    Sügisel ehitas Tartu linn valmis ühendustee Lohkvasse Räpina mnt ning Mõisavahe tänava vahele, kinnistule, mis on Luunja valla omandis, kuid paikneb Tartu linna haldusterritooriumil. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on kinnistule kavandatud tulevase Idaringtee lõik. Ühendustee järgib planeeringus ettenähtud Idaringtee koridori. Tegemist on ajutise lahendusega kuni Idaringtee
    valmimiseni.


    Luunja vald taotles kõrghaljastuse kavandamist müra ja saaste vähendamiseks teelt elurajoonile ja puhkealale, samuti täiendava kergliiklustee kavandamist Aiandi tee ja Nõlvaku tänava vahele.


    Müratõkkemeetmena kavandatud heki rajamise ja finantseerimise kokkulepe sündis sügisel veel enne sõidutee rajamist. Sellega sai ühtlasi täidetud ka üks maa linnale võõrandamise eeltingimustest.  


    Linn oli valmis heki rajama juba sügisel, kuid oktoobri lõpus oli sobilik istutusaeg möödas, seetõttu
    otsustati istutustöö teha kevadel.


    Tänaseks on hekk istutatud, linna poolt rajati eelnevalt heki asukohta ka vall, mis on täiendavaks kaitseks ning millele puud on istutatatud.


    Algselt oli kokku lepitud, et kumbki omavalitsus kannab heki rajamise kulud oma territooriumil. Nüüd teatas Tartu linn, et on valmis ka Luunja valla territooriumile jääva hekiosa rajamise kulud enda kanda võtma,
    lisaks kaheaastase hooldus-, kastmis- ning vajadusel asendusistutusega seonduva.



     

     


    17.05.2013

    Lohkvas Aiandi tee kortermajade läheduses pikka aega kohalike elanike ning möödakäijate pilku riivanud „aiamaad” jäävad peatselt ajalukku.


    Nimelt on mõne aja eest kehtestatud detailplaneeringu kohaselt Aiandi tee korterelamute ning Tartu linna vahele jäävale maa-alale kavandatud puhkeala, mis hõlmab ka isetekkeliste aiamaade ala. Viimaste ajalugu ulatub nõukogude aega, enamik on tänaseks aiapidamise seal lõpetanud. „Aiamaade”
    alune maa ei ole nende kasutajate omandis, vaid kuulub Luunja vallale.

     

     

    Sellest tulenevalt  palume kõikidel isikutel, kes on seni nimetatud maa-ala kasutanud ning omavad seal mistahes vara, viia see ära ning vabastada maa-ala hiljemalt 01. oktoobriks 2013.

     

     

    Järgmiseks kevadeks korrastab vald maa-ala ning asub ellu viima planeeringut - rajama puhkeala.   



     

     


    16.05.2013

    Kirjanduspäeval antakse üle K.E.Söödi lasteluule auhind.

     

     

    Igav on ju üksnes
    mõelda.

    Vahel tahaks
    üht-teist öelda


    IlmarTrull                                                                                                                           


    17. mail 2013 kell 11.30  Luunja vallamaja  saalis

                                                                                                                               

    LUUNJA 24. KIRJANDUSPÄEV

     

     

    Ilmar Trulli luulekogu „Tuvi jalutab” (kirjastus „Varrak“) tunnustatakse
    tänavuse Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhinnaga


     


     

    Luunja Vallavalitsuse ja Luunja Keskkooli koostöös korraldatav kirjanduspäev toimus tänavu juba 24. korda. K.E.Söödi lasteluule auhinda antakse välja alates 1988. aastast, sellega tunnustatakse eelmisel aastal esmakordselt ilmunud eesti autori algupärast lasteluulekogu ja selle illustraatorit. Auhinna saanud luulekogu valivad traditsiooniliselt välja Luunja koolilapsed.

                     

    Preemia varasemate laureaatide hulgas on Heljo Mänd, Ott Arder, Olivia Saar, Hando Runnel, Lehte Hainsalu, Ellen Niit, Leelo Tungal, Eno Raud ja teisi tunnustatud luuletajaid. Kunstnikupreemia on teiste hulgas pälvinud Priit Pärn, Edgar Valter ja Jüri Arrak.



                                                                                                               



     

     



     

     


    16.05.2013

     

     


    15.05.2013

    Maanteeamet on alustanud kergliiklustee rajamist kõrvalmaantee 22252 Lohkva-Kabina lõigule (km 0,25-1,5).

     


     Peatöövõtjaks on AS Kagu Teed, omanikujärelvalve teostajaks Teede Tehnokeskus AS.


    Tööde planeeritav lõpp on 31. juuli.



     

     


    10.05.2013

     

    LUUNJA VALLAVALITSUS VÕTAB TÖÖLE

     

    FINANTSNÕUNIKU ASENDAJA

     

    Põhitöötaja asendamiseks tähtajaga kuni 3 aastat

     

    Peamised tööülesanded:


    Luunja valla finantstegevuse ja raamatupidamise korraldamine ja koordineerimine

    eelarveprojektide koostamine ning eelarve täitmise seire

    valla finantstegevust puudutavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine

    raamatupidamisaruannete (sh bilanss) koostamine ja esitamine
    tegevusvaldkonnaga seotud info ettevalmistamine volikogule ja vallavalitsusele

     

     

    Sobival kandidaadil on lisaks kohusetundele ja korrektsusele:
     

    finantsalane kõrgharidus

    töökogemus finantsjuhtimise valdkonnas vähemalt 2 aastat
     iseseisev mõtlemine, otsustus- ja vastutusvõime

    hea suhtlemisoskus ja koostöövalmidus
    pingetaluvus

     

    Kasuks tuleb:


    töökogemus avalikus sektoris


    Omalt poolt pakume:


    vastutusrikast tööd kiiresti arenevas omavalitsuses
    väga head töökeskkonda kaasaegses vallakeskuses

    mitmekesiseid kogemusi ja arenguvõimalusi edaspidiseks
    enesetäiendamise võimalusi

    konkurentsivõimelist töötasu vastavalt töötulemustele

    Tööle asumise aeg:  esimesel võimalusel, hiljemalt juunis 2013



     

    Avaldus, CV, haridust ja töökogemust tõendavad dokumendid palume saata hiljemalt 24. maiks 2013 e-mailile luunjavv@luunja.ee või kirja teel aadressil Puiestee 14, Luunja alevik Luunja vald 62222 Tartumaa.


     

    Lisainfo: vallavanem Aare Anderson,  tel. 7 417100 
    või aare@luunja.ee



     


    09.05.2013

    09.05.2013

    Lasteetendus "Emadepäeva kingitus"


    Ühel kevadisel päeval enne emadepäeva otsustab tüdruk nimega Tiina, et tema on juba suur neiu ja tal on vaja minna laia ilma seiklema ja tuua emadepäevaks emale kingitus!
    Oma seiklusel suures maailmas kohtub ta nii toredate, veidrate ja ka kahtlaste tegelastega, kelleks on sõbralik vanamees ja ka kahe maoga, kes ükteisega koguaeg vaidlevad (nukud) ja ka kahe kurjamiga, kes ei ole just kõige nutikamad ja ka sõbraliku koeraga.
    Lõpuks saab Tiina aru, et se maailm on tema jaoks veel liiga suur, et selles üksinda toime tulla ja ta poleks pidanud lahkuma oma turvalisest kodust ja ema juurest kingitust otsima ja oleks pidanud nautima lapseks olemist, kuid on juba hilja sest ta on eksinud ja ei tea kus pool kodu asub, jäädes üksinda oma ema igatsema, ta ei tea, et ema on teda otsinud kuni leides juhuslikult oma tütre üles ja pole midagi ilusamat kui jällenägemis rõõm ja arusaamine, et kõige tähtsam inimene on tema ema ja emale tema laps kes ongi kingituse eest kes hoolib ja õpetab, riidleb ja kaitseb!
    Etenduses on ka muusikat, laule, tantsu, nalja ja piltide vahetusi ja mis kõige tähtsam näidata kui oluline on ema, etenduses on ka lastele suunatud küsimusi emadepäeva kohta ja ka muid lastele suunatud küsimusi ja haarata neid etendusse!
    Kohtume 11 mai kell 15.00.


     Pilet 4€

     

     

     

     

     

     


    07.05.2013

     

     


    03.05.2013

    30.04.2013

     

     

     

     

     

     

     


    30.04.2013

     

     

     

     

     


    22.04.2013

     

     


    18.04.2013

     

     


    18.04.2013

     

     

     


    11.04.2013

    Vana Baskini Teatri etendus „MINA HAKKAN PEAMINISTRIKS“

    12.04. kell 19.00

    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

    ERIC CHAPPELLI (Inglismaa) poliitiline komöödia kahes vaatuses

    Tõlkija ja lavastaja: VELLO JANSON

    Kunstnik: JAAK VAUS

    Mängivad: KADRI ADAMSON, MARIKA KOROLEV, RAIVO RÜÜTEL, EGON NUTER, TÕNU KILGAS,
    RAIVO METS ja JANEK SARAPSON

    Info 53310902

    Pilet 9/11€

     

     

     


    09.04.2013

    Fotonäitus "Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus 1985-2013 pildis" näitus avatakse esmaspäeval kell 16.00. Viivitus on tingitud Toomas Aru haigestumise pärast.
    VABANDAME!

     

     


    05.04.2013

     

    Seoses kevadise teedelagunemisega Luunja Vallavalitsus keelab Luunja valla avalikel teedel üle 8 tonni raskuste veokite liikluse alates 10. aprillist 2013.



    Liikluspiirang kehtib kuni seda muutva korralduse vastuvõtmise ja avalikustamiseni.



     

     


    22.03.2013

    18.03.2013

     

     


    11.03.2013

     

     

     


    08.03.2013

    Märtsi alguspäevadest alates on vallas võimalik kohata USS Security Eesti valge-kollasekirjusid patrullautosid - tegevust alustas regularne patrullteenus.


    Tegemist on valla tellimusel rakendatud teenusega, mille eesmärgiks on turvalisuse suurendamine vallas.

    Odavaima pakkumise tegi USS Security Eesti AS. Tegemist on  suurima Eesti kapitalil põhineva turvafirmaga, millele kuulub Eesti valveteenuste turul 2. koht. Ettevõte tegeleb lisaks valveteenuste osutamisele (mehitatud ja tehniline valve) ka valveseadmete paigalduse ja hooldusega ning osutab mitmeid
    valveteenustega haakuvaid teenuseid.

     

    Patrull jälgib olukorda valla objektidel, samuti fikseerib avaliku korra rikkumised jm vahejuhtumid. Kui objektile on tekitatud kahju, antakse läbi juhtimiskeskuse sellest ka kliendile teada ja kutsutakse kohale kontaktisik, kes teeb lõpliku otsuse ja kaasatakse vajadusel ka politsei. Kahju tekitamise vm vahejuhtumi korral võetakse kahtlusalused kinni, vajadusel kutsutakse kohale ka politsei ja tuvastatakse isikud ning
    antakse üle politseile. Tuvastatakse ja  fikseeritakse sissetungid või muud ohud (nt tulekahju, kõrvalekalded objekti turvalisuse tagamisel jm). Vajadusel kontrollitakse objekti, tuvastatakse asitõendid ja jäljed vm
    asjaolud, võetakse tarvitusele abinõud ründe või tulekahju leviku tõkestamiseks ning objekti puutumatuse
    tagamiseks omaniku esindaja või politsei saabumiseni.

     

    Kokku on valla territooriumil fikseeritud 15 konkreetset objekti, mida regulaarselt külastatakse, samuti jälgitakse mujal toimuvat. Patrullreidide ajad on varieeruvad, nii et võimalikud pahategijad võidakse tabada täiesti ootamatult.

     

     



     


    07.03.2013

     

     

     


    07.03.2013

     

    Konkursikomisjon kuulutab taas välja Luunja valla omaalgatuslike projektide konkursi.

    Eesmärgiks on projektide saamine,  mille ellurakendamise tulemuseks on elanike aktiivsuse tõstmine, kohaliku elu arendamine ning kultuuri- ja sporditegevuse edendamine Luunja vallas.

    Rahastatavad projektid peavad olema seotud Luunja vallaga, kaasama kohalikke elanikke või olema suunatud kohalikele elanikele, toetama külaliikumise hoogustamist, ühistegevust ja võimalusel tuginema valla ja külade arengukavade elluviimisele.

    Osaleda võivad Luunja vallas elavad füüsilised isikud, seltsid, klubid ja mittetulundusorganisatsioonid. Toetust võivad taotleda ka teised, kui tegevus, millele toetust taotletakse või sellest tulenev kasu on suunatud Luunja valla elanikele.

    Taotlused palume esitada Luunja vallavalitsusele hiljemalt 1. aprilliks.

    Täpsem info valla veebilehel www.luunja.ee lingis Arendustegevus (Vald toetab) http://www.luunja.ee/arendustegevus/vald-toetab

    raamatukogudes ja vallamajas (tel 7417234, 5066 797).


    28.02.2013



    26.02.2013
    Head koostööpartnerid, Luunja valla ja Mäksa valla asutused, külade esindused, vabaühendused ja sõpruskonnad ning perekonnad!

    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus kutsub Teid 03. märtsil ehitama „ Luunja Lumelinna 2013“, mis on pühendatud Luunja Mõisa 510. juubeliaastale.

    Lumelinn kerkib Luunja Mõisaparki ja paneb punkti selle hooaja talvistele tervisespordiüritustele.
    Teeme koos ühe meeleoluka ja lõbusa koosviibimise ning kingime Luunja lastele toreda talvise mängumaa.
    Oodatud on nii asutuste kui organisatsioonide esindajad, Luunja valla külade esindused ning miks mitte ka sõpruskonnad või perekonnad.
    Zhürii esimees on skulptor Endel Taniloo.

    Lumelinna ehitajatele pakutakse katlasuppi ning jagatakse välja ohtralt auhindu.
    Võistkondadel peaks kaasas olema vajalikud tööriistad ja ämber.
    Korraldajad organiseerivad kohale vee.

    Lumelinna ehitus algab 03. märtsil kl. 11.00 Luunja Mõisapargis. 
    Lumekujud peaksid valmis olema hiljemalt kl. 14.00. Autasustamine toimub 14.30.
    Palume oma võistkond eelnevalt registreerida kultuurimaja@luunja.ee (kuni 01.03.2013)
    Üritust toetab Luunja Vallavalitsus ja Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp

    Info: 530 93670
    Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus





    22.02.2013

    19.02.2013

    15.02.2013



    15.02.2013



    15.02.2013



    12.02.2013

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    11.02.2013

    Tänavune vallaeelarve on mullusest toekam nii tegevuskulude kui investeeringute mahult. Raha saavad juurde nii haridusasutused kui teed-tänavad.  

     

    Volikogu poolt jaanuari lõpus kinnitatud Luunja valla 2013.a. eelarve kogumahuks on ligi 3,38 miljonit eurot, see summa ületab mullust ligikaudu 700 tuh euro võrra. 

    Kogumahus sisalduvad nii tegevuskulud kui investeeringud, samuti laenu- ja rendimaksed.

    Põhitegevuse tulud suurenevad mullusega võrreldes 8% võrra (215 tuh eurot). Üksikisiku  

    tulumaksu kasvuks on kavandatud 11% (163 tuh eurot), kasvuprognoosi aluseks on mullu suurenenud valla rahvastik ning tänavune prognoositav palkade kasv. Riigi toetus õpetajate palkadeks jm hariduskuludeks kasvab 6% (19 tuh euro) võrra.

    Pisut väheneb riigieelarvest eraldatav tasandusfond – 2% võrra. See on seotud eelmise aasta tulumaksu laekumisega - tasandusfond ongi mõeldud omavalitsuste tulude erinevuste ja kõikumiste tasandamiseks. Samuti väheneb maamaksu laekumine, põhjuseks kodualuse maa vabastamine maksust.

    Põhitegevuse kulude mahuks on kokku 2,99 mln eurot, mis on 17% (440 tuh euro) võrra suurem kui 2012.a. Mullusest tuli uude aastasse kaasa raha jääk (üle 170 tuh euro), mis on samuti täienduseks tänavusele eelarvele.

     

    Suurima osakaaluga vallaeelarves on jätkuvalt hariduskulud -  kokku 1,68 mln eurot, mis moodustab 49,8% eelarve mahust. Järgnevad majandus (318 tuh eurot, 9% mahust) ning vabaaeg ja kultuur (308 tuh eurot, 9%), investeeringud (303 tuh, 9%)

    Kõige enam kasvavad tänavu kulud haridusele (17%, 198 tuh euro võrra). See on seotud eelkõige palgatõusuga – viimane on ootamas nii koolide kui lasteaedade õpetajaid. Pisemat tõusu saame võimaldada ka teistele töötajatele.

    Kulud sotsiaalsele kaitsele tõusevad 44% (90 tuh euro võrra), elamumajandusele 19%, (15 tuh euro võrra). Sotsiaalkulude suure kasvu taga on paljuski lõppenud aastast ületulnud sihtotstarbelised riigi vahendid.

    Paljude elanike jaoks on oluline teede remont ja korrashoid, mille kulud kasvavad 29% (53 tuh euro) võrra. Teede ja tänavate remonti on tänavu kavas teha 100 tuh euro ulatuses (mullu 80 tuh), suvist ja talvist hooldust on kavas kokku teha 130 tuh eest (mullu 98 tuh).

     

    Investeeringute real on terve rida erinevaid tegevusi ja objekte kogumahus 303 tuh eurot, millele aasta kestel lisanduvad eurorahad (75 tuh). Suurimateks investeeringuobjektideks on Luunja jõesadama väljaehitamise I etapp (150 tuh eurot), Luunja Keskkooli vana korpuse I korruse remont (42 tuh eurot) ning staadioni jooksurada (38 tuh), Luunja mõisapargi rekonstrueerimise I etapp (omafinantseering 25 tuh, millele lisandub KIK toetus 75 tuh), teede kõvakatte ehitamine ning mõned pisemad investeeringud.

    Laenukohustuste jaoks (Lohkva lasteaia ehituseks võetud laenu tagastamine) kulub 73 tuh eurot. Investeeringute jaoks on kavas võtta laenu 150 tuh eurot, ülejäänud osas rahastatakse investeeringuid oma vahenditest (153 tuh eurot) ning eororahadest (75 tuh).

     



    Eelarve 2013_projekt(9)_kinnitatud.xls


    Seletuskiri_2013(3)lõplik.doc




    08.02.2013



    08.02.2013



    05.02.2013



    05.02.2013

    Vallaeelarve täitus 2012.a. ootuspäraselt. Tulusid laekus 101%, põhitegevuse kulusid tehti 94,9% aastaks kavandatud mahust.

     

    Aasta lõpuks laekus tulusid kokku 2,81 miljonit eurot, mis moodustab 101% aastaks kavandatud kõikidest tuludest.

    Olulisima tuluallika - üksikisiku tulumaksu laekumine oli kokku 1,81 miljonit eurot, mis on 102,6% (45 tuh euro võrra kavandatust enam).

    Põhitegevuse tulem oli 255,2 tuh eurot (s.o. summa, mille võrra tulud ületasid kulusid).

     

    Eelarve põhitegevuse kulude osas oli täitmine 2,55 mln eurot (94,9% aastaks kavandatust).

    Investeeringuid tehti kokku 224 tuh euro ulatuses.

    Enim raha kulus haridusele (1,48 mln eurot, 53% eelarvemahust), järgnesid vabaaeg ja kultuur (295 tuh eurot, 10,6%) ning majandus (248 tuh eurot, 8,9%).

     




    01.02.2013

     

    Päevakord:

     

     

    1.      Umbusalduse avaldamine Luunja vallavolikogu esimehele.

    2.      Luunja vallavolikogu esimehe valimine.

    3.      Umbusalduse avaldamine Luunja vallavolikogu majanduskomisjoni esimehele.

    4.      Umbusalduse avaldamine Luunja vallavolikogu hariduskomisjoni esimehele.

    5.      Umbusalduse avaldamine Luunja vallavalitsuse liikmele Lilia Raudheidingule.

    6.      Luunja vallavolikogu majanduskomisjoni esimehe valimine.

    7.      Luunja vallavolikogu hariduskomisjoni esimehe valimine.

     

    Eelnõud

     


    28.01.2013
    Veeda koos perega sportlik pühapäev 3.veebruaril kell 11.00 Luunja Keskkooli võimlas.
     





    28.01.2013

     


    23.01.2013

     

    Luunja vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 31. jaanuaril k.a. algusega kell 12.00 vallamajas


    Päevakord

     

    PÄEVAKORRAS:


    1. Määruse eelnõu „Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse põhimääruse“ teine lugemine ja määruse kinnitamine.

    Eelnõu


    2. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse töötajate koosseisu kooskõlastamine.

    Eelnõu I variant

    Eelnõu II variant

    Eelnõu III variant


    3. Valla omaosaluse tagamine Põvvatu - Luunja kergliiklustee ehituseks.

    Eelnõu

    Seletuskiri

     

    4. Valla omaosaluse tagamine Luunja mõisapargi rekonstrueerimise esimese etapi teostamiseks.

    Eelnõu

    Seletuskiri


    5. Tasulise turvateenuse rakendamine.

    Eelnõu

    Seletuskiri

     

    6. Volikogu esimehele transpordikompensatsiooni otsustamine.

    Eelnõu

     

    7. Luunja valla 2013. a. eelarve projekti teine lugemine.

    2013 aasta eelarve projekt

    Seletuskiri

     

    8. Luunja valla hariduse valdkondliku arengukava 2013 – 2017 teine lugemine ja arengukava vastuvõtmine.

    Eelnõu

    Luunja valla hariduse arengukava aastateks 2013-2017

     

    9. Määruse eelnõu „Volikogu 21. oktoobri 2010. a. määruse nr 6 „“Luunja valla kultuuri- ja spordipreemiate ning stipendiumite statuut““ muutmine teine lugemine ja määruse kinnitamine.

    Eelnõu

    Alternatiiveelnõu

     

    10. Luunja valla 2013. a. eelarve kinnitamine.

    Eelnõu

     

    11. Volikogu alatise kultuuri- ja spordikomisjoni koosseisu muutmine.

    Eelnõu

     

    12. Info







     


    16.01.2013

    2014.a. lõpeb OÜ Tarbus leping Tartu maakonna bussiliinide teenindamiseks. Tänavuse aasta teisel poolel kavandab maavalitsus välja kuulutada hanke uue lepingu sõlmimiseks.

     

    Hankedokumentide oluline osa on busside liinivõrk ja sõiduplaan. Soovime, et need vastaks võimalikult hästi reisijate vajadustele. Uued piletimüügisüsteemid on andnud head tagasisidet busside täituvuse kohta; raskem on koguda teavet nende ühenduste kohta, mida pole, kuid mille järele oleks nõudlus.

     

    Hea tartumaalasest bussikasutaja, Tartu Maavalitsus ootab tagasisidet: missugused liinid on Teie liikumiste ja toimetamiste jaoks kõige tähtsamad? Kus on puudujääke ja arenguruumi?

     

    Oma mõtetest võite teada anda kirjaga (Tartu Maavalitsus, Riia 15, 51010) või e-kirjaga (mv@tartumaa.ee). Kasutada võib ka ankeeti, mille leiate maavalitsuse veebilehelt tartu.maavalitsus.ee.

    http://tartu.maavalitsus.ee/et/uudised/-/asset_publisher/d0QX/content/id/3813993

     

    Ootame teie ettepanekuid!

     

     


    15.01.2013

    Lõppenud aastal kasvas Luunja valla elanikkond taas märkimisväärselt - 148 inimese võrra. Selle näitajaga oleme mitmendat aastat järjest esimeste hulgas kogu Lõuna-Eestis.

    1. jaanuari  seisuga oli Luunja valla elanike registris kokku 3821 inimest.

     

    Tartumaa on Harjumaa kõrval teine maakond, kus elanikkond on jätkuvalt kasvav - 2012.a. jooksul kokku 69 inimese võrra (mullu 174). 

    Elanike arv suurenes maakonna 8 omavalitsuses, vähenes 14 vallas ja linnas. Suurim kasv oli Ülenurme vallas, kuhu lisandus 172 elanikku (kasv 2,8%). Järgnevad Luunja vald 148 elanikuga (kasv 4%), Tartu vald 100 elanikuga (1,6%) ning Nõo vald 37 uue elanikuga (0,9%). Linnadest ei kosunud rahvastik üheski – Tartu kaotas 41 elanikku, Elva 102 ning Kallaste linn 36 elanikku.  

    Tartu maakonnas elas 01.01.2013 seisuga kokku 149 495 inimest, sh Tartu linnas 98 481.

    Luunja vald on hetkel rahvaarvult maakonnas 6., valdade seas 4. kohal.

     

    Luunja valla rahvastik on alates 1993.a. suurenenud 1400 inimese võrra. Aastail 1993-2007 kasvas valla rahvastik kokku 466 inimese võrra, keskmine juurdekasv seega 33 inimest aastas. 2008.a. lisandus 160 elanikku, 2009.a. 181, 2010.a. 251 ning 2011.a. 194, 2012.a. 148 uut vallakodanikku. Seega on viimase 5  aastaga kokku lisandunud 934 elanikku (32%).    

    Seejuures on oluline, et kasvanud ei ole mitte üksnes linnaäärsed uusasumid, vaid ka kaugemal asuvad hajakülad. Meie valla 20 külast ja ühest alevikust on viimase nelja aasta jooksul elanike osas lisa saanud tervelt 19, kahanemine on toimunud vaid 2 külas. Seega on valla rahvastiku dünaamika tervikuna väga positiivne.

    Suurimaks keskuseks on jätkuvalt Lohkva, kus elab 1087 inimest, seejuures on alates 2007. aastast Lohkvasse lisandunud üle 300 elaniku. Luunja alevikus elab 562 inimest, Kavastus 301. Hiiglasliku kasvu on teinud Veibri küla, kus kuue aasta eest elas kõigest 49 inimest, praegu aga 504. Temaga võistleb kasvutempos Kabina küla, kus elanike arv on kasvanud 35-lt 205-le. Väga kiire kasv on olnud ka Kakumetsa külas – kuue aastaga on rahvastik suurenenud 45-lt 165-le. Jõudsalt on kasvanud ka Põvvatu, Rõõmu, Muri, Sääsküla.

     

    Hiljuti avaldatud 2011.a. rahvaloenduse andmetel on Luunja valla elanike arv veelgi suurem, kui rahvastikuregistri põhjal - rahvaloendus näitas valla elanike arvuks 4207, seega ca 500 elaniku võrra enam kui register. See näitab kasvupotentsiaali – võib eeldada, et inimesed, kes on tegelikkuses elama asunud meie valda, registreerivad tõenäoliselt end lähitulevikus ka ametlikult meie elanikuks.

    Registriandmed erinevad rahvaloenduse andmetest kõikjal Eestis. 

     

    Huvilised saavad detailsemate andmetega rahvastiku kohta külade kaupa koos regulaarsete muutustega tutvuda Luunja valla kodulehel www.luunja.ee/ valla tutvustus/rahvastik.  

     



    11.01.2013

    Alanud aasta toob kaasa muudatusi valla vabaaja tegevuste korralduses. Põhieesmärgiks on koondada ühtse juhtimise alla ning siduda senisest tihedamalt kultuur, noorsootöö, huviharidus, millele võib lisanduda ka sport.                                

    Senine kultuurimaja kannab nüüdsest nimetust Luunja Kultuuri- ja Vabaaja Keskus.


    Valla kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ning huvitegevuse ühendamine ühtse juhtimise alla, tegevuste ühine koordineerimine tekitab loodetavasti täiendava sünergia ning annab kokkuvõttes paremad tulemused kui eraldi toimides. Hetkel on töö neis valdkondades korraldatud valdkonnapõhiselt, kusjuures valdkondadevaheline sisuline koostöö ei ole piisavalt tugev. Seetõttu pidas vald otstarbekaks liita senine kultuurimaja ning Luunja noortekeskus terviklikuks asutuseks, mis tegeleb ühiselt mitme valdkonna korraldamisega.

     

    Noortekeskuses oli varasemalt 0,5 ametikohta ning  keskus oli avatud 20 tundi nädalas, see aga ei olnud piisav. Kultuurimajas on tegutsenud huviringid vallaelanikele, sealhulgas ka noortele, noortekeskuses ringitööd seni ei toimunud. Kahe asutuse liitmisel on võimalik ruume otstarbekamalt kasutada ning käivitada ka noortekeskuses huviringe. Noortekeskuse praegused ruumid ei ole noortele atraktiivsed, eesmärgiks on ruumid kaasajastada, samuti pakkuda kaasaegseid vahendeid (pillid, helitehnika, DJ-tehnika, matkatarbed, karaoketehnika, ajakirjad, trenazöörid, WIFI, jms). Kasutades paralleelselt kahte maja on võimalik ka kultuurimaja ruumides läbi viia tegevusi noortele, mis on seotud muusikaga või nõuavad suuremat saali. Samal ajal saab noortekeskuse ruumides pakkuda tegevusi (beebikool, noorte emade klubi jms), milleks kultuurimaja ruumid ei sobi.

    Valdkondade ja asutuste liitmisel on võimalik kultuurimaja personali kasutada ka noortekeskuses, see annab lisaväärtuse (koristamine, töömees, juhtimine, osa ringe).

    Noorsootöötaja ametikoht suureneb 0,25 koha võrra. Noorsootöötaja ülesanne on avatud noorsootöö läbiviimine nii noortekeskuses kui väljaspool seda, ta osaleb ürituste ja tegeluste planeerimisel ja läbiviimisel. Uus korraldus annab võimaluse hoida noortekeskust tulevikus avatuna 35 tundi nädalas. Noortekeskus oleks edaspidi avatud kogukonnale suunatud teenusteks kokku 6 päeval nädalas, sh noortele 5 päeval.

    Osa tegevusi on kavas rahastada projektipõhiselt, senisest enam kasutada vabatahtlikku tööd ning üliõpilasi praktikate sooritamiseks.

     

    Hetkel on vallavalitsuse ja volikogu töölaual asutuse uue põhimääruse ning struktuurimuudatuste projektid. Ümberkorraldustega seoses muudetakse ka asutuse töötajate koosseisu. 

    Sisuline keskustelu käib spordivaldkonna ümber – kas liita samuti keskusega või mitte. Argumente on välja toodud mõlema variandi kasuks, valikul peab otsustavaks saama see, kummal juhul saaks valdkonna arengule suurema hoo sisse. Vastavalt spordi arengukavas seatud sihtidele peaks Luunja vallas toimima aktiivne spordielu nii noortespordi kui rahvaspordi tasandil. Tegelikkuses nende eesmärkide senise täitmisega rahul olla ei saa. Üheks võimalikuks lahenduseks on valdkonna senisest tihedam integreerimine teiste vabaaja tegevustega ning ühine juhtimine.  



    08.01.2013

    Tulumaksu laekumine Luunja valla eelarvesse on eelneva aastaga võrreldes jätkuvalt kasvanud.

    Väike kasv on kogu Eestis, kuid masueelset taset ei ole siiski veel saavutatud.

     

    Laekumiste jätkv paranemine omavalitsustes peegeldab majanduse aeglast, kuid siiski järjekindlat taastumist. Kuid tulude jõudmist masueelsele tasemele ei ole siiski toimunud.

    2007.a. näitajad on küll mõne aja eest ületatud, kuid 2008.a. tasemeni laekumised endiselt ei ulatu. Kui arvestada ka vahepeal mõjunud ulatuslikku inflatsioooni, siis võib öelda, et suur osa omavalitsustest on sisuliselt 2006.a. tasemel. Vaid osadel valdadel ja linnadel on seis parem.

     

    Luunja valla eelarvesse laekus üksikisiku tulumaks lõppenud aastal kokku kokku 1 810 793 eurot, mis on 214 630 euro (13,4%) võrra suurem kui 2011.a. Kasvu tingis nii töötasude tõus kui ka maksumaksjate arvu suurnemine vallas.

     

    Võrreldes 2011. aastaga kasvas kõikide Eestimaa valdade ja linnade tulumaksu laekumine keskmiselt ligi 8% võrra. Suurim tõus oli Harjumaal (9%), väikseim Läänemaal (5%).

    Tartumaal oli maksulaekumiste kasv 6%, mis jagunes omavalitsuste lõikes väga ebaühtlaselt. Võrreldes eelneva aastaga said enim tulumaksu juurde Tartu vald (kasv 14%) ning Luunja vald (13%). Rea lõpetab Rõngu vald, kus laekumine koguni vähenes 4% võrra.

     

    Tartu maakonna suuri erinevusi peegeldab tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta. Eestimaal keskmiselt laekus 2012.a. 488 eurot tulumaksu ühe elaniku kohta. Seejuurees on vahed märkimisväärsed: Harjumaal oli see näitaja 594, Ida-Virumaal 347 eurot, moodustades vaid 58% Harjumaa omast.

    Tartumaa näitaja 485 eurot on üsna riigi keskmise lähedal. Meie maakonna „jõukaimaks“ omavalitsuseks on jätkuvalt Ülenurme vald, kus laekus 617 eurot elaniku kohta. Luunja vald (493 eurot) ületas pisut riigi keskmist, kuid  jäi veidi maha Tartu vallast (507) ja Tartu linnast (500 eurot).

    Samas on Peipsiääre valla vastav näitaja 163, Piirissaare vallas 193, Kallaste linnas 226, Meeksi vallas 294 eurot. Seega on tulude vahed maakonna siseselt uskumatult suured – üle 3 korra.    

     

    Omavalitsuste detailsemate finantsnäitajatega on huvilistel võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee  alajaotuses kohalikud omavalitsused.



    27.12.2012

    Luunja valda elama asuvad või siin juba varasemalt elavad inimesed, kes mingil põhjusel ei ole end veel meie elanikuks registreerinud, on alati oodatud vallavalitsusse seda tegema. 

    Peamiseks põhjuseks, miks meie püsielanikuks olla, on elaniku ja valla vahelise sideme olemasolu, mis tagab elanikule valla poolt pakutavad teenused, vallale aga annab nende teenuste osutamiseks vajalikud vahendid.

     

    Luunja vald ei korralda kampaaniaid elanike värbamiseks, me ei paku täiendavat „präänikut“ uutele elanikele. Vaatamata sellele on Luunja valla elanike arvu kasv viimastel aastatel olnud üks kiiremaid Eestis.

    Ühekordsete aktsioonide asemel panustame sellesse, et nii senised kui uued vallakodanikud tunneksid end siin kogu aeg hästi, sooviksid siia tulla ning elama jääda.

    Rahvastikuregistri andmetel elab meie vallas 3803 elanikku (seisuga 01.12.2012). Viimane rahvaloendus (2011) aga pakub elanike arvuks koguni 4207. Rahvaloenduse andmetel on meie valda aastail 2000-2011 lisandunud kokku 1658 elanikku.

     

    Elanikud on igale omavalitsusele suurimaks väärtuseks. Uued kodanikud on meile ka tõsiseks motivaatoriks vajalike teenuste väljaarendamisel.

    Lisaks arvukatele elamuarendustele on viimastel aastatel valminud uus lasteaed Lohkvas ja kaasaegne vallakeskus, Luunja alevikus teostati vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamine, valla poolt võõrandatud maale Tartu linna piirile on kerkinud Prisma kaubanduskeskus, uuendatud on Räpina maantee väljasõit Tartust ning rajatud uus kergliiklustee. Sügisel käivitus esimene ühine bussiliin Tartu linnaga.

    Valla poolt on rakendatud rida toetusmeetmeid eeskätt lastega peredele. Kõikidele soovijatele on tagatud lasteaiakoht või lastehoiuvõimalus, õppureid toetatakse transpordi, koolitoidu, töövihikute, sõiduõppe, koolituse jm osas.

    Võimalus on osaleda arvukates huviringides ja sporditegevuses.

     

     

    Milleks elukoha registreerimine?

     

    Igas omavalitsuses leidub inimesi, kes ei ole pööranud tähelepanu oma elukoha registreerimisele. Seda tasub aga kindlasti teha.

    Elukoha registreerimine on muuhulgas oluline selleks, et omavalitsus saaks adekvaatselt planeerida ja osutada avalikke teenuseid oma territooriumil elavatele inimestele. Enamik inimesi kasutab igapäevaselt paljusid teenuseid – vallasisene (kooli)transport, teede korrashoid, tänavavalgustus, haljastus, sotsiaalabi, koolid, lasteaiad ja lastehoid, raamatukogud, velskrid, registritoimingud, kultuuriüritused jne. Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid planeerida, kui on teada potentsiaalsete kasutajate hulk, teenuste rahastamiseks aga on vajalik maksude laekumine.

    Eelkõige inimese enda huvides on see, et tema elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid korrektsed ning vastaksid tegelikule elukohale. Kõikide sotsiaaltoetuste ja kohaliku omavalitsuse poolt elanikele pakutavate soodustuste taotlemine, samuti valimistel osalemine toimub üksnes registreeritud elukoha põhiselt. Elukoha aadressiandmetel on õiguslik tähendus ka maksude, eelkõige üksikisiku tulumaksu laekumisel kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

     

    Elukoha registreerimiseks on järgmised võimalused:

    - Luunja Vallavalituses tööpäevadel 08.00-17.00
    - postitada täidetud elukohateate blankett aadressil Puiestee 14, Luunja alevik, Luunja vald 62222   

    vaata siit (http://www.andmevara.ee/public/RR_lisa1_100806.pdf ).                                         e-teenus (http://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.index)

    Info:  registripidaja-sekretär Katrin Madisson, tel. 7417 319, katrin@luunja.ee

     

    Oma elukohaandmete õigsust saab igaüks kontrollida  riigiportaalis www.eesti.ee  rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades.  Tuleb valida kodanikule mõeldud vaheleht ning siseneda portaali kas ID-kaardi või internetipanga paroolidega. Oma elukohaandmete nägemiseks tuleb valida vasaku ääre menüüst rahvastikuregister ning seejärel pakutavate päringute seast enda andmete päring. Elukohaandmete muutmiseks tuleb esitada elukohateade.  


    Elukohateade esitatakse valla- või linnavalitsuse rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (vallasekretärile või registripidajale). Seda tuleks teha seoses elukoha muutumisega Eestis, elama asumisega välismaale või välismaalt Eestisse elama asumisega.

    Elukoha andmete muutmist saab taotleda:

    • digitaalallkirjaga e-posti teel. Selleks peab olema ID-kaart ning arvuti vastavalt juhistele ettevalmistatud (www.id.ee);
    • riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades (vajalik ID-kaardi olemasolu);
    • kirjalikult, täites elukohateate kohapeal või saates postiga.


    Vajalikud dokumendid elukohateate esitamisel:

    ·  elukohateate blanketid-   doc vorm (salvestatav ja digiallkirjastatav);  pdf  vorm (prinditav)

    ·  koopia isikut tõendavast dokumendist (isikuandmetega lehest) juhul, kui dokumendid  

        saadetakse postiga;

    ·  koopia eluruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek – juhul, kui teate esitaja ei ole ruumi omanik.

    Elukohateate esitamisel e-posti teel kinnitab ruumi omanik oma nõusolekut digitaalallkirjaga;

    ·  kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukohateate esitamiseks - kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel;

    ·  laevapere liikmeks olemist tõendav dokument - kui elukohana esitatakse Eesti laevaregistrisse kantud laev ja kodusadam.

    Andmed                                                                                                                   

    Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Perekonnaliikmed võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateatega kinnitatakse rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmete muutmise või lisamise soovi. Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed (e-posti aadress, telefoninumber) või muu ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn või vald.

    Ruumi omanik                                                                                                                        

    Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, lisab ta elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia ( näiteks üürileping)  või ruumi omaniku loa ( allkiri elukohateatel) elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse lisab elukohateate esitaja elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku elukohateate esitamiseks, välja arvatud juhul, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kasutamise kokkuleppest ei tulene teisiti. Sellisel juhul lisatakse elukohateatele kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

    Elukoha aadressiandmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, europarlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel; kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel.


    Tere tulemast Luunja valla elanikuks !



    27.12.2012



    21.12.2012

    Jõulude eel, 20.12. täitus Luunja Kultuurimaja rõõmsate emmede-isside ja noorimate vallakodanikega – vallavanema vastuvõtule olid  palutud valla pered, kuhu aasta teisel poolel sündinud pisipoeg või –tütar. Seekord oli kutsutuid rekordarv – ligi 40 vastset vallaelanikku koos oma vanematega.


    Iga pisipõnn sai vallavanemalt kaasa õnnesoovid ja kingiks traditsioonilise hõbelusika, meeleoluka kavaga esinesid lasteaialapsed. Seejärel tehti ühispilti ning löödi kokku shampanjaklaase.


    Valla vapiga hõbelusikaid antakse uutele vallakodanikele pidulikult kätte kaks korda aastas.

     

    Lõppeval aastal on Luunja vallas sündinud juba 55 last, kellele aasta lõpupäevadel võib tulla veelgi lisa. See on suurim arv valla lähiajaloos. 2011.a. sündis meie vallas 52 last.

     

     





    18.12.2012
    Peagi algaval 2013. aastal täitub 510 aastat Luunja mõisa esmamainimisest ajaloodokumentides.

    Sellega seoses on järgneva kultuuriaasta jooksul erilise tähelepanu all meie ajaloopärand.
    Kavas on korraldada vastavasisulisi näitusi, kontserte jm üritusi, tutvustada Luunja mõisa ning siinse piirkonna ajalooga seotud isikuid, sündmusi ja muud põnevat.


    Lisaks siinsele mõisale on tähtpäev ka ühel kuulsaimal mõisaomanikul - möödub 330 aastat B.C.Münnichi sünnist. Burchard Christoph von Münnich (1683-1767) oli legendaarne väejuht, insener ja riigimees, kes tegeles linnade, kanalite, kindluste rajamisega, tõusis Vene keisririigi kindralfeldmarssaliks, oli sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas (1735-39) ning 1740-41 Venemaa peaminister. 


    20.detsembril kell 18.00 ootab Luunja kultuurimaja kõiki, kellel on säilinud vanu fotosid, esemeid, teavet jm, mis seotud Luunja mõisaga ning kes on valmis neid teistega jagama.





    14.12.2012


    10.12.2012
    Laste Jõulupeod Luunja vallas:

    Luunja Kultuurimajas 13. detsembril kell 17.00 

    Kavastus                     21. detsembril kell 17.00


    Kõik Luunja valla kuni 15-aastased lapsed saavad jõuluvanalt kingipaki.

    Jõuluvana viib pakid Luunja Lasteaeda Midrimaa, Lohkva Lasteaeda, Kavastu Algkool-Lasteaeda ja Luunja Keskkooli.


    Kõik teised Luunja vallas elavad lapsed, kes ei õpi eelpool nimetatud haridusasutustes, saavad oma kommikoti kätte Luunja Kultuurimajas või Kavastus toimuvatel jõulupidudel.


    Ootame kõiki lapsi jõulupeole!




    10.12.2012
    Valla asutuste ja vallarahva ühine aastalõpupidu toimub 21.detsembril kell 19.00 Luunja Kultuurimaja saalis.

    Tervitused kultuurimajalt ja valla harrastuskollektiividelt.

    Tantsuks: Erich Krieger

    Pidulik õhtusöök

    Üllatus!
    Meeleolukas õhtujuht.

    Sissepääs kutsetega!
    Pääsmed (5 eurot) eelmüügis Luunja Kultuurimajas alates 10.detsembrist.
    NB! Pääsmeid piiratud koguses!

    Info tel. 53310902 




    06.12.2012
    Laat toimub Luunja Kultuurimajas laupäeval, 8.detsembril kell 11.00-17.00

    Talukaubad, käsitöö, kingitused kogu perele!

    Pakutakse kehakinnitust ja külmarohtu.
    Igal täistunnil laulu- ja tantsukava.

    Info kauplemise kohta ja registreerimine tel. 5151120 





    06.12.2012
    Luunja vallakeskuses on alates 6.detsembrist avatud noore maalikunstniku (sünd. 1990) Kadri Nikopensiuse tööde näitus "Tagasi koju".

    Näituse avamine 06.12. kell 16.00





    06.12.2012

     


    05.12.2012


    05.12.2012

    Laupäeval, 8. detsembril kell 15.00

     

    Lohkva Lasteaia saalis kirjandusüritus

     

    Karl Eduard Söödi sünnipäev

     

     

    Kavas: Söödi luulepõimik etlejatelt

               Vähetuntud fakte Söödi elust – Helju Hallap

    Kirjanikku tutvustav filmilõik

    Luule- ja joonistusvõistluste tulemused

    Kommilaud

     

     

    26. detsembril on Luunja vallast pärit kirjaniku K. E. Söödi 150. sünniaastapäev.



    Tuntud lastekirjaniku sünniaastapäeva tähistamiseks korraldasid Lohkva Raamatukogu ja Lohkva Lasteaed ka luuletuste konkursi ja joonistusvõistluse.

     

    Joonistusvõistlus korraldati Tartumaa lasteaedadele Söödi või tema nimelise preemia saanud autorite loomingu põhjal.





    28.11.2012
    Jõulurahu kuulutab pühapäeval, 2.detsembril kell 17.00 Luunja Kultuurimaja ees välja diakon, Tartu praostkonna vikaarvaimulik Joona Matias Toivanen.

    Meeleolu loob Luunja laulukoor Jõeõed.

    Lastele toovad jõulurõõmu päkapikud. 




    23.11.2012

    20.11.2012

    2013.a jaanuarist läheb KÜSK´i toel lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab  külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.


    Algatus on suunatud kahele sihtgrupile - ühelt poolt linnainimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. 

    Teiselt poolt on fookuses maakogukonnad, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke.


    Projektis osalemise eelduseks on kogukonna huvi uute elanike vastu ning kontaktisiku olemasolu.

    Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013.a märtsis. 

    Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi ja Tartu maakonnad.


    Kui sulle tundub, et teema võiks sinu kogukonnale huvi pakkuda, kuid vajad rohkem infot, siis oled oodatud mõnele järgmistest novembris toimuvatest infoõhtutest:

    „Maale elama“ infoõhtud:

    TARTUS – teisipäeval 20. novembril 18.00-20.00, Domus Dorpatensise ruumides, Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu  http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed

    VALGAS – kolmapäeval 21.novembril 18.00-20.00, Sebra Koolituse 2 korruse seminariruumis, Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavalt).

    OTEPÄÄ vallas –  neljapäeval 22.novembril 18.00-20.00, Pühajärve Põhikoolis Sihva külas.

    VILJANDIS  – esmaspäeval 26.novembril  17.30 – 19.30, Vabaduse plats 6 II korrus saalis (Turismiinfo majas).


    Vastame hea meelega sinu küsimustele ka meili teel aile@valgaleader.ee või telefonitsi  58550202 (Ivika Nõgel).

    Jääme sind ootama!


    Projekti algatusgrupp:

    Ivika Nõgel, Võrumaa Arenguagentuur (58550202, ivika@vaa.ee)
    Annika Jaansoo, MTÜ Meie Otepää (5051457, ajaansoo@solo.ee)
    Kati Orav, MTÜ Kating Noored (5649 8816, kati@kating.ee)
    Aile Viks, Valgamaa Partnerluskogu (5240126, aile@valgaleader.ee)
    Margus Timmo, Setomaa Valdade Liit (56 222 886, timmo@kagureis.ee)
    Heleriin Jõesalu, Kodukandi Koolituskeskus (53 414 905, heleriin@kodukant.ee)
    Haimar Sokk, MTÜ Partnerlus (5066870, haimar.sokk@eesti.ee)





    PILOOTPROJEKTI “MAALE ELAMA” tutvustus  

    Kust idee pärit on? 
    Projekti idee sündis ühel õppereisil Soome, kus avastasime, et mitmed Soome piirkonnad turundavad end aktiivselt elupaikadega ning et aeg-ajalt korraldatakse seal omavalitsusliitude eestvedamisel vastavaid messe. Siit tekkiski mõte - miks ei võiks Eestimaa aktiivsed külakogukonnad endast teada anda ning inimesi maale elama kutsuda. Küla eestvedajatel on suurepärane ligipääs infole, mida uus elanik vajab - tühjad elupaigad, kooli, lasteaia ja muude teenuste kaugus ja kvaliteet, huvitegevuse võimalused, kohalikud tootjad ning meistrimehed jne. Lisaks saavad nad uuselanikke kaasata küla suhtevõrgustikku ning anda nõu praktilistes küsimustes. 

    Mida tahame saavutada? 
    Üldisemas plaanis tahame tugevdada linnast maale elama asumise trendi, muutes elukohavahetust lihtsamaks ja teadlikumaks. Otseselt on plaanis ette valmistada ning läbi viia Eesti esimene külamess “Maale elama”, kus saaksid kokku kogukondade esindajad ning maal elamise võimalusi uudistavad inimesed. 
    Ettevalmistuste käigus on plaanis luua kodulehekülg, mis muuhulgas sisaldab infot osalevate kogukondade kohta ning õpetlikke lugusid linnast maale siirdunud peredelt. Samuti luuakse projekti käigus end turundatavate kogukondade kontaktisikute võrgustik, et üheskoos kokku leppida infopaketi ja teenuse standardid. 

    Kellele panustame? 
    Projekt on suunatud kahele sihtgrupile. Eelkõige otsime partnereid Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi- ja Tartumaa küladest, alevitest, kantidest:
     kus on olemas selts, seltsing või muud laadi elanike võrgustik: 
     kus leidub infot vahendav eestvedaja või kontaktisik; 
     kus kogukond usub endasse kui väärt elupaika ning on valmis uusi elanikke sõbralikult vastu võtma. 

    Oleme valmis projekti kaasama ka huvitatud kohalikud omavalitsused eeldusel, et vallas leitakse ametnik(ud), kes on valmis infot koguma, edastama ning uuselanikke nõustama. 

    Teine võtmesihtgrupp on maale elama asumist kaaluv linnaelanik. Eelkõige on ta: 
     pereinimene, kes tahab lastele head kasvukeskkonda pakkuda; 
     tööpaiga asukohast sõltumatu (ettevõtja, kaugtöö tegija, loomeinimene vmt); 
     kogukonda väärtustav ning kohalikke tavasid austav inimene. 

    Partneritena kaasatakse projekti kinnisvarafirmad ning töövõimaluste info edastamiseks Töötukassa. 

    Miks projektis osaleda? 
    Külaelanikud võiks olla huvitatud sellest: 
     et nende lastel on rohkem mängukaaslasi; 
     et koolis, lasteaias, huviringis on teenuse säilimiseks piisavalt lapsi. Külade eestvedajad võiks olla huvitatud sellest: 
     et kogukonnas oleks uute mõtetega aktiivseid inimesi, kes külaelu huvitavamaks muudavad;  et tühjad majad/talud leiaksid peremehed ja -naised; 
     et nad saaksid messi raames ise mõjutada, milliseks küla elanikkond kujuneb. 

    Linnainimesed võiks olla huvitatud sellest
     et nad saaksid ausaid ja ammendavaid vastuseid maaeluga seotud küsimustele ning kõhklustele; 
     et nad leiaksid endale unistuste elukoha, kus on olemas vajalikud teenused, põnev seltsielu ning abivalmis kogukond; 
     et nad leiaksid tee oma juurte juurde. 

    Mida projekt sisaldab? 
    Projekti raames toimuvad kogukondi kaasavad ja ette valmistavad seminarid ning koolitused, luuakse kodulehekülg, algatust turundav „Maale elama“ märk, tehakse ideele kõvasti reklaami ning viiakse koostöös kogukondadega ellu mess. 
    Projekti lõpuseminaril „loetakse tibusid“ ehk analüüsitakse, kuidas läks, kui palju huvi suudeti äratada ning kas algatust tasub jätkata. 


    20.11.2012

    Maanteeamet kavandab riigi tugimaantee T44 Aovere-Luunja (km 0,0 -11,35) taastusremonti.


    Remondi tehnilise projekti tutvustamine toimub 28.11.2012 kell 17.30 Luunja vallakeskuse saalis (Puiestee 14, Luunja alevik).



    Projektiga on võimalik tutvuda OÜ Toner-Projekt kodulehel

    www. tonerprojekt.ee

     



    15.11.2012
    Luunja Kultuurimajas 17.11. algusega kell 12.00 NOORTE DISKORITE FESTIVAL 

    12.00 - 18.00 eelvoorud
    19.00 finaalvõistlus
    Võistlajaid innustavad show-tantsijad
    Võitjatele auhinnad

    Kohal Tartumaa parim heli- ja valgustehnika
    Erikülalisena SLÄM

    Osavõtuks vajalik eelregistreerimine (kuni 16.11)

    Alates kl 19.00 uksed avatud kõikidele.
    Pilet 2 EUR
    Alaealistele pidu kuni 23.00

    Info tel. 53310902,  kultuurimaja@luunja.ee 

    Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Luunja Vallavalitsus, Luunja Kultuurimaja





    13.11.2012
    Reedel, 16.11. kell 18.00 Luunja Kultuurimajas infoüritus ELEKTRITURG AVANEB





    08.11.2012
    Isadepäevale pühendatud kontsert-aktus toimub Luunja Kultuurimajas pühapäeval, 11. novembril kell 16.00.

    Esinevad Ülenurme Muusikakooli laulusolistid Ursel Oja juhendamisel. 
    Antakse üle Luunja valla Aasta Isa 2012 tiitel. 

    Üritus on tasuta. 

    Info tel. 53310902





    07.11.2012

    Aasta Põllumehe tiitliga pärjatud AS Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp Luunja vallast juhib Eesti suurimat kurgi- ja maitserohelise kasvatamisega tegelevat ettevõtet.


    Grüne Fee kaubamärki kandvad Luunja kurgid, salatid ja maitserohelised on leidnud kindla koha tarbija toidulaual. Ettevõtte tooted on saavutanud tiitlid “ Eesti parim puu- ja köögiviljatoode 2000 ” ja “ Eesti parim toiduane” II koha. Lisaks Eestile on Grüne Fee toodanguga tuttavad ka Läti, Leedu ja Soome tarbijad.

    Suuresti on selle eduloo taga firma tegevjuhi Raivo Külasepa oskuslik töö, leidis tiitli välja andnud komisjon. Alustanud  elektriinsenerina, on Külasepp tõusnud oma ala suurima tootja etteotsa Eestis, konkureerides mujalt Euroopast tuleva odava köögiviljaga. Ettevõte on aldis investeerima uudsesse tehnoloogiasse ja kasvatab ainsana Eestis kurke ja maitserohelist aastaringselt. Grüne Fee kasvumajades toodetakse aastas 2500 tonni värsket kurki ning 8,5 miljonit taime salateid ja maitserohelist. Kasvuhooned laiuvad Lohkvas ligi kuuel hektaril. 

    Eelmise aasta lõpus valmis ainulaadne uus kurgikasvuhoone, kus ühelt ruutmeetrilt saadakse 125 kg kurke kasvutsüklis. Kasutusel on bioloogiline tõrje, kus taimekahjurid hävitatakse röövputukate poolt. Keemilisi tõrjevahendeid ei kasutata, tooted vastavad kodumaise tootemärgi "Eestis kasvatatud" kvaliteedinõuetele. 


    1993.a asutatud AS Grüne Fee Eesti on Eesti-Soome ühisettevõte, mis annab tööd ligikaudu sajale inimesele.


    Raivo Külasepale anti konverentsil koos aasta põllumehe tiitliga üle ajaloolise Külvaja kuju koopia. Ferdi Sannamehe pronksist skulptuuri võitis 1928.a tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik.

    Aasta põllumehe konkurssi korraldab Maaleht.






    01.11.2012
    3. novembril kell 17.00 algab Luunja Kultuurimajas VII Tartumaa taidlejate päev.
    Osalevad maakonna tantsurühmad ja koorid. 

    Õhtul simman.
    Töötab puhvet.





    26.10.2012
    27.10. kell 18.00 astuvad Luunja Kultuurimajas üles viis performance´i kunstnikku oma teostega:
    Billeneeve, Laineli Parrest, Mai ja Tiina Sööt, Rocio Boliver (mehhiko).

    Kuraator Sandra Jõgeva.





    24.10.2012
    Alates 25.oktoobrist on Luunja Kultuurimajas võimalus uudistada klavereid.
    Kell 18.00 avatakse koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga koostatud ekspositsioon ajaloolistest klaveritest, mis on valmistatud Ernst Hiisi poolt või tema ettevõtetes. Pillid on kohale toodud Eestimaa erinevatest paikadest.  

    Samal päeval kell 16.00 avatakse Luunja vallakeskuses fotonäitus "Ernst Hiis 140".

    Mõlemad üritused on pühendatud Luunja vallast pärit legendaarse klaverimeistri, Estonia klaveri looja Ernst Hiisi 140. sünniaastapäevale.

    22.09.-14.10. toimus Tartus Eesti klaveri grand old man´ile pühendatud klaverifestival.



     



    Ernst Hiis sündis Luunja veskis 16. aprillil 1872 tuule- ja vesiveskimeistri Andrese peres.

    Viis aastat õppis ta Tartus klaverimeistri ametit Robert Rathke klaverivabrikus. Pärast vabriku põlemist siirdus Rathke Peterburi, talle järgnes ka Ernst Hiis, kelle töömehetee jätkus Peterburis avatud Rathke klaverivabrikus.

    1903.a. avas Hiis Peterburis omanimelise klaveritöökoja ja tootis aastani 1915 pianiinosid nimega „E.Ihse” (Ihse oli Hiisi perekonnanimi 1939. aastani). Paralleelselt klaveritootmisega oli Hiis mitmete Peterburi kuulsate klaverivabrikute salongide klaverite häälestajaks, samuti oli ta nõutud häälestaja tolle aja mitme vene muusika suurkuju juures (laulja Fjodor Šaljapin, helilooja Sergei Rahmaninov, jt).

    Muljetavaldav fakt aastast 1915 oli see, et Hiis kutsuti Venemaa vanima ja autoriteetseima klaverivabriku „Diederichs Frėre” peakonstruktoriks ja vabriku juhatajaks. Kahjuks sai Hiis neis ameteis olla lühikest aega, sest puhkes bolševike Oktoobrirevolutsioon ning suurtöösturi elule oli parim variant naasta kodumaale. 1918.a. lõpus Hiis opteeruski Eestisse. Petrogradi jäi maha 6-toaline korter ja panka 15 000 kuldrubla.

    Hiis asus Tartusse, kus 1922. aastal asutas viie osanikuga klavereid tootva aktsiaseltsi „Astron”. Uued klaverid saavutasid kiiresti tuntuse. Kokku toodeti „Astroni”-nimelisi pianiinosid ja tiibklavereid 831.

    Edule vaatamata unistas Hiis oma isiklikust klaverifirmast. 1926. aastal see tal õnnestuski ja ta hakkas tootma (nagu varem Peterburiski) klavereid nimega „E.Ihse”. 1929. aastal kolis firma Tallinnasse, kus Hiis töötas välja 6 pianiinode ja 4 tiibklaverite mudelit. Hiisi klaverid olid nõutud ka Lätis ja Leedus ning koguni Egiptuses, Süürias ja Palestiinas.

    Hiisi klaveritöökoda hävis 1944. aastal Tallinna pommitamise ajal.

     

    Kontsertklaver „Estonia” – monument Hiisile

     

    Pärast sõda, kui kõik eesti klaveritööstused olid nõukogude võimu poolt suletud või hävinud sõjatules, alustas Hiis klaverite valmistamist jälle nullist, seda juba kolmandat korda!

    Kõigepealt tegi ta sõna otseses mõttes omakäeliselt kaks kontsertklaverit – ühe Raadiokomiteele, teise „Estonia” teatrile. Raadiomaja pill valmis 1949.a., teatri oma aasta hiljem.

    Kingitusena eesti rahvalt „suurele juhile” Jossif Stalinile telliti Hiisilt 1949.a. pianiino, mille meister valmistas samuti üksinda oma töökojas. 1950.a. 11. märtsi Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu Stalini allkirjaga määrusega kohustati vabrik „Rahva Mööbel” nimetama Tallinna Klaverivabrikuks ja andma seal tootmisse minevale kontsertklaverile nimeks „Estonia”. Klaveritootmise organiseerimine ja peainseneri kohustused pandi Ernst Hiisile.

    Hiis olla muigega rääkinud, et et see olevat esimene juhus, kus klaveritootmine algas tagantotsast: tavaliselt alustatakse ikka pianiinost, jätkatakse kabinet-tiibklaveriga ja alles siis tuleb kontsertklaver.

    6. aprillil 1951 esitleti riiklikule komisjonile esimest kontsertklaverit „Estonia”. Siit sai alguse „Estonia” klaveri kiire arendamine ja võidukas teekond maailmaareenile. Klavereid on eksporditud enam kui 70 riiki ja uusi positsioone võitev teekond kestab  tänaseni. „Estonia” klaver on nüüdseks muutunud üheks Eesti sünonüümiks. Kõige selle taga on olnud Luunjast pärit kuldsete kätega mehe Ernst Hiisi teotahe, andekus ja järjekindlus.

    Ernst Hiis suri Tallinnas 29. oktoobril 1964.


      

    Alo Põldmäe

    helilooja

    Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees



    22.10.2012

    MTÜ Münnich algatusel ning EL vahendite ja Luunja valla toel rajatud memoriaalpark legendaarsete Luunja mõisaomanike Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas on külastajatele avatud.

     

    Memoriaalpargi pidulik avamine on kavas järgmisel aastal, mil tähistatakse Luunja mõisa esmamainimise 510. aastapäeva ning B.C.Münnichi 330. sünniaastapäeva. Kuid pargi ehitustööd on lõppenud ning park on külastajatele avatud. 


    Memoriaalpargi rajamise algatajaks on kohalik MTÜ Münnich, mis on loodud eesmärgiga korrastada ajalooline paik ning jäädvustada väljapaistvate aadlisuguvõsade mälestus.

    Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud kalmistule on maetud krahv B.C.von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad. Nõukogude ajal kabel ja kalmistu hävisid, säilinud põlispuude ning kalmistule viiva allee baasil kujundati mitmefunktsiooniline park.  

    Rajati uus juurdepääsutee, parkla ning jalgtee, uue katte sai allee vahel kulgev rada. Parki on paigaldatud laste mänguväljak, istepingid ning infotahvel.


    Pargi rajamist finantseeriti valdavalt EL vahenditest külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist 59,4 tuh euro ulatuses. Omafinantseering kaeti Luunja valla eelarvest.


    Pargi projekti autoriks on maastikuarhitekt Karin Bachmann. 

     



    Nolckenid olid Eesti- ja Liivimaal üheks väljapaistvamaks aadlisuguvõsaks, kelle arvukate liikmete hulgas leidus kõrgeid ohvitsere, diplomaate, kubernere jne.  

    Nolckenitele kuulus erinevatel aegadel kümneid mõisaid kogu Eestis, sh Luunja, Kaagvere, Vana-Kastre, Pilka, Kabina, Alatskivi jpt.

    Münnichite süguvõsa nimekaim esindaja Luunja mõisnik Burchard Christoph von Münnich (1683-1767) oli äärmiselt mitmekülgne mees, kes asus Peeter I kutsel Vene impeeriumi teenistusse, tegeldes aastakümneid nii vägede juhtimise kui riigile oluliste objektide – linnade, kanalite, kindluste rajamisega. Ta tõusis Vene keisririigi kindralfeldmarssaliks, oli sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas (1735-39) ning lühikest aega (1740-41) Venemaa peaminister. Muuhulgas juhtis ta Paldiski sõjasadama ning Riia kindluse rajamist.

    Krahv B.C. Münnich on maetud perekonna kalmistule oma kodumõisas Luunjas.

     












    19.10.2012

    18.10.2012
    21. oktoobril kell 12.00 antakse Luunja bussipeatuse juures start rahvaspordipäevale. 
    Kepikõnd, sörkimine, rulluisud, jalutamine - igaüks valib sobiva viisi liikumiseks. 

    Liigutakse marsruudil Luunja alevik - Lohkva raamatukogu.  

    Lohkva raamatukogu hoovil loeb spordiluulet Contra.






    12.10.2012
    Luunja noortekeskuses alustab 16.10. kell 17.00 tegevust multimeediakool.
    Õpitakse fotograafiat, videot, veebidisaini ja muud põnevat. 

    Juhendab Maanus Kullamaa, tel. 53409708  






    11.10.2012

    Siseministeeriumi tellimusel koostatud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi kohaselt on Luunja vald viimasel kolmel aastal omavalitsuste pingereas järjekindlalt tõusnud.

     

    Eesti kohalike omavalitsuste võimekuse indeksit on alates 2005.a. Siseministeeriumi tellimusel koostanud OÜ Geomeedia. Võimekuse all mõistetakse antud juhul eelkõige omavalitsuste potentsiaali ja eeldusi midagi ära teha, mitte niivõrd kohalike teenuste kvaliteedi ning efektiivsuse näitajaid. 

     

    Indeksi aluseks on võetud kokku 29 näitajat (indikaatorit), mis on jagatud 6 gruppi:

    1.Rahvas ja maa (elanike arv, ülalpeetavate määr, maa maksustamishind jm)

    2.Majandus (ettevõtete arv elaniku kohta, töökohti elaniku kohta jm)

    3.Heaolu (tulud elaniku kohta, töötuse määr jm)

    4.Finantsid (eelarve maht elaniku kohta; võlakoormus; põhivara elaniku kohta jm)

    5.Admin. võimekus (hääletanute %, omavalitsuse töötajate arv, asutuste arv jm)

    6.Teenused (haridusteenuste olemasolu, sots. kulud elaniku kohta jm).

     

    Omavalitsuste võimekus väheneb Tallinna poolt Kagu-Eesti suunas. Pingerea esikomik perioodil 2008-2011: Rae vald, Viimsi vald ja Tallinna linn. Linnade ning Tallinna lähivaldade võimekus on tervikuna märkimisväärselt suurem: 2008-2011 on pingerea esimese 50 hulgas 24 linna või linnalist valda ning 9 valda Harjumaalt, samas vaid 17 valda mujalt Eestist. Pingerea esimesed 30 on aga ülekaalukalt linnad või linnalised ja Harjumaa vallad, ainsaks erandiks Ülenurme ja Jõgeva vald. 

     

    Luunja valla positsioon 2011.a. üldises omavalitsuste pingereas (linnad+vallad) 41., valdade arvestuses 25., väljaspool linnalisi valdasid ja Harjumaa „kuldset ringi“ asuvate valdade seas 11.


    Aastail 2009-2011 on Luunja vald tõusnud pingereas 26 koha võrra: 2009 – 67., 2010 – 52., 2011 – 41. koht.

    Luunja valla parimad näitajad 2011.a. (max võimalik 100 p): rahvastiku taastootmispotentsiaal - 7. koht  (97 p), võlakoormus (100 p), toimetulekutoetuste maht (94 p). Üheks halvemaks näitajaks on vaba aja kulud elaniku kohta (23 p).            


    Samas ei ole arvesse võetud paljusid näitajaid, mis peegeldavad omavalitsuste tegelikku võimekust oluliste teenuste osas (teede remont ja korrashoid, lasteaiateenuse osutamine jne). Osa indeksis kasutatud näitajaid aga ei oma võimekuse seisukohast tähtsust (maa maksustamishind, valimistel hääletanute %, omavalitsuse töötajate arv). 





    28.09.2012
    Vaba aja sisukaks veetmiseks on soovijatel võimalik valida paljude erinevate huviringide vahel.

    Luunja Kultuurimajas tegutsevad ringid

    Hooaeg 2012/2013

     

     

    Luunja laulukoor JÕEÕED
    Koor ootab oma ridadesse nii seniseid kui uusi lauljaid.
    Ansambli peaeesmärgiks on laulda kaunist ja põnevat muusikat, sh klassikalisi koorilaule, kaasaegsema koorimuusika seadeid, rahvalaule. Laulame oma südamest kuulajate südamesse.
    Laulmine toimub kord nädalas neljapäeviti kell 19.00 Luunja Lasteaias Midrimaa.
    Juhendaja: Anne Kasesalu tel: 5691 9311

     

     

    Aeroobika
    Erinevatele vanusegruppidele suunatud üldkehaline treening, mis tõstab toonust ja üldfüüsilist vormi. Treeningud toimuvad 2 korda nädalas, esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 20.00 - 21.00 Luunja Kultuurimajas.
    Juhendaja: Reene Mägi tel: 565 61734

     

     

    Naisrahvatantsurühm „Klopandi “
    Ootame oma ridades jätkama nii endisi kui uusi tantsijaid.
    Toimumise kohad ja ajad täpsustamisel ringijuhiga !
    Juhendaja: Anneli Kann, tel: 5552 2271

     

     

    Segarahvatantsurühm
    Lohkva Lasteaias alustas tegevust segarahvatantsurühm. Ootame huvilisi tantsima.
    Toimumise kohad ja ajad täpsustamisel ringijuhiga !
    Juhendaja: Anneli Kann 55522271

     

     

    Seltskonnatants
    Oodatud on nii suuremate kui väiksemate kogemustega tantsupaarid, kes soovivad oma tantsuoskust täiendada. Õpime juurde uusi samme, kordame ja praktiseerime.
    Tantsime erinevaid tantse: aeglane valss, viini valss, tango, foxtrot, rock’n’roll või jive, samba, cha-cha-cha, rumba.
    Lisaks tutvume veel teiste tantsudega (salsa, polka, reilender, paso doble jne.)
    Seltskonnatantsu tunnid toimuvad teisipäeviti kell 19.00-20.30 (algajad) ja kell 20.30-22.00 (edasijõudnud) Luunja Kultuurimajas.
    Juhendaja: Eva Kouhia tel: 511 4081

     


    Line-tants
    Tantsuõpetaja Jaan Kotter ootab oma line-tantsutundi endisi ja uusi huvilisi.
    Tunnid toimuvad kolmapäeviti kell 19.00 Luunja Kultuurimajas.
    Juhendaja: 53491901 Jaan Kotter

     

     

    Kogupere käsitööring
    Kogupere käsitööring on mõeldud peredele, kes soovivad koos meisterdada. Õpime tegema lihtsate vahenditega kodukaunistustaieseid, õlgkaunistusi, viltimist, ehteid jne.
    Ring toimub iga kolmapäev kell 18.00 Puiestee tn. 2 II korruse käsitöötoas.
    Juhendaja: Helgi Kiik tel: 55651688


    Lauluklubi
    iga kuu teisel teisipäeval kell 17.30 Kreeka Tavernis (Luunja Kultuurimaja keldriruumid).
    Lauluklubi eesmärk on erinevas vanuses inimesi tuua laulu juurde ja laulda koos.
    Juhendaja: Toomas Ojasaar tel: 56302614

     

     

    Tervisevõimlemine
    Võimlemine ja tervisenõuanded neile, kelle jaoks aeroobika on liiga hoogne.
    Võimelmine toimub teisipäeviti kell 18.00-19.00 Luunja Kultuurimajas.
    Juhendaja: füsioterapeut Ivi Vaher tel: 512 8823

     

     

    Showtants
    Treening toimub kahes vanusegrupis: algklasside lapsed ja põhikooli noored. Õpitakse kaasaegseid tantsustiile ja käiakse esinemas.
    Treeningud toimuvad Luunja Kultuurimaja suures saalis reedeti kell 13.15-15.15.
    Juhendaja: Jana Elken tel: 5594 8133

     

     

    Luunja Aidateater
    Näitemänguhuvilised täiskasvanud käivad Luunja Kultuurimaja suures saalis koos

    esmaspäeviti kell 18.30-20.00.
    Juhendaja: Iiri Saar tel: 522 2506

     

     

    DJ kool noortele

    DJ kool ootab oma ridadesse noori muusikahuvilisi, kes soovivad plaate mängida.
    Ring toimub neljapäeviti kell 15.00 Luunja Kultuurimajas.
    DJ kooli viib läbi vabatahtlik Oliver Päll tel: 58406799

     


    Multimeedia labor

    Alates oktoobrist käivitame noortele multimeedia ringi, mis hõlmab fotograafiat, videot, veebidisaini ja muud põnevat.

    Toimumise kohad ja ajad täpsustamisel ringijuhiga !
    Ringi juhendab Maanus Kullamaa tel: 53409708

     



    27.09.2012
    Muusikahuvilised noored, kellele pakuvad huvi diskoritöö saladused - olete oodatud Luunja Kultuurimajja. 
    selgeks saavad nii ümberkäimine tehnikaga kui muusika töötlemine e miximine.
    Edaspidi workshopid Eestis tuntud DJ-dega.

    esimene kokkusaamine 27.09. kell 15.00 kultuurimajas. 

    Luunja valla noortele tasuta!




    26.09.2012
    Luunja vallakeskuses on võimalus vaadata harrastusmaalija Aime Asi piltide näitust "Minu muusad", mille teemaks on hobused.



    Luunja raamatukogus avatakse 28. septembril kell 15.00 Eve Reinväli ja Viljar Viik näitus "Villamuinasjutud".
    Samas avatud viltimise töötuba.  



    Luunja Kultuurimajas tegutsevas galeriis Meie Aja Kangelane avatakse  4. oktoobril Eveli Variku fotonäitus VARI(K)ELUD - ruum, valgus, akt, luule. Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini.


    Info tel. 53310902

















    24.09.2012

    Vallavalitsuse tellimusel on valminud Luunja Lasteaia Midrimaa õueala tervikprojekt, mis hõlmab laste mängurajatisi, haljastust, käiguteid, piirdeid ja parkimist. Töid on kavas teostada etappide kaupa, vastavalt rahalistele võimalustele.

     

    Tänavu viidi ellu I etapp, mille tulemusena kogu õueala sai uue piirde, samuti loodi täiendavad parkimisvõimalused, millega lahendati lasteaia laiendamisega seoses tekkinud parkimiskohtade kitsikus. 

    Tööde kaigus rajati üle 200 m metallist piirdeaeda koos 5 väravaga, samuti 30 m ulatuses puidust müratõkkeseina eluhoonete lähedusse. Ühtlasi laiendati ka õueala territooriumi kõrvaloleva vaba maa arvel.


    Etapi maksumuseks kujunes 27 282 eurot, millest 17 282 eurot kaeti vallaeelarvest, 10 000 aga eraldati investeeringutoetusena riigieelarvest regionaalministri valitsemisalast.

     

    Tööd teostas madalaima hinnapakkumise teinud OÜ Rehe Ehitus. Tööd lõpetati septembri alguseks.






    21.09.2012


    17.09.2012

    Luunja valla omaalgatuslike projektide konkursi komisjon kuulutab välja sügisese taotlusvooru. 

     

    Rahastatavad projektid peavad olema seotud Luunja vallaga, kaasama kohalikke elanikke või olema suunatud kohalikele elanikele, toetama külaliikumise hoogustamist, ühistegevust ja võimalusel tuginema valla ja külade arengukavade elluviimisele. 

    Taotleda võivad Luunja vallas elavad ja tegutsevad füüsilised isikud, seltsid, klubid ja mittetulundusorganisatsioonid. Toetust võivad taotleda ka teised, kui tegevus, millele toetust taotletakse või sellest tulenev kasu on suunatud Luunja valla elanikele.

     

    Taotlused palume esitada Luunja vallavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks 2012.

    Lisainfo tel  7417234, 5066797.






    14.09.2012

    Tasku Keskuses avatud klaverifestival on pühendatud Estonia klaveri looja, Luunjast pärit  Ernst Hiis’i 140. sünniaastapäevale.

       

     

    Klaverite näitus  Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Juhan Simmi, Miina Härma,  Harald Kerese, Johan Kõpu, Äksi nõia, Aino ja Oskar Kallase,  Richard ja Alo Ritsingu, Mart Nikluse, perekond Einasto jt. ajaloolised klaverid, Ernst Hiisi valmistatud klaverid, Tartu klaverid, Eesti klaverite leiud

     

    Stendinäitused : „Eesti klaveriehituse 233 aastat”, fotonäitus   „Ernst Hiis 140” (koostöös Luunja vallaga) ja „Eestit külastanud kuulsaid pianiste” („Eesti Kontserdi” näitus Dorpati Konverentsikeskuses)

     

     

    22.09. kell 13 – klaverimuusika non stop programm - Ülenurme Muusikakool

    29.09. kell 13 – klaverimuusika non stop programm - Tartu Valla Muusikakool ja Tartu I Muusikakool

    1.10. kell 18 – rahvusvaheline muusikapäev

    kontsert Tartust pärit heliloojate (Eller, Tubin, Oja, Rääts, Kangro, Põldmäe) ja H. Elleri-nim. Tartu Muusikakooli noorte heliloojate klaveriloomingust (Alo Põldmäe kompositsiooniklassist) – esinevad Elleri Muusikakooli õpilased ja vilistlased, noored muusikud Tartu ja Tartumaa muusikakoolidest

    6.10. kell 13 – klaverimuusika non stop programm - Elleri Muusikakool ja Tartu II Muusikakool

    9.10. kell 11 – 17  Dorpati Konverentsikeskuse Baer’i saal - sümpoosion „Tartu Vaim - mis see on?”  Ettekandjad: Rein Veidemann, Peeter Volkonski, Peeter Tulviste, Alo Põldmäe, Peeter Torop, Jaan Einasto ja Tõnu Viik.  Eriplokk – astronoom Ernst Julius Öpik heliloojana. E. Öpiku klaveriloomingut esitab Kadri-Ann Sumera

    13.10. kell 13 – klaverimuusika non stop programm - Elva Muusikakool ja Alatskivi Kunstide Kool

    14.10. kell 14 – festivali lõpetamine - kontsert „Hingestatud muusika hingega klaveritel” (koostöös Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga) Esinejad: Kadri-Ann Sumera ja Andre Hinn

    Esiettekandel Alo Põldmäe klaveritsükkel „Tartu pildid I”

    - Loeng „Tartu vaimuinimeste klaverid” + fotoprogramm „Eesti klaveriehitus ja eesti klaverite leiud(aeg kokkulepel muusikakoolidega)

     

    Festivali kunstiline juht: Alo Põldmäe


    Kõik festivali üritused on TASUTA


    Festivali toetajad: Tasku keskus, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Swedbank, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kontsert, SA Alatskivi loss, OÜ Deckol Ehitus, Tartu AHHAA teaduskeskus, Vanemuise kontserdimaja, Tartumaa Muuseum,  Tartu Saksa Kultuuri Instituut, Tartu Observatoorium, Luunja vald, Helme vald, hotell Dorpat, Park Hotell, PVX a/s kauplus MUUSIK, Tartu Loomemajanduskeskus








    Ernst Hiis sündis Luunja veskis 16. aprillil 1872 tuule- ja vesiveskimeistri Andrese peres.

    Viis aastat õppis ta Tartus klaverimeistri ametit Robert Rathke klaverivabrikus. Pärast vabriku põlemist siirdus Rathke Peterburi, talle järgnes ka Ernst Hiis, kelle töömehetee jätkus Peterburis avatud Rathke klaverivabrikus.

    1903.a. avas Hiis Peterburis omanimelise klaveritöökoja ja tootis aastani 1915 pianiinosid nimega „E.Ihse” (Ihse oli Hiisi perekonnanimi 1939. aastani). Paralleelselt klaveritootmisega oli Hiis mitmete Peterburi kuulsate klaverivabrikute salongide klaverite häälestajaks, samuti oli ta nõutud häälestaja tolle aja mitme vene muusika suurkuju juures (laulja Fjodor Šaljapin, helilooja Sergei Rahmaninov, jt).

    Muljetavaldav fakt aastast 1915 oli see, et Hiis kutsuti Venemaa vanima ja autoriteetseima klaverivabriku „Diederichs Frėre” peakonstruktoriks ja vabriku juhatajaks. Kahjuks sai Hiis neis ameteis olla lühikest aega, sest puhkes bolševike Oktoobrirevolutsioon ning suurtöösturi elule oli parim variant naasta kodumaale. 1918.a. lõpus Hiis opteeruski Eestisse. Petrogradi jäi maha 6-toaline korter ja panka 15 000 kuldrubla.

    Hiis asus Tartusse, kus 1922. aastal asutas viie osanikuga klavereid tootva aktsiaseltsi „Astron”. Uued klaverid saavutasid kiiresti tuntuse. Kokku toodeti „Astroni”-nimelisi pianiinosid ja tiibklavereid 831.

    Edule vaatamata unistas Hiis oma isiklikust klaverifirmast. 1926. aastal see tal õnnestuski ja ta hakkas tootma (nagu varem Peterburiski) klavereid nimega „E.Ihse”. 1929. aastal kolis firma Tallinnasse, kus Hiis töötas välja 6 pianiinode ja 4 tiibklaverite mudelit. Hiisi klaverid olid nõutud ka Lätis ja Leedus ning koguni Egiptuses, Süürias ja Palestiinas.

    Hiisi klaveritöökoda hävis 1944. aastal Tallinna pommitamise ajal.

     

    Kontsertklaver „Estonia” – monument Hiisile

     

    Pärast sõda, kui kõik eesti klaveritööstused olid nõukogude võimu poolt suletud või hävinud sõjatules, alustas Hiis klaverite valmistamist jälle nullist, seda juba kolmandat korda!

    Kõigepealt tegi ta sõna otseses mõttes omakäeliselt kaks kontsertklaverit – ühe Raadiokomiteele, teise „Estonia” teatrile. Raadiomaja pill valmis 1949.a., teatri oma aasta hiljem.

    Kingitusena eesti rahvalt „suurele juhile” Jossif Stalinile telliti Hiisilt 1949.a. pianiino, mille meister valmistas samuti üksinda oma töökojas. 1950.a. 11. märtsi Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu Stalini allkirjaga määrusega kohustati vabrik „Rahva Mööbel” nimetama Tallinna Klaverivabrikuks ja andma seal tootmisse minevale kontsertklaverile nimeks „Estonia”. Klaveritootmise organiseerimine ja peainseneri kohustused pandi Ernst Hiisile.

    Hiis olla muigega rääkinud, et et see olevat esimene juhus, kus klaveritootmine algas tagantotsast: tavaliselt alustatakse ikka pianiinost, jätkatakse kabinet-tiibklaveriga ja alles siis tuleb kontsertklaver.

    6. aprillil 1951 esitleti riiklikule komisjonile esimest kontsertklaverit „Estonia”. Siit sai alguse „Estonia” klaveri kiire arendamine ja võidukas teekond maailmaareenile. Klavereid on eksporditud enam kui 70 riiki ja uusi positsioone võitev teekond kestab  tänaseni. „Estonia” klaver on nüüdseks muutunud üheks Eesti sünonüümiks. Kõige selle taga on olnud Luunjast pärit kuldsete kätega mehe Ernst Hiisi teotahe, andekus ja järjekindlus.

    Ernst Hiis suri Tallinnas 29. oktoobril 1964.


      

    Alo Põldmäe

    helilooja

    Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees




    13.09.2012

    12.09.2012

    CO2 projekti raames teostatav Luunja Keskkooli hoonete välisfassaadi ja katuse soojustamine on saanud jätku.  

     

    Eelmisel aastal alustatud koolihoonete soojustamine on saanud järje – tänu vahendite jäägile on võimalik soojustada täiendavalt ka A-korpust.   

    Kyoto protokolli alusel toimuva rahvusvahelise heitmekvootide kauplemissüsteemi raames sai Luunja vald mullu investeeringutoetust keskkooli B-korpuse fassaadi ning katuse soojustamise teel energiasäästlikkuse tõstmiseks. Toetuse suuruseks oli algselt 266,8 tuh EUR (4,18 mln krooni).

    Lisatööde maksumuseks on 61,2 tuh eurot. Ehitustööde teostajaks on OÜ F1 Group. Tööd kavandatakse lõpetada k.a.septembrikuu jooksul.

     

    Projekti elluviimiseks sõlmiti kolmepoolne leping Luunja valla, Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) vahel. Viimane on ehitustööde praktiliseks koordineerijaks, kes viis läbi vajalikud riigihanked ning vastutab projekteerimis- ja ehitustööde eest.

    Programmi vahenditest kaetakse 100% kuludest, valla omaosalust ei ole. Tegemist on sihtotstarbeliste vahenditega, mis on suunatud hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Energiatarbimise kahanemine aitab edaspidi kokku hoida valla raha.

    Finantseeritavate objektide valiku on teinud Vabariigi Valitsus omavalitsuste taotluste, ministeeriumide poolt esitatud nimekirjade ja Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel. Juhtiv roll kogu protsessis on Rahandusministeeriumil kui finantseerijal.

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    07.09.2012

    Luunja valla kolmes lasteaias ja kahes koolis alustas uut õppeaastat kokku 456 last.

     

    Viimase kolme aasta jooksul on see number kasvanud ligi 110 lapse ehk enam kui 30% võrra.

    Luunja Keskkooli 1. klassis alustas kooliteed 21 last, Kavastu koolis 3. Viimasel paaril aastal on märkimisväärselt suurenenud koduvalla koolides haridusteed alustavate laste hulk, mujale siirdujaid on jäänud vähemaks – tunamullu oli neid 24, mullu 14, tänavu vaid 11.

    Vastsed koolijütsid said esimesel koolipäeval koduvallalt kingiks õunapuuistiku. Kultuurimajas toimunud kooliaasta avapeol aga said kõik kooliteed alustavad Luunja valla õpilased lisaks raamatu, valla logoga pinali ning koti. Lisaks on valla poolt aabitsatoetus 130 eurot.

     

    Luunja Keskkoolis alustab käesoleval kooliaastal õppetööd kokku 215 õpilast. Vaatamata maagümnaasiume tõenäoliselt ootavale reformidelainele astus Luunja Keskkooli 10. klassi tänavu 17 õpilast, mis on mullusest märksa enam. Kavastu algkoolis õpib kokku 16 last.

    Kolmes valla lasteaias käib kokku 224 last: Kavastus 17, Luunja Lasteaias Midrimaa seitsmes rühmas 134 last ja Lohkva Lasteaias neljas rühmas 73 last. Lasteaialaste hulk on aastaga kasvanud 16 võrra.

     

     

     

     

     

     


    04.09.2012

    Uhhaapidu toimub Kavastu mõisapargis laupäeval, 8.septembril 2012. Algus kell 14.00.

     

    Uhhaade võistukeetmine, hindamine ja auhindamine. 60 min. õngitsemisvõistlus. Tehishärja-rodeo. Laste lustinurk ja kaarikusõit. Laevatamine 1 euro eest Emajõel. Prii rahvauhhaa.

    Kl 17 Luunja Aidateatrilt Jan Rahmani naljamäng “SÕIT”.
    Kl 19 laval erikuum ansambel “HELLAD VELLED”.

    Sildumine, parkimine ja sissepääs tasuta.

    Pidu toetab AS Palmako, juhatab Sven Sumberg.

     

    Eriauhinnad on välja pannud Luunja Vallavalitsus, Marguse Puhkekeskus, Tartu restoranid Atlantis ja Volga, Püssirohukelder, Urmas Saksa ratsatalu, OÜ Conectra.

    Loe lisa:
    http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMTQ4NDQxLDMsMCwwLA/

    Vaata:
    http://www.reporter.ee/2011/09/04/kavastus-vaaritati-voidu-peale-uhhaasid/

     

     


    03.09.2012

    Uuendatud Luunja ratsakeskuses toimunud traditsioonilise takistussõiduvõistluse Luunja Karikas võitis seekord Urmas Raag.

     

    Möödunud nädalalõpul võõrustati Luunjas läbi aegade suurima osalejate arvuga ratsaspordivõistlust Tartumaal. 

     

    Luunja karika uueks omanikuks on Urmas Raag hobusel Lord Contel. Luunja vallas elav ja siinses ratsakoolis tegutsev Urmas oli ühtlasi ka võistluse peakorraldajaks. Talle järgnesid Andris Varna Lätist ning Heiki Vatsel.

     

    Võistluste raames toimunud Eesti Ratsaspordi Liidu suvise takistussõidu karikasarja üldvõidu sai põhiklassis Paul Argus, noorteklassis Heili Püümann ning juunioridest Stefani Sabrodin.  

     

     

     

     

     Urmas raag Luunja Karikaga

     

     


    31.08.2012

    Luunja valla ja Tartu linna koostöös pikeneb linnaliin Luunja valda, mille tulemusena paranevad linnalähedaste elurajoonide ühendusvõimalused.

    Tegemist on esimese reaalse koostöösammuga linna ja lähivaldade vahel reisijateveo osas.

     

    Alates 3.septembrist alustatakse reisijatevedu pikendatud liinil. Olemasolevat liini nr 17 muudetakse selliselt, et läbitakse Luunja valda 3,2 km ulatuses marsruudil Kasteheina - Uus-Veeriku - Metsakalmistu - Lao - Lohkva katlamaja - Nõlvaku. Liinil on tööpäevadel 10 ja nädalavahetustel 9 väljumist.

     

    Algatus tuli Luunja vallalt, viimane kannab ka liini läbimise otsesed kulud valla territooriumil, samuti valmistab ette peatused. Linna lähistel on viimastel aastatel lisandunud uusi elamupiirkondi ning vajadus parema bussiühenduse järele on kasvanud. Eelkõige puudutab see Uus-Veeriku ja Puupilli piirkondi.

     

    Loodetavasti on see algatus eeskujuks teistele sarnastele koostööprojektidele linna ja lähialade vahel.

     

     

    Liin nr 17 ajagraafik

     

     


    27.08.2012
    Luunja vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 30. augustil  k.a. algusega kell 13.00
    vallamajas.  Eelnõud

    24.08.2012

    Noorhobuste tšempionaat 2012 ja Luunja Karika ratsavõistlus toimuvad Luunja ratsakeskuses 31.08.- 02.09.

    Luunja ratsakeskus koostöös Eesti juhtivate hobuorganisatsioonidega korraldab augusti viimasel nädalavahetusel Luunjas aasta suurima ratsaspordiürituse Lõuna-Eestis - Luunja Karikas 2012.

    Samas toimub hobusekasvatajate aastasündmus – Noorhobuste Tšempionaat takistussõidus. Lisaks korraldatakse Eesti Ratsaspordi Liidu takistussõidu karikasarja IV etapp. Kohale on oodata üle 100 võistlushobuse üle Eesti, kes kolme päeva jooksul omavahel mõõtu võtavad.

    AJAKAVA:

    Reede, 31. august, algus kl 10:00

    Klass nr. 1 Handycap 80-90 cm, 1. osavõistlus 4,5,6 aastastele ponidele

    Klass nr. 1A Luunja Karikas 90 cm;

    Klass nr. 2 5-a. hobuste I osavõistlus

    Klass nr. 2A Luunja Karikas 110cm

    Klass nr. 3 6-a. hobuste 1. osavõistlus

    Klass nr. 3A Luunja Karikas 120cm

    Laupäev, 01. september, algus kl 10:00

    Klass nr. 4 85 cm, 4-a. ponide finaal

    Klass nr. 4A Handicap 90/95 cm, 5- ja 6-a. ponide finaal

    Klass nr. 5 Handicap 100/110 cm, 4-a. hobuste 1. osavõistlus ja 5.a. hobuste 2. osavõistlus

    Klass nr. 5A 120 cm, 6-a. hobuste II osavõistlus

    Klass nr. 6,6A 115 cm, Eesti Ratsaspordi Liidu karikasarja juunioridele ja avatud klass

    Klass nr. 7,7A 125 cm, Eesti Ratsaspordi Liidu karikasarja noorte ja avatud klass

    Klass nr. 8 130 cm, Eesti Ratsaspordi Liidu karikasarja avatud klass

    Pühapäev, 02. september, algus kl 10:00

    Klass nr. 9 105 cm, 4-a. hobuste finaal

    Klass nr. 10 115 cm, 5-a. hobuste finaal

    Klass nr. 11 125 cm, 6-a. hobuste finaal

    Klass nr. 12 135 cm, Luunja Karikas 2012, Prix de TARTU MILL

    Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi

     


    22.08.2012

    Koolialguse pidu

    toimub Luunja Kultuurimajas esmaspäeval, 3. septembril algusega kell 17.00.

     

    Kavas: mängud, võistlused, lustimine.

    Oodatud kõik Luunja vallas elavad koolilapsed, aukülalisteks on I klassi õpilased.


    21.08.2012

    Luunja Vallavalitsus kuulutab välja (15.12.2011 määruse nr 39 alusel) stipendiumi konkursi. Taotlused palume esitada Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 15.septembriks 2012.

     Täpsem info


    21.08.2012

    Luunja valla omaalgatuslike projektide konkursikomisjon kuulutab välja omaalgatuslike projektide konkursi. Taotlused palume esitada Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks 2012.

     Täpsem info


    07.08.2012

    Valla ja ettevõtjate koostöös said uue teekatte Luunja alevikus asuvad Talli tee ning Talli põik.         

                                                                                                                 

    Tugeva aluse saamiseks freesiti vana teekate üles, niisutati ning lisati tsemenditolmu, seejärel rulliti kinni. Selliselt rajatud alusele ehitati uus teekate kahekordse pindamise teel paekivikillustiku ja bituumen-emulsiooniga.

    Vallaeelarvest kaeti Talli teele uue teekatte ehitamise maksumus 9900 EUR, Talli põik teekatte ning mõlema tee aluse rajamise eest tasusid kohalikud ettevõtjad. Ettevõtjad panustasid kokku üle 14 000 EUR, valdava osa sellest kattis kohalik põllumajandusettevõte  OÜ Luunja Mõis, lisaks toetasid ka OÜ Talliteenused ning OÜ Ekvi Soojus.                                                                         

    Tööd teostas soodsaima hinnapakkumise teinud Lemminkäinen Eesti AS. Uue katte saanud teede kogupikkus on enam kui 700 m.

    Suur huvi teede uuendamise vastu oli mõlemapoolne. Kohalikud ettevõtjad kasutavad kõnealuseid teid oma igapäevase tegevusega seonduvalt, lisaks on valmimas Münnichite ja Nolckenite memoriaalpark, mille juurde pääseb mööda Talli teed. Sama teed kasutatakse ka ratsaspordikeskusse jõudmiseks.

     

    Vald tänab ettevõtjaid, kelle panustamise tulemusena said teelõigud uuendatud kavandatust märksa kiiremini.

     

     

     

     


    23.07.2012

    29. juulil toimub Luunjas Eesti puhkpillimuusika isaks peetavale David Otto Wirkhausile pühendatud puhkpillifestival.

     

    Festivalil esitleb Luunja Kultuurimaja D.O.Wirkhausi 175. sünniaastapäevale pühendatud CD-plaati      

    „Taamal laulavad puhkpillid“. Tegemist on esimese kummardusega Wirkhausi loomingule salvestatud kujul. Plaadil musitseerib 1839.a. asutatud ning tänaseni Tartu vallas tegutsev Väägvere Pasunakoor, kellele see on esimene plaadistamise kogemus.

     

    29.07. kell 16.00 algaval festivalil marsivad rongkäigus Luunja roosiaeda tuntumad Tartumaa puhkpilliorkestrid Väägvere Pasunakoor, Forte, Kambja orkester, Rõngu ja Pühajärve koondorkester ning erinevad koondorkestrid.

    Puhpillimuusikat on roosiaias võimalus kuulata kella kümneni õhtul. Töötab kohvik,lapsed saavad lustida batuudil.

     

    Festivali korraldamist ja plaadi väljaandmist toetavad EAS, Eesti Kultuurkapital, Luunja Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus ning mitmed Luunja valla ettevõtted.

    CD-plaadi vahel olevas teatmikus tutvustatakse lähemalt Luunja ning Tartu valda ja Luunja valla ettevõtteid.

     

     


    18.07.2012

    28. juulil kell 20.00 esinevad Luunja roosiaias Kõrsikud (Pehk, Päss ja Bonzo) kontserttuuri Mööda koduvälju raames.

     

    Vihmase ilma korral Luunja Kultuurimajas
    Pilet 10 €

    Kolm suurt meest ja kaunid kodumaised laulud!

     

     


     


    13.07.2012

    21. juulil kell 20.00 esineb Jäääär kaunite kohtade kontserttuuri raames Luunja roosiaias.

     

     

    E 16.07 Vihula mõis
    T 17.07 Saka mõis
    K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
    R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
    L 21.07 Luunja roosiaed kell 20.00
    P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
    E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
    T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
    K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
    P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell *
    E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
    T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
    K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
    N 02.08  Raplamaa, Oela külaplats
    R 03.08 Vormsi

    Algus kell 20.00

    JÄÄÄÄRE neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.


    Pileti hind tavakliendile 12 EUR

    EMT kliendile kuni 4 piletit hinnaga 9 EUR
    Soodustus kehtib personaalse sooduskoodi sisestamisel internetipoes või vastava kupongi ettenäitamisel Piletilevi müügipunktis.


    Lapsele kuni 5 a. sissepääs tasuta.

    Piletid müügil ka 1 tund enne algust kohapeal.
    


    Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).


    Salajast infot leiab ka http://www.jaaaaar.eu/

    Ürituse lingid: http://www.jaaaar.eu/

     

     

     

    Fotomeenutus mullusest kontserdist Luunjas

     

     

     

     

     


    12.07.2012

     

     

     


    04.07.2012

    7.-8. juulil toimuvad Kavastus kirjandusfestivali raames konverents ning suvepäevad nimetuse all "Humanismi võimalikkusest loomariigi äärealal".

     

    07.juuli

     

    Kell 12.00 Väljasõit Tartust Kirjanike Liidu maja eest Kavastusse

    Bussis "Ji" luuleprogramm "Kaks korda ei saa loomastumisse astuda!"

    Kell 13.00 saabuminemine Kavastusse

    Kell 14.00-16.00 (:)kivisildniku meistriklass

    16.00-19.00 Loengud Kavastu Külalistemajas

    "Humanismi võimalikkuset loomariigi äärealal"

    Hendrik Lindepuu – Tõlkimine ja toimetamine loomastumise tingimustes Poola näite varal

    Karol Kallas – Trükkimine loomastumise tingimustes

    Andres Rõhu – Esteetika loomastumise tingimustes

    Nils Niitra (Postimees) – Loomastuv meedia

    Kell 19.00 Poeetiline vahepeala NAK autoritelt "Mida loomad luulest teavad"

    Lauriito, Veiko Märka, Vahur Afanasjev, Aapo Ilves, Priit Salumaa

     Kell 20.00 Humanistlik pidu rahvale Kavastu Külalistemaja hoovis

    Perekond Indrek ja Leonore Palu muusikalised vahepealad poolahvidele !

    Indrek Palu viiul, LEOnore Palu flööt

    Tsirkus-kunst-teater "Põleva Kaelaga Kirjak":

    Tuutu / Taave Tuutmaa , Sorge / Margus Tiitsmaa , Billeneeve

    DJ TFA-47, DJ FS, DJ Billeneeve, DJ Kivisildnik

    Vahele loetakse luulet

     

    08.juuli

    Kell 10.00 Humanistlik hommikusöök

    Kell 11.00 JI Poeetide luuleprogramm

    Kell 13.00-15.00 (:)kivisildniku meistriklass

    Kell 15.00 "Humanismi võimalikkuset loomariigi äärealal"

    Sven (:)kivisildnik – Kirjastamine loomastumise tingimustes

    Mihkel Kunnus - Kultuuri muundumine antikultuuriks

    Toomas F. Aru – Kultuur maapiirkondades - kellele ja milleks?

    Kell 17.00 Vabalava

    Kell 18.00 Lahkumine Tartusse bussiga

     

    Info: Toomas Aru, Luunja Kultuurimaja direktor, tel. 533 10902

     

     


    27.06.2012

    Reedel, 29. juunil kell 16.00 avatakse Luunja vallakeskuses sisearhitekti ja vettevõtja Üllar Variku erakogus olevate kunstitööde näitus.


    Vallavalitsuse ruumides on võimalik näha vanameistreid Vabbet, Viiraltit, Vahtrat ning kaasaegseid kunstnike Lapinit, Mäetamme, Allikut ja Sütevakat. Eriti huvitavaks kunstnikuks peab Varik ise väliseestlasest maalikunstnikku Herman Talvikut, keda iseloomustavad tugevad hoogsad pintslitõmbed ja erksate värvidega maalimislaad. Herman Talvik tegeleb maalikunstis religiooni, inimhinge salapära ja teispoolsusega. Ka Luunja vallakeskuses avatav näitus kannab Herman Talviku maali järgi nime „Need kes nägid“.
    Üllar Varikut seob Luunja vallakeskusega ka asjaolu, et ta on selle hoone sisekujundajaks.


    Näitus jääb avatuks 8. septembrini.

     

     

     

     


    22.06.2012

    20.06.2012

     

     

     

     


    08.06.2012

    Sava Küla Selts avas seltsimaja hoovil asuvas endises taluhoones suvekohviku.

    Kohvik on avatud marjahooajal, s.o. juulikuu lõpuni E,K,R,L kell 14-20.

    Lisaks värskendavatele jäätisekokteilidele ja suupistetele pakutakse kohvikus ka kohalikke aia- ning põllusaadusi.

     

    Samas on avatud keraamikanäitus, kus omavalmistatud taieseid eksponeerivad ümberkaudsete külade elanikud.  

     

    Info:  Kärt Karhunen, tel. 565 68489

     

     

     

     

     

     


    04.06.2012

    Lastekaitsepäeval, 1. juunil saabusid Luunja vallakeskusesse noorimad vallakodanikud koos oma vanematega. Beebipeole olid palutud pered, kellel aasta esimesel poolel leidnud aset õnnelik sündmus pisipoja või –tütre sünni näol.

     

    Iga pisipõnn sai vallavanemalt kingiks hõbelusika ja õnnesoovid, laulukavaga esinesid Luunja lasteaia Midrimaa lapsed. Vallakeskuse päikselisel terrassil tehti ühispilti, kaetud oli suupistelaud.

     

    Luunja vald on üks noorima elanikkonnaga omavalitsusi Lõuna-Eestis. Viimase nelja aasta jooksul on valla rahvastiku kasv olnud suurim Lõuna-Eestis. Alates 2008.a. on elanikkond suurenenud ligi 1/3 võrra, lisandunud on üle 800 uue vallakodaniku.  

     

     

     

     

     

     


    01.06.2012

    31. mail olid vallavanema vastuvõtule palutud Luunja vallas elavad õppurid, kes lõppeval õppeaastal olid silma paistnud üleriiklikel või maakondlikel aineolümpiaadidel, spordivõistlustel või konkurssidel. Kutsutud olid nii Luunja Keskkoolis kui ka Tartu linna koolides õppivad meie valla lapsed.

    Lisaks õpilastele said tänukirja ja raamatu tublidele saavutustele kaasa aidanud õpetajad. Kokku jagati tunnustust ligi 60 õppurile-õpetajale.

    Edukad on oldud paljudel erinevatel aladel nii maakonna kui kogu Eesti tasemel: aineolümpiaadidel, võistulaulmisel, luulekonkurssidel, kutsevõistlustel, viktoriinidel, arvukatel spordivõistlustel.

     

    Rida tippsaavutusi on meie õppuritel üleriigilisel tasandil. Elise Metsanurk (MRG 8.kl) tuli esimeseks emakeele vabariiklikul olümpiaadil, lisaks on neiul mitu kõrget kohta piirkondlikelt olümpiaadidelt.

    Enrico Raat (Luunja KK 1.kl) sai teise koha vabariiklikul luulekonkursil „Minu Eestimaa“. Joonas Pärnalaas (Luunja KK 5. kl) pälvis esikoha vabariiklikul õpilasleiutajate konkursil, samastuli teiseks Reio Sirendi (Luunja KK 5. kl).

    Mihkel-Karl Pindmaa saavutas esikoha MISA poolt korraldatud üleriigilisel kodanikupäeva e-viktoriinil, Rene Leppin tuli kolmandaks Eesti õpilasfirmade lõppvõistlusel. Birgit Vahi (Tartu Kutsehariduskeskus) pärjati parima lihameistri tiitliga kutsevõistlusel „Aasta Tegija 2012“.

    Spordis on saavutatud kõrgeid kohti nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Ilona Aigro on värske pronksmedaliomanik MK sarjas ning Eesti meister rühmvõimlemises. Helen Linnok saavutas samuti MK etapil 3. koha rühmvõimlemises. Gregor Soodla (Kivilinna Gümn. 8. kl) on Eesti meister suusatamises M16 ning 3. koha omanik Tartu Maratoni M16 klassis.

    Mõni õppur on silma paistnud lausa mitmel erineval alal. Nii on Eva-Maria Muuli saavutanud esikoha maakondlikul bioloogiaolümpiaadil, lisaks olnud edukas ka saksa keeles, inimeseõpetuses, võrkpallis ja kergejõustikus.

     

    Kõikide saavutustega on võimalik lähemalt tutvuda siin  Luunja tublid õpilased ja õpetajad 2012.ppt

     

     

     

     

     

     


    29.05.2012

    28. mail andis vallavalitsuse poolt korraldatud riigihanke võitja AS IV Pluss vallale üle uue autobussi Iveco Irisbus Crossway F2B.

    Valge kerevärviga ning 330 hj mootoriga varustatud bussis on 45 istekohta, sõiduk on varustatud Webasto 30 kw aegprogrammeeritava kütteseadmega.   

    Vastavalt hanketingimustele ostis müüja jääkmaksumusega liisingufirmalt välja valla senise koolibussi Isuzu Qbus 31, mis oli soetatud 2008.a.

    Vald finantseerib uue sõiduki soetamist 5-aastase liisinguga.

    Suurema bussi soetamise vajaduse tingis eelkõige see, et viimastel aastatel on laste arv vallas tublisti kasvanud, mistõttu senine 32-kohaline buss kippus kitsaks jääma. Probleemiks oli ka vana bussi kruusateede jaoks vähesobiv alusvanker ning karmima talvepakase korral nõrgaks jäänud kütteseade. Ebamugavusi tekitas ka remondiesinduse puudumine Tartus. Uue bussi puhul on kõik need probleemid lahendatud.  

    Peamiselt kasutatakse valla autobusse igapäevasteks õpilasvedudeks, samuti lasteaialaste, sportlaste jt transpordiks üritustele. Lisaks suurele autobussile on valla kasutuses ka väiksem, 18-kohaline buss.  

     

     

     

     

     

     

     


    28.05.2012

    27.mail Rannu Rahvamajas toimunud XVII Tartumaa harrastusteatrite ülevaatusel tunnustati Luunja Aidateatri lavastust "Sõit" parima lavastuse tiitliga, samuti hinnati parimaks etenduse lavakujundus.

    Jan Rahmani võrukeelse ühevaatuselise naljamängu "Sõit" esietendus toimus 2012.a. algul.


    Ülevaatusel esitati kokku 7 erinevast žanrist näidendit, enamus üles astunud harrastusteatreid oli kohal juba mitmendat aastat. Luunja Aidateater osales oma nooruse tõttu taolisel ülevaatusel esmakordselt.

    Luunja Aidateater tegutseb Luunja Kultuurimaja juures alates 2010.a., juhendajaks on Iiri Saar.

     

     

     


    25.05.2012

     

     

     


    25.05.2012

     Luunja vallavolikogu istung toimub neljapäeval,  31. mail  k.a. algusega kell 14.00 vallamajas.  Eelnõud


    21.05.2012

    Kirjanduspäeval anti Luunja vallakeskuses üle K.E. Söödi lasteluule aastaauhind, mille seekord pälvis kirjanik Wimberg (Jaak Urmet) luulekogu „Rokenroll” eest.

    Kunstnikupreemia sai Marja-Liisa Plats, kes joonistas pildid auhinnatud luulekogusse.

    Luunja Vallavalitsuse ja Luunja Keskkooli koostöös korraldatav kirjanduspäev toimus tänavu 23. korda. Karl Eduard Söödi lasteluule auhinda antakse välja alates 1988.a., sellega tunnustatakse eelneval aastal esmakordselt ilmunud eesti autori algupärast lasteluulekogu ja selle illustraatorit. Auhinna saanud luulekogu valivad ilmunud uudisteoste hulgast traditsiooniliselt välja Luunja koolilapsed, valiku kinnitab zürii.


    Wimberg (kodanikunimega Jaak Urmet) on vaatamata noorusele (ss 1979) tuntud väga mitmekülgse ja viljaka kirjaniku ja publitsistina. Ta on õppinud eesti filoloogiat ja kirjandusteadust, töötanud Eesti Päevalehes kirjandustoimetajana, samuti kirjastustes. Hetkel vabakutseline kirjanik, toimetaja ning stsenarist.    

    Tema sulest on ilmunud mitu romaani, sh „Lipamäe“- osaliselt autobiograafiline lugu maale kolinud linnamehest. Lugudesari „Pille-Riin. 21 lugu ühe tüdruku elust“ on tegelikult suunatud täiskasvanutele. Wimberg on üllitanud ka rea luulekogusid väga laiaulatusliku teemaderingiga, kuid mahukaima osa tema loomingust moodustab siiski draama. Ta on kirjutanud stsenaariumid ETV lastesarjadele „Buratino tegutseb jälle“ (83 osa), „Saame kokku Tomi juures“, eestindanud sarjasid („Teismelised ninjakilpkonnad“)   

    Temalt on ilmunud ka arvukalt esseid, artikleid ja arvustusi, ta on kirjutanud stsenaariume telesarjadele ning olnud eesti keele õpikute kaasautoriks, samuti antoloogiate ja kogumike toimetajaks.

    Lastele on Wimberg kirjutanud nii luuletusi („Buratino laulud“, „Härra Padakonn“) kui proosat („Suur pidusöök“, „Buratino tegutseb jälle“).

    2011.a. ilmunud «Rokenroll» on saanud ka varem mitme tunnustuse osaliseks: luulekogu valiti Lastekaitse Liidu eestvõttel 2011. aasta heade lasteraamatute hulka, samuti valiti see Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominendiks lastekirjanduse kategoorias.

    Wimbergilt pärineb veendumus, et lastesaated ja lastekirjandus ei saa olla roosa udu, kus räägitakse ainult «helgetest» asjadest.


    Preemia varasemate laureaatide hulgas on Heljo Mänd, Ott Arder, Olivia Saar, Hando Runnel, Lehte Hainsalu, Ellen Niit, Leelo Tungal, Eno Raud ja teisi tunnustatud luuletajaid. Kunstnikupreemia on teiste hulgas pälvinud Priit Pärn, Edgar Valter, Jüri Arrak.

     

     

     

     

    Foto: erakogu

     


    15.05.2012

    16. mail avab uksed Prisma kaubanduskeskus, mille jaoks vajaliku maa eraldas ja planeerimisprotsessi juhtis Luunja vald.

    16. mail kell 14 ostjatele uksi avav Annelinna Prisma on Lõuna-Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu pakkuv kauplus. Ligi 11 000 ruutmeetril hakatakse pakkuma üle 60 000 erineva kaubaartikli. Kaubanduskeskuse juures on 660 parkimiskohta, neist 220 asuvad poe katusel.

    Uues keskuses saab tööd 115 inimest. Lisaks toidupoele leiavad keskuses koha kohvik, ilusalong, keemiline puhastus, kingsepp, taarapunkt ja pangaautomaadid.

    Luunja valla juhtimisel toimunud planeerimisprotsess oli keerukas ja aeganõudev, lahendused sündisid tõsiste läbirääkimiste ning suurte kompromisside tulemusena Luunja valla, Tartu linna ning arendaja koostöös.

    Luunja vald loovutas osa esialgselt kaubanduskeskusele planeeritud krundist tulevase Idaringtee tarbeks, Tartu linn omakorda eraldas oma territooriumi arvelt täiendavat maad kaubanduskeskuse jaoks. Vajalikuks osutus ka Nõlvaku tänava ümbertõstmine ning Luunja valla ja Tartu linna vahelise halduspiiri muutmine selliselt, et tulevane kaubanduskeskus ning Idaringtee lõik jäävad Tartu linna territooriumile.

    Arendaja finantseeris vajaliku taristu väljaehitamist piirkonnas, sh veevärk ja kanalisatsioon, sadevee kanalisatsioon, kaugkütte trassid, elektriühendus, samuti ehitiste alla jäävate kommunikatsioonide ümbertõstmine ning Nõlvaku tänava ümberpaigutamine ja juurdepääsuteede rajamine. 

    Kaubanduskeskuses on kavas edaspidi avada ka Luunja valla infopunkt.

     

     

     


    14.05.2012

    Tartu Maanaiste Liit koostöös Tartu Maavalitsuse ja Tartumaa Omavalitsuste Liiduga korraldas järjekordse Tartumaa Aasta Ema konkursi. Tublisid emasid tunnustati emadepäevale pühendatud pidulikul kontserdil 12.mail Tartu Ülikooli aulas.

    Tartumaa Aasta Ema austav tiitel omistati seekord Luunja vallas elavale Ülle Viltropile.  

     

    Emme on ilus, oskab koristada, teeb süüa ja pakub alati piima, on lahke, annab nõu, sõidab hästi autoga, õmbleb ja naeratab alati ning leiab üles kõik kadunud asjad - nii iseloomustavad Ülle Viltropit tema üheksa-aastane tütar Hele-Mai ja kuueaastane poeg Ott Markus. Suuremate laste ja pereisa Arvo arvates on ema Ülle perfektsionist heas mõttes, mõistev, nõuandev ja hoolitsev, teeb oma tööd suure armastusega ja hoolib ka tööalaselt lastest väga.

     

    Ülle Viltrop töötab Luunja vallas logopeedina. Ta on viie lapse – poja ning nelja tütre ema. Ülle on pere kõrvalt omandanud kaks kõrgharidust, on suur käsitöö- ja kultuurihuviline ning käib ka uisutreeningutel.

    Viltropite pere vanim tütar töötab geenitehnoloogina ja tegutseb lisaks naiskodukaitsjana, vanuselt järgmine tütar õpib arstiteadust ning on innustunud rahvatantsija, üks tütardest harrastab kergejõustikku ning laulab kooris. Pere pesamuna käib lasteaias. Musikaalsed ja spordilembesed on kõik pereliikmed.

     

    Ülle ise hindab emaks olemist väga kõrgelt, leides, et see on parim, mis naisega juhtuda saab, pakkudes samas ka väljakutseid ja võimalusi end teostada ning arendada. 

    Ülle Viltropi on varasemalt tunnustatud ka Luunja valla Aasta Ema tiitliga.

     

     

     

     

     

     


    11.05.2012

     

     

     

     


    11.05.2012
    14. maist 2012 lõpeb ajutine liikluspiirang üle 8-tonni raskustele raskeveokitele, mis sätestati Teeseaduse § 37 lg 2 ja § 31 lg 2 alusel,  seoses kevadise teedelagunemisega

    08.05.2012

    Lohkva-Kabina-Vanamõisa kõrvalmaantee alguslõigule (km 0,0 – 2,16) kavandatava jalg- ja jalgrattatee tehniline projekt on valminud.

    Maanteeameti lõuna regiooni tellimusel koostatud projekti eesmärgiks on kõnealuse maanteelõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine ning jalakäijate ja jalgratturite liiklemise eraldamine mootorsõidukitest. Tee rajamise vajadus on tingitud sealse piirkonna kiirest arengust. Kõnealust maanteelõiku kasutavad aktiivselt liiklemiseks jalakäijad, sealhulgas lapsed. Lähikonnas asub Lohkva Lasteaed, teelõik ühendab lasteaeda ja elurajoone. Kõnnitee puudumisel kasutavad jalakäijad praegu liiklemiseks suhteliselt kitsast sõiduteed.

    Antud piirkonnas on välja ehitatud hulk elamuid, valminud on uued kortermajad Puupilli tee elamutegrupis. Seega lisandub järjest uusi elanikke ning suureneb liiklustihedus. Valdavalt paikneb kavandatav kergliiklustee Luunja valla, osaliselt ka Tartu linna territooriumil.

     

    Jalgratta- ja jalgtee kavandatakse Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee alguslõigu äärde. Kergliiklustee algab Räpina maanteelt ning lõpeb Uus-Veeriku tee lähedal olevate viimaste kortermajade juures. Lõigu pikkuseks on pisut enam kui 2 km.

    Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus sellel maanteel (2009.a. loenduse andmetel) lõigul km 0-1,7 oli 2119 autot ning km 1,7-2,0 641 autot. Maanteelõigul puudub ohutu liiklusruum jalakäijatele ja jalgratturitele, Kasesalu tn ja E.Wiiralti tn ristumine kõrvalmaanteega on liiklusohtlik.

     

    Jalgratta- ja jalgtee on kavandatud paremale (Tartu linna) poole maanteed, v.a. lõpuosas, kus paremale jääb kaitsealuse taime kasvuala.

    E.Wiiralti ja Kasesalu tänavate ristumine lahendatakse T-kujulise ristmikuna. Projektis on ühe eskiisvariandina välja pakutud ka ringristmiku rajamine, lahendamaks lisaks E.Wiiralti tn ja Kasesalu tn ristumistele ka juurdepääs perspektiivsetele lähipiirkonna arendustele. Ringristmiku kavandamine tingib täiendava maavajaduse kinnistutest, mis jäävad I kategooria kaitsealuse taime kasvuala piiridesse.

    Maanteeametil on kavas esitada Keskkonnaametile ettepanek projekteeritava kaitseala piiride nihutamiseks ja tellida vajalikud uuringud. Peale kaitseala piiride nihutamise võimaluste selgumist saab otsustada, millises mahus on ristmiku lahendamine võimalik.

    Olemasolevate ja planeeritavate mahasõitudega ning juurdepääsuteedega on arvestatud, ette on nähtud ülekäigukohad. Maantee servas kulgev jalgratta– ja jalgtee eraldatakse sõiduteest haljastatud eraldusribaga, Vikerkaare elamu rajooni juures käsipuuga.

     

    Projekti koostamisel on kaasatud osapoolteks lisaks Maanteeametile Luunja vald, Tartu Linn, Põllumajandusamet, Keskkonnaamet ja AS Teede Tehnokeskus (Konsultant).

    Kergliiklustee võimalik väljaehitamise aeg sõltub projekti lõplikust kinnitamisest, tõenäoliselt valmib tee 2013.a.


    04.05.2012

     

    03.05 Luunja Kultuuri Neljapäev kell 18.00

    Mats Õuna fotonäituse „N-aine.Tagasitulek“ avamine galeriis „Meie Aja Kangelane“
    Tasuta !
    Info 53310902
    Kreeka Taverni ruumides Puiestee 8    
       
                 

    04.05 Harrastusteater Luunjas kell 19.00

    Seasaare Näitemängu Selts Viljandist esitleb:
    Lustlik näitusmäng lauludega "Päike südames" autor ja lavastaja Margus Vaher ("Ugala")


    Pilet 2 €
    Info 53310902

    Luunja Kultuurimajas Puiestee 8          
                 

    08.05 Lauluklubi koos Toomas Ojasaarega kell 17.30
    http://www.youtube.com/watch?v=j2gj2dok-Ek

    Osalejatele tasuta tee ja kohv !
    Info 53310902

    Kreeka Tavern Puiestee 8          
                 
    09.05 Euroopa päev Luunja moodi

    Lohkva raamatukogus kell 17.00
    Sven (:)Kivisildnik ja Vaapo Vaher arutlemas teemal – „Mis on Euroopa idee?“
    Luunja Kultuurimajas kell 20.00
    Taavi Kerikmägi ansambel U
    Tasuta !
    Info 53310902
    Lohkva raamatukogu/Luunja Kultuurimaja Puiestee 8          
                 
    10.05. Luunja Kultuuri Neljapäev kell 18.00

    "Kevadise kärbse valss" Lepo Sumerale pühendatud õhtu
    Klaveril Kadri-Ann Sumera
    Viiulil Eva-Maria Sumera
    Kavas
    Kreisler, Sumera, Schubert, Šostakovitš ja Bach.
    Pilet 2 €
    Õpilased ja pensionärid TASUTA !!!
    Info 53310902
    Luunja Kultuurimaja Puiestee 8          
                 
    13.05. Aasta ema 2012 väljakuulutamine, kontsert-aktus 12.00

    Info 53310902
    Luunja Kultuurimaja Puiestee 8          
                 
    17.05 Luunja Kultuuri Neljapäev kell 18.00

    Eesti Film 100 !
    Peeter Simmi mängufilm "Üksik saar"
    Pärast filmi kohtumine ja vestlus autori Peeter Simmiga.
    Pilet 2 €
    Õpilased ja pensionärid TASUTA!
    Info 53310902
    Luunja Kultuurimaja Puiestee 8          
                 
    19.05 Pidu Luunja moodi kell 19.00 Luunja Kultuurimaja Puiestee 8          
                 

    24.05. Luunja Kultuuri Neljapäev kell 18.00
    Kavastu kirjandusõhtu koos Anti Saarega.

    Õhtut juhib Toomas Aru.

    Tasuta !
    Info 53310902

    Kavastu Raamatukogu          
                 

    27.05 Luunja rahvatantsurühmade kontsert 16.00

    Heategevuslik üritus.

    Raha annetatakse naisrahvatantsurühma Klopandi Soome Eesti tantsupeol osalemise jaoks.


    Pilet 2€
    Info 53310902

    Luunja Kultuurimaja Puiestee 8          
                 

    31.05 Luunja Kultuuri Neljapäev kell 18.00
    SUVI ALAKU !


    Luunja mõisa roosiaia kontserdid.
    Info 53310902

    Luunja mõisa roosiaed

     

     


    19.04.2012

    19.04.2012

    Luunja Maanaiste Selts kutsub kõiki osalema

     

    5.mail 2012 talgutel

    Luunja puhtaks!


    Registreerumine ja täpsem info
    http://talgud.teemeara.ee/events/luunja-puhtaks

    Kõik abikäed on oodatud, samuti kutsume üles kõiki korrastama oma koduümbrusi.

    Lille Reissaar
    5145457
    lillerei@gmail.com

     


    16.04.2012

    Eesti klaveriehituse grand old man Ernst Hiis sündis 16. aprillil 1872 Luunjas tuule- ja vesiveskimeistri peres.

    Klaverimeistri ametit õppis ta Tartus Robert Rathke klaverivabrikus. Pärast vabriku põlemist siirdusid Rathke ja Hiis Peterburi. 1903.a. avas Hiis Peterburis omanimelise klaveritöökoja ja tootis aastani 1915 pianiinosid. Paralleelselt oli Hiis mitmete Peterburi kuulsate klaverivabrikute klaverite häälestajaks, samuti oli ta nõutud häälestaja tolle aja mitme vene muusika suurkuju juures (laulja Fjodor Šaljapin, helilooja Sergei Rahmaninov, jt).

    1915 kutsuti Hiis Venemaa vanima ja autoriteetseima klaverivabriku „Diederichs Frėre” peakonstruktoriks ja vabriku juhatajaks. Pärast Oktoobrirevolutsiooni naasis Hiis 1918.a. Eestisse. Petrogradi jäi maha 6-toaline korter ja panka 15 000 kuldrubla.

    1922.a. asutas ta Tartus klavereid tootva aktsiaseltsi „Astron”. Uued klaverid saavutasid kiiresti tuntuse. Kokku toodeti „Astroni”-nimelisi pianiinosid ja tiibklavereid 831.

    1929.a. kolis Hiis klaveritootmise Tallinnasse, kus töötas välja 6 pianiinode ja 4 tiibklaverite mudelit. Hiisi klaverid olid nõutud ka Lätis ja Leedus ning koguni Egiptuses, Süürias ja Palestiinas.

    Hiisi klaveritöökoda hävis 1944. aastal Tallinna pommitamise ajal.

     

    Kontsertklaver „Estonia” – monument Hiisile

     

    Pärast sõda, kui kõik eesti klaveritööstused olid nõukogude võimu poolt suletud või sõjatules hävinud, alustas Hiis klaverite valmistamist taas nullist.

    Kingitusena Jossif Stalinile telliti Hiisilt 1949.a. pianiino, mille meister valmistas üksinda oma töökojas. 1950.a. Stalini allkirjaga NSVL Ministrite Nõukogu määrusega nimetati vabrik „Rahva Mööbel” Tallinna Klaverivabrikuks ja anti seal tootmisse minevale kontsertklaverile nimeks „Estonia”. Klaveritootmise organiseerimine ja peainseneri kohustused pandi Ernst Hiisile.

    1951 esitleti esimest kontsertklaverit „Estonia”. Siit sai alguse „Estonia” klaveri kiire arendamine ja võidukas teekond maailmaareenile. Klavereid on eksporditud enam kui 70 riiki ja uusi positsioone võitev teekond kestab  tänaseni. „Estonia” klaver on nüüdseks muutunud üheks Eesti sünonüümiks.

    Ernst Hiis suri Tallinnas 29. oktoobril 1964.

     

    Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum kavandab tähistada E. Hiisi 140. sünniaastapäeva klaverifestivaliga „Tartu Vaim ja klaver”, mis toimub Tartu Tasku Keskuses 14. septembrist 14. oktoobrini 2012. Korraldatakse klaverinäitus, samuti näitus eesti klaveriehituse 233-aastasest ajaloost. Kavas on klaverikontserdid ja kaheksa non-stop klaverimuusika programmi, kus pianistid ja klaveriõpetajad esinevad ajaloolistel pillidel.

    Alates 15. oktoobrist kandub E. Hiisi sünnipäeva tähistamine klaverimeistri sünnikohta Luunjasse. 

     

     

     

     

     

       


    13.04.2012

    Tulumaksu laekumine Luunja valla eelarvesse on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud.

    Kogu Eestis aga on laekumised väga ebaühtlased ja kõikuvad. Masueelse 2008. aasta taset ei ole veel saavutatud.

     

    Laekumiste paranemine omavalitsustes peegeldab majanduse jätkuvat taastumist, mis on nüüdseks väldanud juba 18 kuud. Sellega on kaasnenud valdade ja linnade finantsolukorra mõningane leevenemine, kuid tulude taastumist masueelsele tasemele ei ole siiski toimunud.

    2007.a. ning 2009.-2011.a. näitajad on tänaseks küll ületatud, kuid 2008.a. tasemeni laekumised veel ei ulatu. Kui arvestada ka vahepeal mõjunud ulatuslikku inflatsioooni, siis ollakse sisuliselt mitme aasta tagusel tasemel. Vaid üksikutel omavalitsustel on seis parem.

     

    Võrreldes 2011.a. I kvartaliga on üksikisiku tulumaksu laekumine Eestimaa omavalitsustes kasvanud 8,2% võrra. Maakonniti on pilt erinev – suurim on kasv Põlvamaal (9,8%), samas  Jõgevamaal on tegemist isegi kahanemisega (-1,4%)

    Tartumaa omavalitsustes oli laekumine 7% võrra suurem kui 2011.a. I kvartalis. Seejuures on kõikide meie maakonna omavalitsuste laekumine jõudnud plussi.

    Suurim kasv on Mäksa vallas (19%), väikseim Piirissaare vallas (1%) ja Laeva vallas (4%). Luunja valla laekumised on kasvanud 13%.

     

    Märtsikuu maksulaekumiste osas on kogu riigis toimunud üllatuslikult negatiivne nihe -  veebruaris oli laekumine võrreldes eelmise aastaga plussis 13,4% võrra, märtsis aga üksnes 7,1% võrra. Seda on raske seletada, ilmselgelt on tegemist pigem tehnilise anomaaliaga, mitte tagasilöögiga reaalses majanduses.

    Luunja vallas on tulumaksu laekumise kasv aasta algusest siiski progresseeruv - jaanuaris 7,7%, veebruaris 13,1% ning märtsis 19,8% võrra suurem kui mullu samal ajal. Tänavu I kvartalis laekus tulumaksu kokku 437,5 tuh eurot (mullu samal ajal 385,5 tuh eurot).

    Seejuures on aasta kolme esimese kuu maksulaekumiste näitajad selle perioodi osas meie valla ajaloo kõrgeimad.  

     

    Omavalitsuste detailsemate finantsnäitajatega on huvilistel võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee  alajaotuses kohalikud omavalitsused.


    09.04.2012

    Jäätmeseaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus oma haldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu.

    Korraldatud jäätmevedu (KJ) on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud konkursil valitud ettevõtja poolt.

    Jäätmeseaduse kohaselt on KJ rakendamine kohustuslik kõikidele vähemalt 1500 elanikuga omavalitsustele.

     

    KJ põhieesmärgid:

    • kõikide jäätmetekitajate hõlmamine jäätmekäitlusega, sidumine ühtsesse käitlussüsteemi
    • jäätmete logistiliselt optimeeritud vedu
    • stabiilne hinnatase - kindla hinnaga jäätmete vedu kokkulepitud perioodi joosul
    • illegaalse prügistamise vähendamine – kohustusliku jäätmeveo korral väheneb motivatsioon jäätmetest ebaseaduslikult vabaneda, neid lõkkes põletada jne.

     

    Nendele jäätmevaldajatele, kellel regulaarne jäätmevedu on ka seni toimunud, KJ olulisi muudatusi kaasa ei too, osadel juhtudel võib ka senine vedaja samaks jääda (juhul, kui ta võidab hanke).

    KJ korral veab kõikide antud piirkonnas elavate inimeste jäätmed ära konkursi tulemusena selleks ainuõiguse saanud ettevõte. Teised vedajad selles piirkonnas teenust osutada ei või.

    KJ võib omavalitsuse otsusega jätta rakendamata hajaasustusegs piirkondades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse tõttu oleks vedu ülemäära kulukas.

    Vedaja leidmiseks korraldab omavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega hanke.

    Hanketingimustes määratakse hankelepingu kestus (maksimaalselt 5 aastat), veo sagedus jm tingimused.

    Kõik lepinguga hõlmatud piirkonnas elavad jäätmevaldajad (kinnistuomanikud, korteriühistud jne) loetakse automaatselt KJ-ga liitunuks valla ja vedaja vahelise lepingu jõustumisel.  

    Iga jäätmevaldaja võib sõlmida vedajaga lisaks ka individuaalse lepingu, kuid see ei ole kohustuslik. Individuaalse lepinguga saab täpsustada veo sagedust, konteinerite renditingimusi jm üksikasju. Lepingu puudumisel toimub vedu ninimaalse paketi alusel (vähemalt 1 kord kuus).

    Omavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel erandkorras vabastada jäätmevaldaja teatud tähtajaks KJ kohustusest, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata.

     

    Kohaliku volikogu poolt kehtestatava jäätmehoolduseeskirjaga sätestatakse:

    -          jäätmekäitluse korralduse nõuded (kogumiskonteinerite suurused jmt )

    -          jäätmete regulaarse äraveo tihedus

    -          ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise kord

    -          muud tingimused

     

    Luunja Vallavalitsuse algatusel on mitu Tartumaa omavalitsust asunud tegema koostööd KJ osas. Algselt oli ühistegevusse kaasatud seitse valda ja linna, kellel KJ seni puudub või lepingutähtaeg ümber saamas. Praeguseks jätkavad koostööd neli omavalitsust: Luunja, Mäksa, Võnnu ja Meeksi.

    Praeguseks on kaardistatud jäätmealane olukord, hetkel toimub töö jäätmehoolduseeskirja jt õigusaktidega. Veebruaris Luunjas toimunud ümarlaual arutati koostöö sisu: tegevus- ja ajakava, õigusaktide ühtlustamist, elanike teavitamist, võimalikke hankemudeleid.

    Koostöö eelduseks on ühise jäätmeveo piirkonna moodustamine ning jäätmealaste õigusaktide (jäätmekava, jäätmehoolduse eeskiri jm) ühtlustamine, seejärel on võimalik korraldada ühine hange ning sõlmida lepingud. Hanke korraldab üks omavalitsus kõikide nimel, olles eelnevalt saanud teistelt vastavad volitused.

    Miks ühiselt? Suurem piirkond muudab teenuse pakkujate jaoks atraktiivsemaks ning annab omavalitsustele kui tellijatele parema positsiooni läbirääkimisteks vedajatega. Veomarsruutide optimeerimise ja mastaabisäästu kaudu on võimalik saavutada soodsam hinnatase ja paremad veotingimused.

     

    Kõik koostööpiirkonna omavalitsused on tänaseks saanud volikogudelt heakskiidu KJ korraldamiseks. Järgnevalt valmistatakse ette ja kehtestatakse jäätmehoolduseeskirjad ning KJ korra eelnõud, seejärel koostatakse hankedokumendid ja viiakse hange läbi. Lõpuks sõlmitakse leping ning asutakse KJ rakendama.

    Paralleelselt korraldatakse kogu protsessi vältel elanike teavitamist.

     

     


    03.04.2012

    Tartumaa riigimaanteedel 2012.a. kavandatavatest remonditöödest üks ulatuslikumaid on Tartu-Räpina-Värska maantee alguslõigu rekonstrueerimine, mis algab lähiajal. Orienteeruvalt septembri keskpaigani toimuvate tööde ajal on kiirus piiratud 70 km/h, töötsoonis kehtib piirang 30 km/h.

     

    Tartu–Räpina–Värska tugimaantee algusosas, Tartu–Põvvatu lõigul (km 3,1-6,06) on Maanteeameti lõuna regiooni tellimusel kavas teostada taastusremont. Tööde käigus ehitatakse olemasolevast Nõlvaku tn ringristmikust kuni Lohkva tee projekteeritava ringristmikuni ligikaudu 1,5 kilomeetrit maanteed põhjalikult ümber, mille tulemusena tee laieneb neljarajaliseks. Põhjuseks on liikluse tihenemine sellel lõigul.                                

    Sealt edasi kuni Põvvatu tee ristmikuni on projekteeritud 1+1 sõiduradadega lahendus.  Projekt arvestab ka tulevase Idaringtee ning Tartu–Räpina maantee ristumisega.

    Kogu kõnealuse lõigu ulatuses on lõuna poole maanteed kavandatud ka 3 m laiune kergliiklustee.

    Ehitusperioodil peab ehitaja tagama kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga.

     

    Lisaks kavandatakse ligikaudu 2 kilomeetri pikkust jalg- ja jalgrattateed Lohkva–Kabina-Vanamõisa maantee äärde. Kergliiklustee laiusega 3 meetrit on planeeritud Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee lõigule, mis algab Tartu-Räpina maantee ja Lohkva-Kabina tee ristumiskohast.

    Tee rajamise vajadus on tingitud sealse piirkonna kiirest arengust. Kõnealust maanteelõiku kasutavad aktiivselt liiklemiseks jalakäijad. Kõnealune teelõik ühendab omavahel Lohkva lasteaeda ja sealseid elurajoone. Kõnnitee puudumisel kasutavad jalakäijad praegu liiklemiseks sõiduteed. Piirkonda on rajatud hulk elamuid, pidevalt lisandub uusi elanikke ning suureneb liiklustihedus.

     

    Käesoleval aastal Tartu maakonnas planeeritavatest muudest teetöödest suurimad on Tartu linnas, kus algab nn postimaja ristmiku ehitus ning jätkub Variku viadukti remont.             

    Tartu–Viljandi maanteel algab 7,2-kilomeetrise Tartu–Rõhu lõigu ümberehitus, mis valmib 2013. aastal. Sel lõigul ehitatakse maanteed laiemaks, samuti tehakse Tartu ja Haage vahele väike omaette tee jalakäijatele ja jalgratturitele.                                                             

    Hammaste–Rasina maanteel tehakse üle Ahja jõe viiva Lääniste silla remonti, autojuhtidel tuleks Meeksi poole sõites arvestada ümbersõiduga.


    23.03.2012

    23.03.2012

    Luunja valla omaalgatuslike projektide konkursi komisjon kuulutab välja järjekordse avatud taotlusvooru. Rahastatakse projekte, mille eesmärgiks on elanike aktiivsuse tõstmine, kohaliku elu arendamine ja kultuuri- ja spordielu edendamine Luunja vallas.

     

    Rahastatavad projektid peavad olema seotud Luunja vallaga, kaasama kohalikke elanikke või olema suunatud kohalikele elanikele, toetama külaliikumise hoogustamist ja ühistegevust, võimalusel tuginema valla ja külade arengukavade elluviimisele.

    Osaleda võivad Luunja vallas elavad füüsilised isikud, seltsid, klubid ja mittetulundusorganisatsioonid. Toetust võivad taotleda ka teised, kui tegevus, millele toetust taotletakse või selle tulemused on suunatud Luunja valla elanikele.

     

    Taotlused palume esitada Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 1. aprilliks.

     

     

    Täpsem info valla veebilehel www.luunja.ee/arendustegevus/vald-toetab , raamatukogudes ja vallamajas.

     

     

     


    19.03.2012

    Seoses kevadise teedelagunemisega ja Teeseaduse § 37 lg 2 ja § 31 lg 2 alusel Luunja vallavalitsus korraldab:

    1.      Keelata Luunja valla avalikel teedel üle 8 tonni raskuste raskeveokite liiklus

    alates 26. märtsist 2012;

    2.      Korralduse mittetäitjaid karistatakse vastavalt teeseaduse § 401 kehtestatud korras;

    3.      Liikluspiirang kehtib kuni seda muutva korralduse vastuvõtmiseni


    15.03.2012

    Luunja vallast pärit Jaan Jaago oli legendaarne eesti maadleja,     7-kordne maailma- ja 5-kordne Euroopa meister elukutseliste seas. Tänavu möödub tema sünnist 125 aastat.  

     

    Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas (end Tartu-Maarja kihelkonnas) praeguses Sääsekõrva külas.                                                                                               Regulaarset treenimist alustas ta 1905.a., järgmisel aastal osales juba esimesel maadlusturniiril Tartus. 1907 üritas Jaago hakata elukutseliseks. Koos teise tartlase Karl Paabutiga andis ta maadlusetendusi mööda Eestimaad. Noored elukutselised maadlejad, nende hulgas Jaan Jaago, asutasid spordiklubi “Lurich”, mis tegutses I maailmasõja alguseni, mil enamik selle liikmeid sõjaväkke värvati. 

    1913 tuli Jaan Jaago Peterburis esimest korda elukutseliste maailmameistriks. 1921 naasis ta Eestisse, kuid ei leidnud siin sobivat tegevust. Eesti riik lõpetas elukutseliste spordi rahastamise ja Jaago siirdus Lääne-Euroopasse. Saksamaa ei tohtinud sõjasüüdlasena osaleda olümpialiikumises, seetõttu olid seal elukutseliste sportlaste võimalused paremad.  Saksamaale asuski Jaago elama.                                                                                                

    Ta  tuli elukutseliste maailmameistriks 1924, 1925 ja 1928 Münchenis, 1926 Pariisis. 1930 Madriidis võitis ta tiitli 'tšempionide tšempion'.                                                                     

    1928 avaldas ta Tartus oma elust raamatu “Mälestused. Seitsmekordse ilmameistri senine elukäik”.                                                                                                                                   Jaan Jaago elutee lõppes 28.augustil 1949 Berliinis. Tema urn toodi kodumaale ja maeti Metsakalmistule.

    Luunjas peetakse alates 1978.a. rahvusvahelisi Jaan Jaago mälestusvõistlusi kreeka-rooma maadluses.                                                                                                                             Vallas tegutseb tänini aktiivselt maadlusklubi Jaan, mille noored liikmed kannavad edasi siitkandist sirgunud maadluslegendi vaimu.   

    Maadluskuulsusest ilmunud raamatud:                                                                               

    Heino Kermik "Jaan Jaago. Heitlused matil ja eluteel" (dokumentaaljutustus), Tallinn 1990 Heino Kermik "Jaan Jaago Euroopat seljatamas: seitsmekordse profimaailmameistri hiilgeaastad kahe sõja vahel", Tallinn 2002

     

    Legendaarse maadleja sünniaastapäeva tähistatakse Luunja vallas näitusega, mis avatakse 17. märtsil kell 16.00 Luunja Keskkoolis.

    Samal päeval toimuvad ka 35. mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.

    Luunja vallakeskuses avatakse fotonäitus 22. märtsil kell 16.00.

     

     

     

     

     

     

    35. JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA–ROOMA MAADLUSES NOORTELE

    17.MÄRTSIL  KELL 10.30

    LUUNJA KESKKOOLI VÕIMLAS

     

        15.00   MAADLUSKUULSUSE AUSTAMINE MÄLESTUSKIVI JUURES

        16.00   VÕISTLUSTE PIDULIK AVAMINE

    Võistluste avamisel ja lõpetamisel esineb jõu- ja trikimees

    VOLDEMAR  KURISTIK

     

    KUTSUTUD ON VÕISTLEJAD EESTIST, LÄTIST, LEEDUST,POOLAST, SOOMEST, NORRAST

    Sissepääs TASUTA

     

     

     

     


    06.03.2012

    Meie maletajad tõid koju võidu, üldarvestuses sai Luunja vald 47 osalenud valla hulgas 5. koha.

     

    20. Eesti valdade talimängud toimusid 3.-4. märtsil Jõgeva maakonnas Kuremaal. Kokku osales ligi 850 võistlejat 47 omavalitsusest. Tartumaalt olid esindatud kõik tugevamad spordivallad: Tartu, Tähtvere, Ülenurme, Nõo, Kambja ja Luunja. Võisteldi suusatamises, korvpallis, uisutamises, lauatennises, males ja kabes.

    Võidukate malemängijate (I.Kuusk, K.Peebo, S.Salupere, H.Vija, L. Maasik) kõrval läks hästi ka Luunja lauatennisistidel (5. koht) ning kabetajatel (5. koht). Meie uisutajad said paremusjärjestuses 8., korvpallurid (M) 14. tulemuse.

    Talimängude üldvõidu viis koju Tartu valla võistkond (188 p) Tähtvere (175 p) ning Jõhvi valla (168 p) ees. Järgnesid Kiili (167 p) ning Luunja vald (166 p)                                            

    Tartumaa valdadest sai Ülenurme vald 21., Nõo 38., Kambja 47.koha.

     

     

     

     


    02.03.2012

    Veebruari lõpus volikogu poolt kinnitatud tänavune vallaeelarve ületab tegevuskulude osas mullust eelarvet 4,7% (120 tuh euro) võrra.  Seda võimaldab tulude laekumise mõningane kasv, mis tuleneb maksumaksjate lisandumisest.

    Kuid põhiliselt säilib enamiku tegevusvaldkondade osas 2011.a. kulude tase.

     

    Luunja valla 2012.a. eelarve kogumahuks on pisut enam kui 2,85 miljonit EUR (44,6 mln krooni). Kogumaht sisaldab nii põhitegevuse vahendeid kui ka investeeringuid, valla finantseerimistegevust ning likviidsete varade muutust.

    Põhitegevuse tulud suurenevad mullusega võrreldes 3,7% võrra (97 tuh EUR). Tulumaksu osas on kasvuks kavandatud 7,8%. Taolise  prognoosi aluseks on 5,6% võrra kasvanud valla rahvastik ning prognoositav palkade kasv ca 2%.

    Samas vähenevad riigieelarvest eraldatavad summad – 7,2 % (22 tuh EUR). Riigi toetusfondi vähenemine on tingitud mullusest tulumaksu laekumise kasvust, mis vähendab eraldisi riigieelarvest. Tasandusfond ongi mõeldud omavalitsuste tuluerinevuste ja tulude kõikumiste tasandamiseks. 

    Põhitegevuse kulude mahuks on kokku 2,68 mln EUR, mis on 4,7% võrra suurem kui 2011.a. Tänu säästlikule majandamisele 2011.a. jooksul tuli mullusest uude aastasse kaasa vahendite jääk (131 tuh EUR), mis on täienduseks tänavusele eelarvele.

    Positiivne on tõdemus, et Luunja vald alustab uut aastat taas tugeva eelarvepositsiooniga -  eelmise aasta põhitegevuse tulud ületasid kulusid enam kui 54 tuh EUR (2,1%) võrra.

    Teiseks positiivseks jooneks on stabiilsus tulude laekumise osas. See võimaldab teha senisest kindlamaid maksulaekumiste prognoose. Samas on olukord majanduses jätkuvalt keeruline ja tulevik ebaselge. Euroopa võlakriisi jätkuvate mõjude tõttu prognoositakse eurotsoonile alanud aastaks minimaalset majanduskasvu, sisuliselt on tegemist paigalseisuga. See  avaldab mõju ka Eestile, kes on suures sõltuvuses eurotsooni käekäigust.

    Sellest tulenevalt on eesmärgiks tegevuskulude säilitamine ligilähedaselt 2011.a. tasemel. See on oluline riskide maandamiseks ning tugeva eelarvepositsiooni hoidmiseks.

     

    Suurima osakaaluga vallaeelarves on hariduskulud -  kokku 1,508 mln EUR, mis moodustab 56,2 % eelarve mahust. Ka summaliselt kasvavad enim hariduskulud (68 tuh euro võrra).

    Luunja Lasteaias Midrimaa avati eelmisel aastal järjekordne uus rühm, millest tulenevalt on Midrimaa eelarve kasv asutustest suurim (36 tuh EUR, 11,3%). 

    Proportsionaalselt aga suurenevad kõige rohkem kulud sotsiaalsele kaitsele (14%) ning kultuurile (11,4%).

    Oluline on ka teede remont ja korrashoid. Mullune erakordne talv põhjustas suuri lumetõrjekulusid, tänavu on need kavandatud ligi 40% võrra väiksemad. See võimaldab rohkem panustada teede remonti (kasv 40%) suvisesse hooldusse. Suvist hooldust ning remonti on tänavu kavas teha 110 tuh EUR ulatuses, mullu oli vastav summa 89 tuh EUR.

     

    Investeeringute real on kokku ligi kümmekond erinevat tegevust ja objekti, valdavalt ettevalmistavate tegevuste näol. Olulisematest olgu nimetatud lasteaia Midrimaa õueala laiendamine (30 tuh EUR), Luunja Keskkooli arvutiklassi uuendamine (30 tuh EUR), sildumisrajatiste kaasrahastamine, teede kõvakate, Luunja mõisapargi rekonstrueerimise projekt.

     

     

     

     

     


    27.02.2012

    1.märtsist asub Luunja Lasteaia Midrimaa direktori ametisse Uuve Jakimainen.

     

    Vallavalitsuse poolt direktori leidmiseks korraldatud avalikul konkursil osales kolm kandidaati. Valiku tegemisel sai otsustavaks kandidaatide senine kogemustepagas.

     

    Uuve Jakimainen on lõpetanud omaaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja algõpetuse metoodika alal. Ta on töötanud Järvamaal üldhariduskooli õpetajana, algkooli juhatajana, kooli õppealajuhatajana, lasteaia juhatajana ning maavalitsuse peainspektorina.

    Enne Luunjasse asumist töötas Uuve lasteaia direktorina Paides. 

    Teda on muuhulgas tunnustatud õpetaja Lauri tiitliga, ta on olnud Järvamaa Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühingu esimees.

    Tartus sündinud Uuve kolib tagasi kodukanti perekondlikel põhjustel.

     

    Oma esialgses nägemuses peab uus direktor oluliseks koostööd kohaliku kogukonnaga, lasteaiale omanäolise suuna kujundamist, laste arengut soodustava keskkonna jätkuvat kujundamist, töötajate arendamist ja motiveerimist.

     

    Midrimaa on valla suuremaid lasteasutusi, kus töötab üle 30 inimese, 7 rühmas käib kokku 118 last. Alates 2009.a. on lasteaed laienenud 3 rühma võrra.

    Samal ajavahemikul on Luunja vallas kokku loodud 125 uut lasteaiakohta.

     


    20.02.2012


    15.02.2012

    Seitse Tartumaa omavalitsust kavandavad koostööd korraldatud jäätmeveo osas, pakkumaks elanikele soodsamaid tingimusi.

     

    Tartumaa omavalitsused, kellel korraldatud jäätmevedu seni puudub või saab lepingutähtaeg ümber, kavandavad ühist tegutsemist selles valdkonnas.

    Kallaste linn ja kuus valda (Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi, Laeva ja Konguta) on väljendanud huvi ja soovi koostööks jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo alal.

     

    Praeguseks on kaardistatud jäätmealane olukord ning peetud omavahelisi läbirääkimisi.

    Veebruari alguses toimunud esimesel ümarlaual arutasid omavalitsuste esindajad koostöö sisulisi aspekte, sh tegevus- ja ajakava, õigusaktide ühtlustamist, elanike teavitamist, võimalikke hankemudeleid.

    Koostöö eelduseks on ühise jäätmeveo piirkonna moodustamine ning jäätmealaste õigusaktide (jäätmekava, jäätmehoolduse eeskiri jm) ühtlustamine, seejärel on võimalik korraldada hange ning sõlmida lepingud.

     

    Ühise tegutsemise tulemusena moodustuv suurem piirkond muudab teenuse pakkujate jaoks  atraktiivsemaks ning annab omavalitsustele kui tellijatele parema positsiooni läbirääkimisteks vedajatega. Veomarsruutide optimeerimise ja mastaabisäästu kaudu on võimalik saavutada soodsam hinnatase ja paremad veotingimused tarbijatele.

    Korraldatud jäätmevedu tagab teenuse hinnastabiilsuse ja kättesaadavuse kõikidele klientidele ühesugustel tingimustel. Eesmärgiks on majanduslikult optimaalsed, kliendi- ja keskkonnasõbralikud lahendused jäätmehoolduse alal.

     

    Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja toimetamine kindlaksmääratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse poolt valitud ettevõtja kaudu.

    Korraldatud jäätmeveo rakendamine vähendab avaliku ruumi prahistamist, tõstab elanike keskkonnateadlikkust ning võimaldab otstarbekamalt jäätmekäitlust korraldada.

     

     

     

     


    09.02.2012

    Vallaeelarve täitmine vastas prognoositule. Tulusid laekus 102,2%, kulusid tehti 86,7% kogu aastaks kavandatud mahust.

     

    Majanduse tervis kogu maailmas polnud ka 2011.a. jätkuvalt kiita. Euroopa võlakriis avaldas tugevalt pärssivat mõju kogu kontinendile. Eesti majandus tegi mullu läbi küll tõusu, kuid sellele oli eelnenud suurimaid langusi, masueelsele tasemele ei ole riik veel jõudnud.

     

    Luunja valla 2011.a. eelarve oli üsna pingeline. Eelarvet koostades polnud arengute suund teada, mistõttu prognoose teha oli suhteliselt keeruline. Siiski läks prognoositu suhteliselt täpselt täide.

    Aasta lõpuks laekus tulusid kokku 3,05 miljonit eurot, mis moodustab 102,2% aastaks kavandatud kõikidest tuludest (ca 68 tuh euro võrra kavandatust enam).

    Olulisima tuluallika - üksikisiku tulumaksu laekumine oli kokku 1,6 miljonit eurot (99,5% prognoositust).

     

    Eelarve kulude osas oli täitmine 86,7% aastaks kavandatust.

    Tulusid laekus 384 tuh euro võrra enam kui tehti kulusid. Aasta lõpu seisuga oli kasutamata vahendite vaba jääk 131 tuh eurot, mis suunatakse 2012.a. eelarvesse.         

     

    Tulumaksu laekumises Luunja vald edukas

     

    Võrreldes 2010. aastaga kasvas Eestimaa valdade ja linnade tulumaksu laekumine 6% võrra. Suurim kasv oli Harjumaal, väikseim Saaremaal.

    Tartu maakonna omavalitsustest (arvestamata Rõngu valda, kus maksulaekumised olid vahepeal Rahandusministeeriumi poolt peatatud ning seega arvestus nihkes) said võrreldes eelneva aastaga enim tulumaksu Luunja vald (kasv 18%) ning Haaslava vald (15%). Kõige vähem kasvas laekumine Puhja vallas (4%).

     

    Üpris kõnekas on tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta. Eestimaal keskmiselt laekus 2011.a. 453 eurot tulumaksu ühe elaniku kohta. Seejuurees on vahed märkimisväärsed: Harjumaal oli see näitaja 552, Ida-Virumaal 323 eurot, moodustades vaid 58% Harjumaa omast.

    Tartumaa näitaja 458 eurot on üsna riigi keskmise lähedal. Meie maakonna „jõukaimaks“ omavalitsuseks on Ülenurme vald, kus laekus 575 eurot elaniku kohta. Luunja vald oli 459 euroga maakonnas neljas, jäädes veidi maha Tartu linnast (477).

    Samas on Peipsiääre valla vastav näitaja 148, Kallaste linnas 212, Alatskivi vallas 276 eurot. Seega väga suured vahed ka maakonna siseselt.    

     

     

     

     

     

     

     


    02.02.2012

    1.veebruaril asus Luunja vallale kuuluva kommunaalettevõtte OÜ Luunja HMT juhatajana tööle Ivar Süld, kes tunnistati parimaks avalikul konkursil.

     

    Senine juhataja Illart Arjukese jätkab ettevõttes teisel ametikohal.

    OÜ Luunja HMT tegeleb kommunaalvaldkonna teenuste osutamisega omavalitsusele ja teistele tellijatele. Mahukaimateks teenusteks on teede hooldus ja remont, tänavavalgustuse korrashoid, haljastustööd, elamumajandusega seonduvad teenused. Ettevõte korraldab ka parve- ja paadiliiklust Emajõel, munitsipaalsauna teenust, bussipeatuste korrashoidu jmt.

     

    Vallavalitsuse eesmärgiks oli leida parim võimalik juht äriühingule, mille tegevus puudutab suuremat osa vallaelanikest. Ettevõtte tegevuse juhtimise kõrval on juhataja ülesandeks äriühingu poolt vallale osutatavate teenuste eest vastutamine. 

     

    Konkursil osalenud 8 kandidaadi hulgast sõeluti välja 4 tugevamat, kellega vallavalitsuse ja ettevõtte nõukogu esindajad viisid läbi vestlused.

    Valiku tegemisel said otsustavaks kandidaatide kogemused ning isikuomadused.

    Ivar Süld on omandanud insener-mehaaniku kutse, samuti lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli ökonoomika ja juhtimise erialal. Ta on töötanud eraettevõtluses juhtivatel kohtadel, viimati AS Tartu Maja Betoontooted juhtkonnas.

    Ivar elab koos perega Mäksa vallas.

     

    Luunja vald ootab lähiaastatel ettevõtte ning kogu valdkonna kaasajastamist, teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist ja teenuste valiku laiendamist, efektiivset majandamist ning võimalusel ka teenuste müügimahu kasvatamist väljapoole valda. Sellega seonduvalt seisab lähiajal ees ettevõtte personali ja tehnika kasutamise efektiivsuse, teenuste hinnakujundust ning standardite analüüs, et kavandada vajalikke muudatusi.

    Seega uuel juhatajal väljakutseid jätkub.

     

    Edu Ivarile uues ametis !

     

     


    24.01.2012

    Koolivõrgu korrastamine, hariduse kvaliteet ja rahastamine on tõusnud kogu Eestis oluliseks teemaks. Luunja vallas on üheks võtmeküsimuseks meie keskkooli tulevik. Sellele ja reale teistele probleemidele peab lahendusi pakkuma koostatav valla hariduse arengukava.

     

    Muudatuste vajadus tuleneb kõigepealt rahvastikuprotsessidest – õpilaste arvu vähenemine eeldab koolivõrgu optimeerimist. Teisalt on vajalik tagada nii põhi- kui gümnaasiumihariduse piisav kvaliteet kogu riigi ulatuses. Täna on eeskätt gümnaasiumihariduse osas tase Eestis väga ebaühtlane.

    Samas on mõlemad omavahel tihedalt seotud läbi majandusliku aspekti – mida väiksem õppeasutus, seda kallim ühe õpilaskoha maksumus ning seda raskem on tagada vajalikku taset.

    Riigi tasandil on eesmärgiks seatud efektiivselt toimiva gümnaasiumivõrgu väljakujundamine, mis tagab kõikjal võrdsel tasemel õppe ning pakub õpilastele valikuvõimalusi. Välja on öeldud ka esimesed kriteeriumid, millele gümnaasiumid peaksid vastama.

     

    Ka Luunja Keskkooli ees seisab valik – kas jätkata gümnaasiumiastme tegevust või mitte.  

    Luunja vald on paralleelselt kaalunud mõlemat võimalust. Meie keskkooli jätkamine täistsükli koolina eeldab mitme olulise tingimuse täitmist:

    -          piisav õpilaste arv

    -          motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajaskond

    -          võimalus valida mitme õppesuuna vahel

    -          kaasaegne õpikeskkond

    See on väga keeruline ülesanne tingimustes, kus meie kool konkureerib kõikide teiste, sh Tartu linna tugevate koolidega. Kuigi Luunja vallal on eeldusi gümnaasiumi jätkusuutlikkuse seisukohast (kiire rahvastiku kasv, hea vanuseline struktuur, sobiva suurusega  koolihooned), tingib Tartu linna naabrus väga suure õpirände, õpilaste arv gümnaasiumis on väike, kulud suhteliselt suured.

     

    Alg- ja põhikool peavad kodu lähedal igal juhul säilima, samuti on ülioluline tagada valla lastele korralik alusharidus ning pakkuda võimalusi huvitegevuseks. Seega tulevikuarengute kavandamise osas väljakutseid jätkub.

     

    Arengukava koostamise käigus on fookusgruppide ja intervjuude kaudu kõikidelt osapooltelt kogutud lähtematerjali ning seda analüüsitud.

    Vahekokkuvõtetete tegemiseks korraldati 12. jaanuaril arenguseminar, kus anti ülevaade protsessi senisest käigust ning tutvustati peamist osapoolte seisukohti.

     

    Vallavolikogu hakkab arengukava arutama lähikuudel.

     

    Taustamaterjalid ja vahekokkuvõte on kättesaadavad valla veebilehel

    www.luunja.ee/haridus

     

     

     


    20.01.2012

    06.01.2012

    Lõppenud aastal kasvas Luunja valla elanikkond 194 inimese võrra. Selle näitajaga olime teist aastat järjest esimesed Tartumaa valdade ja linnade seas.

    1.jaanuari  seisuga oli Luunja valla elanike registris kokku 3673 inimest.

     

    Tartumaa rahvastik kasvas 2011.a. jooksul kokku 174 inimese võrra (0,1%). Elanike arv suurenes 6 omavalitsuses, vähenes 16 vallas ja linnas.  

    Suurim kasv oli Luunja vallas, kuhu lisandus 194 elanikku (kasv 5,6%). Järgnevad Ülenurme vald 144 elanikuga (2,4%), Tartu vald 139 elanikuga (2,2%) ning Kambja vald 48 uue elanikuga (1,9%). Linnadest ei kosunud rahvastik üheski – Tartu kaotas 26 elanikku, Elva 98 ning Kallaste linn 11 elanikku. 

    Tartu maakonnas elas 01.01.2012 seisuga kokku 149 426 inimest.

     

    Luunja valla rahvastik on alates 1993.a. suurenenud kokku 1252 inimese võrra. Aastail 1993-2007 kasvas valla rahvastik kokku 466 inimese võrra, keskmine juurdekasv seega 33 inimest aastas. 2008.a. lisandus 160 elanikku, 2009.a. 181, 2010.a. 251 ning 2011. Aasta tõi juurde 194 uut vallakodanikku. Seega on viimase 4  aastaga kokku lisandunud 786 elanikku (27%).    

    Seejuures väärib märkimist, et kasvanud ei ole mitte üksnes linnaäärsed uusasumid, vaid ka kaugemal asuvad hajakülad. Meie valla 20 külast ja ühest alevikust on viimaste aastate jooksul elanike osas lisa saanud tervelt 17, kahanemine on toimunud 4 külas. Seega on valla rahvastiku dünaamika tervikuna positiivne.

    Suurimaks keskuseks on jätkuvalt Lohkva, kus elab 1019 inimest, seejuures on alates 2007. aastast Lohkvasse lisandunud 269 elanikku. Luunja alevikus elab 550 inimest, Kavastus 315. Hiiglasliku kasvu on teinud Veibri küla, kus kuue aasta eest elas kõigest 49 inimest, praegu aga 477. Temaga võistleb kasvutempos Kabina küla, kus elanike arv on kasvanud 35-lt 205-le. Väga kiire kasv on olnud ka Kakumetsa külas – kuue aastaga on rahvastik suurenenud 45-lt 158-le.

     

    Kuigi ehitusbuumi tipp jäi valdavalt aastaisse 2005-2007, on Luunja valla elanike arvu kasv kiirenenud just pärast seda. Enim on kasvanud linnalähedased vallad, kuid ka nende vahel on erinevused suured. Näiteks on Tähtvere valla elanikkond viimasel kahel aastal vähenenud.

     

    Huvilised saavad detailsemate andmetega rahvastiku kohta külade kaupa koos regulaarsete muutustega tutvuda Luunja valla kodulehel www.luunja.ee/ valla tutvustus/rahvastik

     

     

     


    02.01.2012

    Lõppev aasta polnud kergete hulgast, andes siiski inspiratsiooni, kogemusi ja õppetunde. Uus aasta ei tõota tulla lihtsam, kuid positiivsus ja head soovid on kindlasti omal kohal.

    Lõppenud 2011. aasta oli keerukas Eestile ja kogu maailmale, pakkudes rohkesti vastuolulisi sündmusi ilmastiku, majanduse, poliitika, spordi vallast.

    Ühtäkki tajusime, et kõik ei pruugi olla nii, nagu pikka aega näis. Jõuka ja eduka Euroopa fassaadi on tekkinud suur mõra, maailmas on senisest enam ebakindlust ja määramatust.

    Meie väikese Eesti suutlikkus kiiresti kohanduda, ebamugavaid otsuseid teha ning kannatlik olla on andnud esimesi positiivseid tulemusi. Loodetavasti kannavad järjekindlus ja vastutustundlik tegutsemine soovitud vilju ka edaspidi.

    Kuigi lähitulevik ei tõota majanduslikku küllust, leidub alati võimalusi, tegemaks asju paremini ja saavutamaks häid tulemusi. Oluline on teadmine ja usk, et saame hakkama.

     

    Keerulisel ajal suureneb riigi ja omavalitsuse mõju inimeste elukorraldusele. See paneb avalikule sektorile senisest veelgi suurema vastutuse.

    Luunja vald on viimastel aastatel seisnud tõsiste väljakutsete ees. Samas on just need aastad pakkunud meile hetki, mille nimel tasus pingutada.

    Lõppeval aastal sai vald uue, ambitsioonika arengukava. Meil on eesmärke, mille saavutamisse panustada. Mullustest investeeringuobjektidest on oluline koolihoonete soojustamine CO2 vahenditest, avatud sai järjekorras juba seitsmes uus lasteaiarühm, rajamisel on unikaalne memoriaalpark Luunjasse. Märkida tasub ka muid sündmusi: peeti valla ajaloo rahvarohkeimad beebipeod, tegevust alustas oma harrastusteater, Luunjas avasid uksed uus söögikoht ja kunstigalerii, rajati uus spordiväljak, uuenes valla veebileht, kaardistati pärandkultuuri objektid, püstitati uusi elumaju ja renoveeriti vanu .... Seda rida võib jätkata pikalt.

    Lõppenud aasta tõi taas tublit lisa vallaelanike üha kasvavasse perre. Oleme tulnud majanduslikult toime, lõpetades aasta täitunud eelarve ja stabiilse finantsseisundiga.

    Meil on samuti, mida uuel aastal oodata. Valmiv Prisma kaubanduskeskus toob saabuval kevadel meie inimestele võimaluse teha oma igapäevased ostud kodutee vahetus läheduses. Räpina maantee rekonstrueerimine tõotab sujuvamat liiklemist. Lisaks objektid, mis valmivad meie seltside eestvedamisel, rikkalikum kultuurisündmuste kalender, ettevõtete investeeringud laienemisse. Uuel aastal on loodetavasti varuks veelgi positiivseid üllatusi.

     

    Luunja vald soovib jätkuvalt olla hinnatud elaupaigaks, usaldusväärseks partneriks ja kindlaks toeks kõikidele elanikele.

    Jätkuvalt on meie laual rida projekte, käivad ettevalmistused investeeringute saamiseks. Konkreetsete objektide kõrval on alati fookuses valla poolt pakutavate teenuste sisuline tase ja kättesaadavus. Kunagi ei suuda me pakkuda kõike, kuid soovime keskenduda sellele, mis on meie elanikele vajalik ja rahakotile jõukohane. 

     

    TEGUSAT JA EDUKAT UUT AASTAT!

     

    Luunja Vallavalitsus

     

     

     

     


    29.12.2011

    Pisut enne jõulupühi täitus Luunja Kultuurimaja taas noorimate vallakodanikega. Beebipeole olid  palutud need Luunja valla pered, kes aasta teisel poolel on saanud täiendust pisipoja või –tütre näol. Seekord oli kutsutuid enam kui kunagi varem - 32 vastset vallaelanikku koos oma vanematega.

    Iga pisipõnn sai vallavanemalt kingiks hõbelusika, meeleoluka muusikakavaga esinesid Luunja lasteaia Midrimaa lapsed. Seejärel löödi kokku shampanjaklaase ning tehti ühispilti.

     

    Mullu sündis Luunja vallas kokku 54 last, mis on suurim arv valla uuemas ajaloos. Tänavune aasta pole veel lõppenud, kuid hetkeseisuga on ilmavalgust näinud juba üle 50 lapse. Tänavune sündide arv võib seega mullust taset isegi ületada.

     

    Luunja vald oli 2010.a. suurima elanike juurdekasvuga omavalitsus Tartumaal, ületades ka Tartu linna. Valla rahvastik täienes mullu kokku 251 inimese (8%) võrra. 

    Ka tänavu on rahvastiku kasvu kiire tempo jätkunud.

     

     

     

     


    19.12.2011

    Luunja valla raamatukogude reorganiseerimise eesmärgiks on korraldada vallaasutuste tööd otstarbekamalt, kasutada valla ressursse sihipärasemalt ja tõsta asutuste töö efektiivsust. Luunja valla arengukavas 2011–2017 on ühe strateegilise tegevusena kavandatud vallaasutuste juhtimise ning isikkoosseisude optimeerimine.

    Valla rahvaraamatukogud on väga väikesed asutused, mille personal koosneb 1-2 inimesest ning eelarve suurusjärk jääb alla 40 tuh EUR. Seni on iga raamatukogu olnud iseseisev asutus, kellel on oma alaeelarve ning kohustus täita kõiki asutustele kehtestatud nõudeid töö oma korraldamise, asutuse esindamise, aruandluse jm osas. See tekitab olukorra, kus kulutatakse juhtimisressurssi sisuliselt dubleerivate tegevuste peale.

     

    Reorganiseerimise tulemusena luuakse üks asutus, mille juhataja võetakse tööle avaliku konkursi korras. Lugejate jaoks ei muutu midagi, sisuline tegevus toimub jätkuvalt senistes tegevuskohtades. Ühendatud asutuse keskus paikneb Lohkva Raamatukogus.

    Ühtse juhtimise alla koondamine võimaldab paremini koordineerida sisulist tegevust ja lugejate teenindamist. Kaob senine juhtimisega seotud tegevuste dubleerimine, mis vabastab ressurssi muude tegevuste jaoks. Kujunevad paremad eeldused omavahelise koostöö korraldamiseks, sh teavikute komplekteerimine ja vastastikune vahetamine. Luuakse võimalused personali paindlikumaks rakendamiseks, nt puhkuste, töövõimetuse, koolituste jm töölt eemalviibimise puhul on võimalik korraldada asendused, tagamaks kõikide harukogude sujuv töö. Paranevad võimalused ka eelarvevahendite paindlikumaks kasutamiseks, vajadusel harukogude vahel ümberjaotamiseks.

     

     

     


    09.12.2011

    29.11.2011

     

    25. novembril kodanikupäeva puhul Tartustoimunud kodanikuühiskonna konverentsil tunnustati kodanikeühendusi enim toetanud omavalitsusi ja ettevõtjaid.

    Tartu Maavalitsus ja Tartu Ärinõuandla koos partneritega viisidsügisel läbi tunnustamiskonkursi, leidmaks Tartumaa aktiivseid kodanikeühendusi, vabakondlasi, kodanikeühenduste arengut toetavaid omavalitsusi ja ettevõtjaid.

    Luunja vald tunnistati kõige enam kodanikuühiskonna arengut toetavaks omavalitsuseks Tartumaal, järgnesid Tartu linn ja Tähtvere vald.

     

    Märgiti, et Luunja vald on toetanud kodanikeühendusi, kohalikku omaalgatust ja tublisid vallakodanikke. Ka majanduslanguse tingimustes on vald pidanud oluliseks omaalgatuse jätkuvat toetamist. Rahalist toetust antakse nii tegevus- ja projektitoetusteks kui stipendiumideks.

    Ühendusi kaasatakse arengukavade väljatöötamisse ning oluliste arendusprojektide kavandamisse.

    Tartumaa kodanikeühenduste arengut toetava ettevõtja tiitli sai Tiit Veeber, kes on projekti Mehed Liikuma patroon ning Peetri kiriku renoveerimise ja mitmete teiste ideeliste ettevõtmiste kauane toetaja.

    Tartumaa kodanikuühenduste konverentsi  ja tunnustamisürituse läbiviimist korraldasid ja toetasid Tartu Ärinõuandla, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartumaa Arendusselts, SA Domus Dorpatensis, Tartu Maavalitsus ja Tartu Linnavalitsus.

     

     


    23.11.2011

    21.11.2011

    Valla omandis olevale kasutuseta hoonele rakenduse leidmiseks korraldab vallavalitsus enampakkumise.

     

    Luunja  Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Luunja alevikus Koolimaja  kinnistul asuva kõrvalhoone (endine kooli internaadihoone) 10  aastaks üürile andmiseks.

     

    Üürile antava hoone lubatud kasutusotstarbed:

    büroo- ja administratiivhoone, haridus - ja teadushoone, ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, hoolekandeasutuse hoone.

    Üürnikul on kohustus esitada äriplaan ja hoone  renoveerida.

     

    Pakkumise alghind 0,13 eurot/m² kohta kuus, osavõtutasu 63,91 eurot, tagatisraha 32 eurot. Pakkumised esitada hiljemalt 12. detsembriks 2011 kella 17.00 märgusõnaga „Enampakkumine“  aadressil Puiestee 14 Luunja alevik Luunja vald Tartu maakond 62222.

     

    Hoonega tutvumine eelneval kokkuleppel, info tel 7 417225; 50 26497 ja e-posti aadressil tamur@luunja.ee.

     

    Rendikonkursi tingimuste täpsem  info

     

     

     

     

     


    18.11.2011

    14.11.2011

    Haridusega seotud temaatika on tõusnud fookusesse kogu Eestis. See tuleneb kahest peamisest põhjusest. Õpilaste arvu vähenemine tingib paratamatult muudatusi koolivõrgus. Teiselt poolt on vajalik tagada hariduse kvaliteet, et kõik õpilased saaksid ettevalmistuse, mis võimaldab edasiõppimist kõrgkoolides ja aitab toime tulla hilisemas elus.

    Riigi tasandil kavandatakse gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest, millega võib kaasneda osade gümnaasiumide muutumine põhikoolideks. Ka Tartumaal tegutsevate gümnaasiumide ees on lähitulevikus valik – kas säilitada gümnaasiumiaste või mitte.                                 Lisaks on koolid silmitsi mitmete probleemidega: õppetöö kvaliteet, vähene õpilaste arv (eeskätt gümnaasiumiastmes), heade õpetajate olemasolu ja motiveerimine, suur õpiränne vanemates kooliastmetes.

    Luunja vald on saavutanud kiire rahvastiku kasvu, seejuures on meil väga hea vanuseline struktuur – laste ja noorte osakaalu poolest kuulume Eesti omavalitsuste seas esimeste hulka.

    Kuid õpilaste arvu kõrval on oluline ka koolihoonete, majandamiskulude ja investeeringute efektiivne kasutamine, samuti kooli personali otstarbekas rakendamine. Peamine on aga see, millist kvaliteeti suudab kool pakkuda.

    Arengukava peamiseks väljakutseks on kindla arenguvisiooni ja konkreetse tegevuskava väljatöötamine. Seejuures tuleb leida vastused paljudele küsimustele:

    -          kuidas tõsta õppetöö sisulist taset

    -          gümnaasiumiastme tegevuse jätkamine või lõpetamine, jätkamise korral õpilaste arvu suurendamine gümnaasiumiastmes

    -          füüsilise õpikeskkonna jätkuv kaasajastamine (ruumid, õppevahendid)

    -          sisulise õpikeskkonna (tugistruktuurid jm) arendamine

    Parima tulemuse saamiseks kaasatakse arengu kavandamise protsessi võimalikult palju lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi.                                                                                                          

    Ideede koondamiseks korraldatavad fookusgruppide seminarid toimuvad novembrikuu jooksul. Seejärel tehakse kogutud materjali detailsem analüüs ja kogunenud ideede läbitöötamine, mille tulemusena valmib uue aasta algul arengukava eelnõu, mis suunatakse avalikule väljapanekule ning seejärel volikogusse kehtestamiseks.

    Arengukava teeme üheskoos. Kutsume mõttetalgutele kõiki meie valla koolide ja hariduse tulevikust huvitatuid, eeskätt lastevanemaid.

    Kolmapäeval, 23.novembril 2011 kell 18.00 – 20.00 toimub vallakeskuses (Puiestee 14, Luunja) hariduse valdkondliku arengukava fookusgrupi arutelu koolide hoolekogude liikmetele ja lastevanematele.

    Tule ja ütle sõna sekka, Sinu arvamus on oluline!


    11.11.2011

     

    LUUNJA VALLAVALITSUS VÕTAB TÖÖLE

     

    Vallale kuuluva ettevõtte  OÜ Luunja HMT juhataja

     

     

    Ettevõtte põhitegevuseks on majandusvaldkonna teenuste osutamine omavalitsusele ja teistele tellijatele. Mahukaimateks teenusteks on teede ja tänavavalgustuse korrashoid, haljastustööd, elamumajandusega seonduvad teenused.

     

    Juhataja peamiseks ülesandeks on ettevõtte tulemusliku ja efektiivse töö tagamine, sh 

    • äriühingu majandustegevuse ja personali juhtimine ning arendamine
    • kvaliteetne ja õigeaegne teenuste osutamine tellijatele

    Sobival kandidaadil on lisaks avatusele, aktiivsele ja positiivsele ellusuhtumisele:

    • majandusalane, tehniline või ehitusalane haridus
    • juhtimiskogemus
    • iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime
    • oskus eesmärgipäraselt tegutseda, oma aega ja tegevusi planeerida
    • suutlikkus algatada uusi ideid ja neid ellu viia
    • hea suhtlemis- ja väljendusoskus, pingetaluvus
    • isikliku auto kasutamise võimalus

    Omalt poolt pakume

    • vastutusrikast ja vaheldusrohket tööd kiiresti arenevas omavalitsuses
    • eneseteostusvõimalust ettevõtte kaasajastamisel ja valdkonna arendamisel
    • mitmekesiseid kogemusi ja arenguvõimalusi
    • tulemustel põhinevat töötasu

      

    Tööle asumise aeg:   hiljemalt jaanuar 2012

     

    Avaldus, CV, haridust ja töökogemust tõendavad dokumendid palume saata hiljemalt 30. novembriks 2011 e-maili või kirja teel või tuua Luunja Vallavalitsusse aadressil:

    Puiestee 14 Luunja alevik, Luunja vald, 62222 Tartumaa, e-post luunjavv@luunja.ee  

     

     

     

    Lisainfo: vallavanem Aare Anderson,  tel.7 417 100, 52 00794,   aare@luunja.ee  

     

     


    21.10.2011

    03.10.2011

    MTÜ Münnich algatusel ning EL vahendite kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas.

    Memoriaalpargi rajamise algatajaks on kohalike entusiastide initsiatiivil loodud MTÜ Münnich, mille eesmärgiks on korrastada ajalooline paik ning jäädvustada legendaarsete aadlisuguvõsade mälestus.

    Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C.von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

    1970-ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladustamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

    Memoriaalpargi projekti autoriks on AS K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

    Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park.  

    Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

    Tänaseks on ala puhastatud jäätmetest ja võsast, võetud maha kuivanud puid ning korrastatud allee, käimas on pinnasetööd ja kivide teisaldamine.  

    Pargi rajamist finantseeritakse valdavalt EL vahenditest. Maaelu arengu toetuse meetme 3.2. raames on PRIA eraldanud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist 59,4 tuh EUR (929,4 tuh krooni).

    Nolckenid olid Eesti- ja Liivimaal üheks väljapaistvamaks aadlisuguvõsaks, kelle arvukate liikmete hulgas leidus kõrgeid ohvitsere, diplomaate, kubernere jne.  

    Nolckenitele kuulus erinevatel aegadel kümneid mõisaid kogu Eestis, sh Luunja, Kaagvere, Vana-Kastre, Pilka, Kabina, Alatskivi jpt.

    Münnichite süguvõsa nimekaim esindaja Luunja mõisnik Burchard Christoph von Münnich (1683-1767) oli äärmiselt mitmekülgne mees, kes asus Peeter I kutsel Vene impeeriumi teenistusse, tegeldes aastakümneid nii vägede juhtimise kui riigile oluliste objektide – linnade, kanalite, kindluste rajamisega. Ta tõusis Vene keisririigi kindralfeldmarssaliks, oli sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas (1735-39) ning lühikest aega (1740-41) koguni Venemaa peaminister. Muuhulgas juhtis ta Paldiski sõjasadama ning Riia kindluse rajamist.

    Krahv B.C. Münnich on maetud perekonna kalmistule oma kodumõisas Luunjas.



     





    30.09.2011

    Ehitajad on alustanud Luunja Keskkooli hoonete välisfassaadi ja katuse  soojustamist, mida rahastatakse nn rohelise investeerimisskeemi raames.

    Eelmisel nädalal alustati soojustuse paigaldamist kooli spordikompleksi hoonetele. Kyoto protokolli alusel toimuva rahvusvahelise heitmekvootide kauplemissüsteemi raames on Luunja vald saanud investeeringutoetust keskkooli hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks. Toetuse suuruseks on 228,7 tuh EUR (3,58 mln krooni).

    Projekti elluviimiseks on sõlmitud kolmepoolne koostööleping Luunja valla, Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) vahel. Viimane on ehitustööde praktiliseks koordineerijaks, kes viis läbi riigihanke ning vastutab projekteerimis- ja ehitustööde eest.

    Tööd kavandatakse teostada vähem kui kahe kuu jooksul.

    Programmi vahenditest kaetakse kuni 100% abikõlblikest kuludest, omaosaluse nõuet projektidel ei ole. Tegemist on sihtotstarbeliste vahenditega, mis on suunatud eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Selle tulemusena väheneb energiatarbimine ning õhku paisatava CO2 hulk.

    Finantseeritavate objektide valiku on teinud Vabariigi Valitsus omavalitsuste taotluste, ministeeriumide poolt esitatud nimekirjade ja Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel. Juhtiv roll kogu protsessis on Rahandusministeeriumil kui finantseerijal ning järelvalve teostajal. 







    28.09.2011

    Oktoobri alguses asub Luunja Kultuurimaja direktori ametisse Toomas Aru (37), kes tunnistati parimaks vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil.

    Senine kultuurimaja juht Karel Kansvein pühendub edaspidi oma erialale - valgustehnikale.

    Luunja Kultuurimaja tegeleb peamiselt valla kultuuriürituste korraldamise ja huvialategevuse koordineerimisega.

    Vallavalitsuse eesmärgiks oli leida parim võimalik eestvedaja valdkonnale, mille kaudu on võimalik anda vallaelule juurde sära. Kultuur on ka üheks valla visiitkaardiks, mis kujundab muljet meie omavalitsusest ka väljapoole valla piire.Lisaks kultuurimaja tegevuse juhtimisele on direktori ülesandeks kogu valla kultuurielu eestvedamine ja arendamine. 

    Konkursil osalenud 31 kandidaadi hulgast valiti välja 4 finalisti, kellega viidi läbi kaks põhajlikku vestlust, lisaks pidid nad täitma kirjaliku ülesande.

    Valiku tegemisel sai otsustavaks kandidaatide ambitsioonikus valla kultuuripilti oluliselt rikastada ning realistlik visioon lähiaastate tegevussuundadest.

    Kultuurijuht peaks olema aktiivne organisaator, eestvedaja ning kaasaja, samuti uute ideede genereerija ja elluviija.

    Toomas Aru on omandanud sotsiaalhooldustöötaja kutse, lisaks õppinud sotsiaaltöö korraldust ning psühholoogiat. Ta on töötanud sotsiaalvaldkonnas ning projektijuhina kultuurivaldkonnas, viimastel aastatel juhtis noortekeskusi Pärnus. 2006.a. tunnistati Toomas Pärnu linna aasta noorsootöötajaks.

    Toomas tegeleb ka ise loominguga – ta on avaldanud luulekogu, tunneb huvi kirjanduse ja kunsti vastu.

    Tartumaale kolis Toomase pere abikaasa õpingute tõttu.

    Oma esialgses nägemuses peab uus kultuurijuht oluliseks uusi algatusi, suuremal määral projektivahendite kaasamist, Luunja valla kultuurielu nähtavamaks tegemist, tihedamat koostööd ettevõtjatega, kunstinäituste toomist Luunjasse, loovisikute kaasamist, suvise kultuuripildi elavdamist.

    Luunja vald ootab lähiaastatel kultuurivaldkonna kiiret arengut eelkõige ürituste valiku rikastamise osas. Olemasolevate võimaluste (maakonna suurima saaliga kultuurimaja, lauluväljak, roosiaed, Tartu linna lähedus) intensiivsem rakendamine, ürituste arvu kasv ja diapasooni laiendamine, koostöö Tartu ja teiste partneritega – see on vaid osa väljakutsetest, mis uue kultuurijuhi ees seisavad.

    Edu Toomasele uues ametis !


    23.09.2011

    AS Emajõe Veevärgi koordineerimisel toimub EL Ühtekuuluvusfondi IV vooru rahastustaotluse koostamine veevärgi arendamiseks väiksemates asulates.

    Ettevalmistused on tehtud rahataotluse esitamiseks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks asulates, kus elab üle 50 elaniku. Luunja vallas hõlmab jätkuprojekt Kavastu, Kabina, Pilka külade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist või väljaehitamist. 

    Ettevalmistustööde käigus koostati asulate aluskaardid, teostati olemasolevate torustike ja kanalisatsioonikaevude kontrollmõõdistused ning koostati eskiisprojekt. Samuti määrati kindlaks asulate investeeringuvajadused ning koostati hinnag investeeringumahtude ja nende maksumuse kohta. Töö teostajaks oli OÜ Keskkonnaprojekt.  

    Kavandatavatest töödest olulisimad on puurkaevude, pumplate, veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite rajamine, torustike ehitamine ja rekonstrueerimine.

    Tööde kogumaksumuseks võib esialgsetel hinnangutel kujuneda 3,8 mln EUR. Sellest suurima mahuga on investeeringud Kabinasse, kus praegu ühisveevärk puudub.

    EL ÜF vahendite kaasabil on seni teostatud Luunja aleviku kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, uute vee- ja kanalisatsioonitorustike, reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaama rajamine. Enam kui 13 mln krooni maksnud tööd jõudsid lõpule 2010.a. 


    16.09.2011

    09.09.2011

    Luunja valla  ja Tartumaa suurim küla jõudis väärika tähiseni – augusti lõpus ületati Lohkvas 1000 elaniku piir.

    Lisaks kiirele rahvaarvu kasvule on Lohkva viimase paari aasta jooksul teinud hüppelise arengu ka muus osas.

    1000. elanikuks osutus Aiandi teel elav neiu, kelle elukoha registreering tehti augustikuu lõpupäevil.

    „Küla“ on Lohkva jaoks tänaseks pehmelt öeldes kitsaks jäänud termin – Eestimaal on rida valdu ja isegi mõned linnad, kus elanikke märksa vähem kui Lohkvas.

    Lisaks rahvastikule on Lohkva viimastel aastatel arenenud ka muus osas. Uus lasteaed, kerkivad elurajoonid, kortermajade renoveerimine, kergliiklustee rajamine, Soojuse tee ning Rõõmu tee rekonstrueerimine, Greifi trükikoda,  Lõun–Eesti suurimaid investeeringuid Fortumi koostootmisjaama näol – see teeb silmad ette ka mõnele suuremale linnale. Ka Prisma kaubanduskeskus kerkib alles mõne kuu eest Lohkva külas asunud maale.  Investeeringute mahult ühe elaniku kohta peaks Lohkva olema Eesti tipus.

    Aastail 2008-2011 on Lohkva kasvanud kokku 260 elaniku võrra (35%), seejuures lisandus  2010.a. 117 elanikku, tänavu 8 kuuga on juurde tulnud juba ligi 80 inimest.

    Kogu Luunja valla rahvastik on alates 1993.aastast suurenenud enam kui 1000 inimese võrra. Viimastel aastatel on kasv üha kiirenenud, alates 2008.a. on lisandunud kokku üle 700 uue elaniku. Aastail 1993-2007 kasvas valla rahvastik kokku 432 inimese võrra (keskmine juurdekasv 27 inimest aastas). 2008.a. lisandus 160 elanikku, 2009.a. 181 ning lõppenud 2010. aasta tõi juurde 251 uut vallakodanikku. See on konkurentsitult suurim kasv Tartumaa valdade ja linnade seas ning üks kiiremaid kogu Eestis.

    Augusti lõpus ületas Luunja valla elanike arv 3600 piiri.


    06.09.2011

    Kavastu pargis AS Giga poolt korraldatud uhhaade võistukeetmisel jäi peaauhind taas kohapeale: maitsvaima kalaleeme tegid valmis kohalikud harrastuskalamehed, kelle võistkond Palmako-1 sai 3-meetrise kummipaadi omanikuks. 

    Üritus sündis alles mullu, kuid juba teisel aastal oli huvi paisunud üllatavalt suureks –  septembri esimesel laupäeval kohale tulnud rohkearvuline publik sai nautida tõelist rahvapidu. Päeva naelaks oli kahtlemata võistukeetmine, milles osales kokku 17 võistkonda. Tuldud oli nii kohapealt kui ka Peipsi kandist, Harjumaalt ja Ida-Virust.

    Reeglite kohaselt võis igas võistkonnas olla kuni 3 liiget. Kohustus oli järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Loosi teel sai iga võistkond korraldajatelt ämbri värskete latikate, ahvenate või linaskitega, samuti olid tulematerjaliks valmis pandud lõhutud puud. Keedunõud, maitseained, hea tuju ja muu vajalik pidi igaühel endal kaasas olema.

    Aega roa valmistamiseks oli pisut üle tunni. Tulemust asusid hindama kohtunikud Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse kutseõpetaja, Atlantise endise peakoka Õnnela Muuga juhtimisel. Valmis roog koos lisanditega tuli serveerida kohtunikelaua ette publiku ja kaamerate valvsa pilgu all. Peamiselt hinnati uhhaa maitseomadusi, kuid  ka leeme valmistamisprotsessi ja serveerimist, samuti võistkonna kostüüme ning kalamehejutte, laule või anekdoote. Valminud kalaleemed erinesid maitselt, väljanägemiselt ja serveeringult üpris kõvasti. Mitmed võistlejad pakkusid uhhaa juurde pitsi valget viina ja võileibu.

    Tasavägise võistluse peavõidu viis juba teist aastat järjest koju kohalikest harrastuskalameestest koosnev võistkond Palmako-1. Tänavu kuulusid meeskonda Viktor Gorbunov, Feliks Padar ja Guido Gorbunov. Kohtunikke võlus nende leeme eriliselt puhas maitse. Teiseks tuli võistkond Vanad Kalad. Suure üllatuse pakkus võistkond Luunja Koolipoisid, kelle uhhaad hindasid kohtunikud kolmanda koha vääriliseks. Poiste endi kinnitusel oli tegemist nende elu esimese tõelise katsega uhhaad keeta. 

    Lisaks anti välja rida eriauhindu, näiteks suurimale üllatajale, parima show tegijaile, kõige abivalmimale võistkonnale, jne. Uhhaasid said mekkida ka kõik teised peolised, välja selgitati publiku lemmik. Parima show auhinna pälvisid Luunja Maanaisteseltsi naised ning uhhaa eest sai publiku auhinna Luunja valla võistkond Vanad Kalad. Et road ka pidulistele maitsesid, kinnitas tõsiasi, et peaaegu kõik katlad söödi tühjaks, nõnda ei jäänud keetjatele endile õieti midagi.

    Lisaks võistluspõnevusele pakuti pidulistele katlast maitsta ka rahvauhhaad, samuti sai nautida Indrek Taalmaa/Andrus Kiviräha eluhuumorietendust „Sinised kilesussid jalas“, õhtul esines laval Erich Krieger. Lapsed said hüpata batuutidel, sõita hobuvankriga, huvilised võisid proovida rodeohärja seljas ratsutamist ja poksimasinat või teha tiiru Emajõel laevaga.

    Sündmust olid kajastamas suuremad meediaväljaanded ja telekanalid.

    Saame näha, kas järgmisel aastal on huvi veelgi suurem, ürituse laienemist hakkavad edaspidi piirama parkimisvõimalused.

    Auhindadega toetasid lisaks AS Gigale ka AS Palmako, U.Saksa ratsatalu, BigBen, Ristiisa Pubi, Atlantise ööklubi, restoran Volga, Püssirohukelder, Vilde Tervisekohvik.  











    05.09.2011

    Luunja valla kolmes lasteaias ja kahes koolis alustab uut õppeaastat kokku 448 last, see on 14 lapse võrra enam kui eelmisel õppeaastal.

    Kasv on tulnud eelkõige lasteaedade arvelt, kuid suurenenud on ka väikese Kavastu kooli pere ning Luunja Keskkoolis õppivate koduvalla laste arv.

    Samas on pisut vähenenud  teistest omavalitsustest pärit õpilaste arv.

    Tänavu alustas Luunja Keskkooli ja Kavastu algkooli 1. klassides kooliteed kokku 31 last. See on tervelt 13 võrra enam kui eelmisel aastal.

    Tähelepanuväärne on fakt, et tänavu on oluliselt suurenenud koduvalla koolides haridusteed alustavate laste hulk, teiste omavalitsuste koolidesse siirdujaid on jäänud märkimisväärselt vähemaks – varasema 24 asemel 14.

    Vastsed koolijütsid said 1. septembril lisaks kooli poolt kingitud aabitsale koduvallalt õunapuuistiku. Kultuurimajas toimunud kooliaasta avapeol aga said kõik kooliteed alustavad Luunja valla õpilased vallavanemalt raamatu, valla logoga pinali ning koti.

    Luunja Keskkoolis alustab käesoleval kooliaastal õppetööd kokku 223 õpilast, sh Luunja vallast 165 ning teistest omavalitsustest 58. Kavastu algkoolis õpib 17 last.

    Kolmes valla lasteaias käib kokku 208 last: Kavastus 15, Luunja Lasteaias Midrimaa seitsmes rühmas 122 last ja Lohkva Lasteaias neljas rühmas 71 last. Seejuures on lasteaedades veel mõned vabad kohad.


    03.09.2011

    Veel mullu töötas nendes ruumides vallavalitsus, kelle uus kodu sai valmis eelmisel suvel. Pärast väljakolimist anti vallajuhtidest tühjaks jäänud ruumide võtmed üle Midrimaa perele, võimaldamaks lasteaial laieneda soovitud suuruseni.

    Remondi käigus tehti korda rühmaruumid koos vajalike lisaruumidega, muuhulgas lammutati osa vaheseinu, ehitati välja tualettruumid ning teostati ruumide siseviimistlus.

     

    Veel mõne aasta eest 3 rühmalisena tegutsenud Midrimaa on kiiresti kasvanud enam kui kahekordseks. 2009.a. avati 5. rühm, mullu lisandus 6. ning äsja 7. rühm. Alanud õppeaastal hakkab Luunja Lasteaias Midrimaa käima kokku 122 last. Pärast laienemist on lasteaias kokku 30 töötajat.

    Nüüdseks on Midrimaa saavutanud täiskoormuse, olles kasutusele võtnud kogu olemasoleva ruumipotentsiaali.

     

    Koos Lohkva Lasteaia ja Kavastu Algkool-lasteaiaga on alanud õppeaastal Luunja valla kolmes lasteaias kokku ligi 220 lasteaiakohta. Alates 2009.a. algusest on lasteaiakohtade arv vallas kasvanud peaaegu 2,5 korda, mis võimaldab hetkel lastehoidu ja alusharidust pakkuda kõikidele soovijatele.

     

    Viimastel aastatel on Luunja valla elanike, sealhulgas laste arvu kasv üha kiirenenud, alates 2008.a. on lisandunud üle 700 uue elaniku. Ainuüksi 2010.a. asus valda elama 251 elanikku, mis kasvatas elanikkonda 8% võrra.

     


    18.08.2011

    Luunja HMT OÜ kuulutab välja vähemapkkumise

     

    TALIHOOLDUSE TEOSTAMISEKS LUUNJA VALLA TEEDEL

     

    2011/2012 ning 2012/2013 talveperioodil 

    (ajavahemikus 01.11.2011 – 15.04.2013)

     

    Pakkujatele esitatavad nõuded:

    •  Sobiva tehnika olemasolu
    • Töökogemus talihoolduse alal
    • Valmisolek tööde teostamiseks kogu perioodi vältel vastavalt  vallas kehtivatele hooldusnõuetele 

    Lepingud sõlmitakse kaheks talvehooajaks:

    • Regulaarsete lumetõrjetööde teostamiseks vallale kuuluvatel asulasisestel (kogupikkus 12 km) ning asulavälistel (kogupikkus 110 km) teedel (hoolduspiirkondade kaupa)
    • Eritehnika kasutamiseks (lumefrees jm) kõikide hoolduspiirkondade ulatuses

    Pakkumised palume esitada hiljemalt 31.08.2011 aadressil Puiestee 4 Luunja alevik 62222  või e-maili teel luunjahmt@hot.ee

     

    Pakkumine peab sisaldama:

    • Põhiandmeid pakkuja kohta (nimi, aadress, kontaktandmed, reg. nr)
    • Hooldustehnika kirjeldust (mark, võimsus, lisaseadmete olemasolu jm)
    • Töötunni hinda (koos käibemaksuga)
    • Varasemate töökogemuste loetelu

    Detailsem info tel.  7417390

                                51 38 233

                                e-mail   luunjahmt@hot.ee


    17.08.2011

    LUUNJA VALLAVALITSUSE STIPENDIUMIKONKURSS


    Luunja Vallavalitsus kuulutab välja 26.augusti 2004. a. määruse nr 10-3 alusel stipendiumi konkursi.

    Luunja valla stipendium on suunatud Luunja vallas elavatele alla 30 a vanustele noortele, kes õpivad kõrg- või kutsekoolides ning osalevad aktiivselt valla noorsoo- ja kultuuritöös.

    Taotlused palume esitada Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 15.septembriks 2011.

    Stipendiumi saajaks võivad olla:

    üliõpilased,

    - kes ei viibi taotlemise hetkel akadeemilisel puhkusel;

    - kellel puuduvad võlgnevused õppetöös;

    - kes on õppinud kõrgkoolis vähemalt ühe semestri;

    kutsekoolide õpilased,

    - kes õpivad keskkooli baasil;

    - kellel pole mitterahuldavaid hindeid;

    - kes on õppinud kutseõppeasutuses vähemalt ühe poolaasta.

    Oluliseks kriteeriumiks on aktiivsus ning valmidus Luunja valla noorte tegevuse edendamiseks ning vaba aja sisustamiseks.

    Stipendiumi taotlus peab sisaldama:

    • taotlusavaldus;

    • soovituskiri, mille esitajaks võib olla vastav õppeasutus või taotlust toetav isik (treener, külavanem, huvitegevuse juhendaja, raamatukogu või noortekeskuse töötaja või muu vallakodanik);

    curriculum vitae;

    • õpinguraamatu väljatrükk;

    • vabas vormis kirjalik põhjendus, miks stipendiumi taotleja väärib Luunja valla stipendiumi.