MTÜ Münnich algatusel ning EL vahendite kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas.

Memoriaalpargi rajamise algatajaks on kohalike entusiastide initsiatiivil loodud MTÜ Münnich, mille eesmärgiks on korrastada ajalooline paik ning jäädvustada legendaarsete aadlisuguvõsade mälestus.

Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C.von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

1970-ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladustamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

Memoriaalpargi projekti autoriks on AS K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park.  

Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

Tänaseks on ala puhastatud jäätmetest ja võsast, võetud maha kuivanud puid ning korrastatud allee, käimas on pinnasetööd ja kivide teisaldamine.  

Pargi rajamist finantseeritakse valdavalt EL vahenditest. Maaelu arengu toetuse meetme 3.2. raames on PRIA eraldanud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist 59,4 tuh EUR (929,4 tuh krooni).

Nolckenid olid Eesti- ja Liivimaal üheks väljapaistvamaks aadlisuguvõsaks, kelle arvukate liikmete hulgas leidus kõrgeid ohvitsere, diplomaate, kubernere jne.  

Nolckenitele kuulus erinevatel aegadel kümneid mõisaid kogu Eestis, sh Luunja, Kaagvere, Vana-Kastre, Pilka, Kabina, Alatskivi jpt.

Münnichite süguvõsa nimekaim esindaja Luunja mõisnik Burchard Christoph von Münnich (1683-1767) oli äärmiselt mitmekülgne mees, kes asus Peeter I kutsel Vene impeeriumi teenistusse, tegeldes aastakümneid nii vägede juhtimise kui riigile oluliste objektide – linnade, kanalite, kindluste rajamisega. Ta tõusis Vene keisririigi kindralfeldmarssaliks, oli sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas (1735-39) ning lühikest aega (1740-41) koguni Venemaa peaminister. Muuhulgas juhtis ta Paldiski sõjasadama ning Riia kindluse rajamist.

Krahv B.C. Münnich on maetud perekonna kalmistule oma kodumõisas Luunjas.

Ehitajad on alustanud Luunja Keskkooli hoonete välisfassaadi ja katuse  soojustamist, mida rahastatakse nn rohelise investeerimisskeemi raames.

Eelmisel nädalal alustati soojustuse paigaldamist kooli spordikompleksi hoonetele. Kyoto protokolli alusel toimuva rahvusvahelise heitmekvootide kauplemissüsteemi raames on Luunja vald saanud investeeringutoetust keskkooli hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks. Toetuse suuruseks on 228,7 tuh EUR (3,58 mln krooni).

Projekti elluviimiseks on sõlmitud kolmepoolne koostööleping Luunja valla, Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) vahel. Viimane on ehitustööde praktiliseks koordineerijaks, kes viis läbi riigihanke ning vastutab projekteerimis- ja ehitustööde eest.

Tööd kavandatakse teostada vähem kui kahe kuu jooksul.

Programmi vahenditest kaetakse kuni 100% abikõlblikest kuludest, omaosaluse nõuet projektidel ei ole. Tegemist on sihtotstarbeliste vahenditega, mis on suunatud eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Selle tulemusena väheneb energiatarbimine ning õhku paisatava CO2 hulk.

Finantseeritavate objektide valiku on teinud Vabariigi Valitsus omavalitsuste taotluste, ministeeriumide poolt esitatud nimekirjade ja Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel. Juhtiv roll kogu protsessis on Rahandusministeeriumil kui finantseerijal ning järelvalve teostajal. 

Oktoobri alguses asub Luunja Kultuurimaja direktori ametisse Toomas Aru (37), kes tunnistati parimaks vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil.

Senine kultuurimaja juht Karel Kansvein pühendub edaspidi oma erialale - valgustehnikale.

Luunja Kultuurimaja tegeleb peamiselt valla kultuuriürituste korraldamise ja huvialategevuse koordineerimisega.

Vallavalitsuse eesmärgiks oli leida parim võimalik eestvedaja valdkonnale, mille kaudu on võimalik anda vallaelule juurde sära. Kultuur on ka üheks valla visiitkaardiks, mis kujundab muljet meie omavalitsusest ka väljapoole valla piire.Lisaks kultuurimaja tegevuse juhtimisele on direktori ülesandeks kogu valla kultuurielu eestvedamine ja arendamine. 

Konkursil osalenud 31 kandidaadi hulgast valiti välja 4 finalisti, kellega viidi läbi kaks põhajlikku vestlust, lisaks pidid nad täitma kirjaliku ülesande.

Valiku tegemisel sai otsustavaks kandidaatide ambitsioonikus valla kultuuripilti oluliselt rikastada ning realistlik visioon lähiaastate tegevussuundadest.

Kultuurijuht peaks olema aktiivne organisaator, eestvedaja ning kaasaja, samuti uute ideede genereerija ja elluviija.

Toomas Aru on omandanud sotsiaalhooldustöötaja kutse, lisaks õppinud sotsiaaltöö korraldust ning psühholoogiat. Ta on töötanud sotsiaalvaldkonnas ning projektijuhina kultuurivaldkonnas, viimastel aastatel juhtis noortekeskusi Pärnus. 2006.a. tunnistati Toomas Pärnu linna aasta noorsootöötajaks.

Toomas tegeleb ka ise loominguga – ta on avaldanud luulekogu, tunneb huvi kirjanduse ja kunsti vastu.

Tartumaale kolis Toomase pere abikaasa õpingute tõttu.

Oma esialgses nägemuses peab uus kultuurijuht oluliseks uusi algatusi, suuremal määral projektivahendite kaasamist, Luunja valla kultuurielu nähtavamaks tegemist, tihedamat koostööd ettevõtjatega, kunstinäituste toomist Luunjasse, loovisikute kaasamist, suvise kultuuripildi elavdamist.

Luunja vald ootab lähiaastatel kultuurivaldkonna kiiret arengut eelkõige ürituste valiku rikastamise osas. Olemasolevate võimaluste (maakonna suurima saaliga kultuurimaja, lauluväljak, roosiaed, Tartu linna lähedus) intensiivsem rakendamine, ürituste arvu kasv ja diapasooni laiendamine, koostöö Tartu ja teiste partneritega – see on vaid osa väljakutsetest, mis uue kultuurijuhi ees seisavad.

Edu Toomasele uues ametis !

AS Emajõe Veevärgi koordineerimisel toimub EL Ühtekuuluvusfondi IV vooru rahastustaotluse koostamine veevärgi arendamiseks väiksemates asulates.

Ettevalmistused on tehtud rahataotluse esitamiseks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks asulates, kus elab üle 50 elaniku. Luunja vallas hõlmab jätkuprojekt Kavastu, Kabina, Pilka külade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist või väljaehitamist. 

Ettevalmistustööde käigus koostati asulate aluskaardid, teostati olemasolevate torustike ja kanalisatsioonikaevude kontrollmõõdistused ning koostati eskiisprojekt. Samuti määrati kindlaks asulate investeeringuvajadused ning koostati hinnag investeeringumahtude ja nende maksumuse kohta. Töö teostajaks oli OÜ Keskkonnaprojekt.  

Kavandatavatest töödest olulisimad on puurkaevude, pumplate, veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite rajamine, torustike ehitamine ja rekonstrueerimine.

Tööde kogumaksumuseks võib esialgsetel hinnangutel kujuneda 3,8 mln EUR. Sellest suurima mahuga on investeeringud Kabinasse, kus praegu ühisveevärk puudub.

EL ÜF vahendite kaasabil on seni teostatud Luunja aleviku kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, uute vee- ja kanalisatsioonitorustike, reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaama rajamine. Enam kui 13 mln krooni maksnud tööd jõudsid lõpule 2010.a. 

Luunja valla  ja Tartumaa suurim küla jõudis väärika tähiseni – augusti lõpus ületati Lohkvas 1000 elaniku piir.

Lisaks kiirele rahvaarvu kasvule on Lohkva viimase paari aasta jooksul teinud hüppelise arengu ka muus osas.

1000. elanikuks osutus Aiandi teel elav neiu, kelle elukoha registreering tehti augustikuu lõpupäevil.

„Küla“ on Lohkva jaoks tänaseks pehmelt öeldes kitsaks jäänud termin – Eestimaal on rida valdu ja isegi mõned linnad, kus elanikke märksa vähem kui Lohkvas.

Lisaks rahvastikule on Lohkva viimastel aastatel arenenud ka muus osas. Uus lasteaed, kerkivad elurajoonid, kortermajade renoveerimine, kergliiklustee rajamine, Soojuse tee ning Rõõmu tee rekonstrueerimine, Greifi trükikoda,  Lõun–Eesti suurimaid investeeringuid Fortumi koostootmisjaama näol – see teeb silmad ette ka mõnele suuremale linnale. Ka Prisma kaubanduskeskus kerkib alles mõne kuu eest Lohkva külas asunud maale.  Investeeringute mahult ühe elaniku kohta peaks Lohkva olema Eesti tipus.

Aastail 2008-2011 on Lohkva kasvanud kokku 260 elaniku võrra (35%), seejuures lisandus  2010.a. 117 elanikku, tänavu 8 kuuga on juurde tulnud juba ligi 80 inimest.

Kogu Luunja valla rahvastik on alates 1993.aastast suurenenud enam kui 1000 inimese võrra. Viimastel aastatel on kasv üha kiirenenud, alates 2008.a. on lisandunud kokku üle 700 uue elaniku. Aastail 1993-2007 kasvas valla rahvastik kokku 432 inimese võrra (keskmine juurdekasv 27 inimest aastas). 2008.a. lisandus 160 elanikku, 2009.a. 181 ning lõppenud 2010. aasta tõi juurde 251 uut vallakodanikku. See on konkurentsitult suurim kasv Tartumaa valdade ja linnade seas ning üks kiiremaid kogu Eestis.

Augusti lõpus ületas Luunja valla elanike arv 3600 piiri.

Kavastu pargis AS Giga poolt korraldatud uhhaade võistukeetmisel jäi peaauhind taas kohapeale: maitsvaima kalaleeme tegid valmis kohalikud harrastuskalamehed, kelle võistkond Palmako-1 sai 3-meetrise kummipaadi omanikuks. 

Üritus sündis alles mullu, kuid juba teisel aastal oli huvi paisunud üllatavalt suureks –  septembri esimesel laupäeval kohale tulnud rohkearvuline publik sai nautida tõelist rahvapidu. Päeva naelaks oli kahtlemata võistukeetmine, milles osales kokku 17 võistkonda. Tuldud oli nii kohapealt kui ka Peipsi kandist, Harjumaalt ja Ida-Virust.

Reeglite kohaselt võis igas võistkonnas olla kuni 3 liiget. Kohustus oli järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Loosi teel sai iga võistkond korraldajatelt ämbri värskete latikate, ahvenate või linaskitega, samuti olid tulematerjaliks valmis pandud lõhutud puud. Keedunõud, maitseained, hea tuju ja muu vajalik pidi igaühel endal kaasas olema.

Aega roa valmistamiseks oli pisut üle tunni. Tulemust asusid hindama kohtunikud Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse kutseõpetaja, Atlantise endise peakoka Õnnela Muuga juhtimisel. Valmis roog koos lisanditega tuli serveerida kohtunikelaua ette publiku ja kaamerate valvsa pilgu all. Peamiselt hinnati uhhaa maitseomadusi, kuid  ka leeme valmistamisprotsessi ja serveerimist, samuti võistkonna kostüüme ning kalamehejutte, laule või anekdoote. Valminud kalaleemed erinesid maitselt, väljanägemiselt ja serveeringult üpris kõvasti. Mitmed võistlejad pakkusid uhhaa juurde pitsi valget viina ja võileibu.

Tasavägise võistluse peavõidu viis juba teist aastat järjest koju kohalikest harrastuskalameestest koosnev võistkond Palmako-1. Tänavu kuulusid meeskonda Viktor Gorbunov, Feliks Padar ja Guido Gorbunov. Kohtunikke võlus nende leeme eriliselt puhas maitse. Teiseks tuli võistkond Vanad Kalad. Suure üllatuse pakkus võistkond Luunja Koolipoisid, kelle uhhaad hindasid kohtunikud kolmanda koha vääriliseks. Poiste endi kinnitusel oli tegemist nende elu esimese tõelise katsega uhhaad keeta. 

Lisaks anti välja rida eriauhindu, näiteks suurimale üllatajale, parima show tegijaile, kõige abivalmimale võistkonnale, jne. Uhhaasid said mekkida ka kõik teised peolised, välja selgitati publiku lemmik. Parima show auhinna pälvisid Luunja Maanaisteseltsi naised ning uhhaa eest sai publiku auhinna Luunja valla võistkond Vanad Kalad. Et road ka pidulistele maitsesid, kinnitas tõsiasi, et peaaegu kõik katlad söödi tühjaks, nõnda ei jäänud keetjatele endile õieti midagi.

Lisaks võistluspõnevusele pakuti pidulistele katlast maitsta ka rahvauhhaad, samuti sai nautida Indrek Taalmaa/Andrus Kiviräha eluhuumorietendust „Sinised kilesussid jalas“, õhtul esines laval Erich Krieger. Lapsed said hüpata batuutidel, sõita hobuvankriga, huvilised võisid proovida rodeohärja seljas ratsutamist ja poksimasinat või teha tiiru Emajõel laevaga.

Sündmust olid kajastamas suuremad meediaväljaanded ja telekanalid.

Saame näha, kas järgmisel aastal on huvi veelgi suurem, ürituse laienemist hakkavad edaspidi piirama parkimisvõimalused.

Auhindadega toetasid lisaks AS Gigale ka AS Palmako, U.Saksa ratsatalu, BigBen, Ristiisa Pubi, Atlantise ööklubi, restoran Volga, Püssirohukelder, Vilde Tervisekohvik.  

Luunja valla kolmes lasteaias ja kahes koolis alustab uut õppeaastat kokku 448 last, see on 14 lapse võrra enam kui eelmisel õppeaastal.

Kasv on tulnud eelkõige lasteaedade arvelt, kuid suurenenud on ka väikese Kavastu kooli pere ning Luunja Keskkoolis õppivate koduvalla laste arv.

Samas on pisut vähenenud  teistest omavalitsustest pärit õpilaste arv.

Tänavu alustas Luunja Keskkooli ja Kavastu algkooli 1. klassides kooliteed kokku 31 last. See on tervelt 13 võrra enam kui eelmisel aastal.

Tähelepanuväärne on fakt, et tänavu on oluliselt suurenenud koduvalla koolides haridusteed alustavate laste hulk, teiste omavalitsuste koolidesse siirdujaid on jäänud märkimisväärselt vähemaks – varasema 24 asemel 14.

Vastsed koolijütsid said 1. septembril lisaks kooli poolt kingitud aabitsale koduvallalt õunapuuistiku. Kultuurimajas toimunud kooliaasta avapeol aga said kõik kooliteed alustavad Luunja valla õpilased vallavanemalt raamatu, valla logoga pinali ning koti.

Luunja Keskkoolis alustab käesoleval kooliaastal õppetööd kokku 223 õpilast, sh Luunja vallast 165 ning teistest omavalitsustest 58. Kavastu algkoolis õpib 17 last.

Kolmes valla lasteaias käib kokku 208 last: Kavastus 15, Luunja Lasteaias Midrimaa seitsmes rühmas 122 last ja Lohkva Lasteaias neljas rühmas 71 last. Seejuures on lasteaedades veel mõned vabad kohad.

Veel mullu töötas nendes ruumides vallavalitsus, kelle uus kodu sai valmis eelmisel suvel. Pärast väljakolimist anti vallajuhtidest tühjaks jäänud ruumide võtmed üle Midrimaa perele, võimaldamaks lasteaial laieneda soovitud suuruseni.

Remondi käigus tehti korda rühmaruumid koos vajalike lisaruumidega, muuhulgas lammutati osa vaheseinu, ehitati välja tualettruumid ning teostati ruumide siseviimistlus.

Veel mõne aasta eest 3 rühmalisena tegutsenud Midrimaa on kiiresti kasvanud enam kui kahekordseks. 2009.a. avati 5. rühm, mullu lisandus 6. ning äsja 7. rühm. Alanud õppeaastal hakkab Luunja Lasteaias Midrimaa käima kokku 122 last. Pärast laienemist on lasteaias kokku 30 töötajat.

Nüüdseks on Midrimaa saavutanud täiskoormuse, olles kasutusele võtnud kogu olemasoleva ruumipotentsiaali.

Koos Lohkva Lasteaia ja Kavastu Algkool-lasteaiaga on alanud õppeaastal Luunja valla kolmes lasteaias kokku ligi 220 lasteaiakohta. Alates 2009.a. algusest on lasteaiakohtade arv vallas kasvanud peaaegu 2,5 korda, mis võimaldab hetkel lastehoidu ja alusharidust pakkuda kõikidele soovijatele.

Viimastel aastatel on Luunja valla elanike, sealhulgas laste arvu kasv üha kiirenenud, alates 2008.a. on lisandunud üle 700 uue elaniku. Ainuüksi 2010.a. asus valda elama 251 elanikku, mis kasvatas elanikkonda 8% võrra.

Luunja HMT OÜ kuulutab välja vähemapkkumise

TALIHOOLDUSE TEOSTAMISEKS LUUNJA VALLA TEEDEL

2011/2012 ning 2012/2013 talveperioodil 

(ajavahemikus 01.11.2011 – 15.04.2013)

Pakkujatele esitatavad nõuded:

•  Sobiva tehnika olemasolu
• Töökogemus talihoolduse alal
• Valmisolek tööde teostamiseks kogu perioodi vältel vastavalt  vallas kehtivatele hooldusnõuetele 

Lepingud sõlmitakse kaheks talvehooajaks:

• Regulaarsete lumetõrjetööde teostamiseks vallale kuuluvatel asulasisestel (kogupikkus 12 km) ning asulavälistel (kogupikkus 110 km) teedel (hoolduspiirkondade kaupa)
• Eritehnika kasutamiseks (lumefrees jm) kõikide hoolduspiirkondade ulatuses

Pakkumised palume esitada hiljemalt 31.08.2011 aadressil Puiestee 4 Luunja alevik 62222  või e-maili teel luunjahmt@hot.ee

Pakkumine peab sisaldama:

• Põhiandmeid pakkuja kohta (nimi, aadress, kontaktandmed, reg. nr)
• Hooldustehnika kirjeldust (mark, võimsus, lisaseadmete olemasolu jm)
• Töötunni hinda (koos käibemaksuga)
• Varasemate töökogemuste loetelu

Detailsem info tel.  7417390

                            51 38 233

                            e-mail   luunjahmt@hot.ee

LUUNJA VALLAVALITSUSE STIPENDIUMIKONKURSS

Luunja Vallavalitsus kuulutab välja 26.augusti 2004. a. määruse nr 10-3 alusel stipendiumi konkursi.

Luunja valla stipendium on suunatud Luunja vallas elavatele alla 30 a vanustele noortele, kes õpivad kõrg- või kutsekoolides ning osalevad aktiivselt valla noorsoo- ja kultuuritöös.

Taotlused palume esitada Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 15.septembriks 2011.

Stipendiumi saajaks võivad olla:

üliõpilased,

- kes ei viibi taotlemise hetkel akadeemilisel puhkusel;

- kellel puuduvad võlgnevused õppetöös;

- kes on õppinud kõrgkoolis vähemalt ühe semestri;

kutsekoolide õpilased,

- kes õpivad keskkooli baasil;

- kellel pole mitterahuldavaid hindeid;

- kes on õppinud kutseõppeasutuses vähemalt ühe poolaasta.

Oluliseks kriteeriumiks on aktiivsus ning valmidus Luunja valla noorte tegevuse edendamiseks ning vaba aja sisustamiseks.

Stipendiumi taotlus peab sisaldama:

• taotlusavaldus;

• soovituskiri, mille esitajaks võib olla vastav õppeasutus või taotlust toetav isik (treener, külavanem, huvitegevuse juhendaja, raamatukogu või noortekeskuse töötaja või muu vallakodanik);

• curriculum vitae;

• õpinguraamatu väljatrükk;

• vabas vormis kirjalik põhjendus, miks stipendiumi taotleja väärib Luunja valla stipendiumi.

Taotluses peavad olema ka stipendiumikandidaadi kontaktandmed, isikukood, arveldusarve number.

Stipendiumikomisjon esitab kahe nädala jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega oma ettepanekud vallavalitsusele. Ühe nädala jooksul peale komisjonilt ettepanekute saamist otsustab vallavalitsus stipendiumi määramise, informeerib taotlejaid ja kannab stipendiaatidele raha üle.

Täpsem info valla veebilehel www.luunja.ee ja vallamajas (tel 7417 234, 5066797)

LUUNJA VALLA KULTUURI- JA SPORDISTIPENDIUM

Luunja Vallavalitsus kuulutab välja Luunja valla kultuuri – ja spordistipendiumide konkursi.

Kultuuri- ja spordistipendiumid määratakse spordi- või kultuuriprojektide teostamiseks ning sportlastele valla esindamiseks erinevatel spordivõistlustel.

Taotlused palume esitada Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 15. Oktoobriks 2011.

Täpsem info valla veebilehel www.luunja.ee ja vallamajas.

Lisainfo tel : 5152776 (valla spordijuht Aadu Raav).

Luunja valla omaalgatuslike ja kultuuriprojektide konkursi komisjon kuulutab  välja projektide konkursi.

Oodatud on projektid,  mille tulemuseks on elanike aktiivsuse tõstmine, kohaliku elu arendamine ning kultuuri- ja sporditegevuse edendamine Luunja vallas.

Rahastatavad projektid peavad olema seotud Luunja vallaga, kaasama kohalikke elanikke või olema suunatud kohalikele elanikele, toetama külaliikumise hoogustamist, ühistegevust ja võimalusel tuginema valla ja külade arengukavade elluviimisele. Osaleda võivad Luunja vallas elavad füüsilised isikud, seltsid, klubid ja mittetulundusorganisatsioonid.

Toetust võivad taotleda ka teised, kui tegevus, millele toetust taotletakse on suunatud Luunja valla elanikele.

Taotlused palume esitada kirjalikult või e-maili luunjavv@luunja.ee teel Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks 2011.

Täpsem info valla veebilehel www.luunja.ee , raamatukogudes ja vallamajas.

Vallavalitsuse tellimusel paigaldati uus laste mänguväljak Luunja alevikku, lisaks teostati põhajlik uuenduskuur olemasolevatele mänguväljakutele Luunjas ja Lohkvas.

Luunja aleviku keskel elavad lapsed saavad nüüd lustida uuel mänguväljakul, mis paigaldati vallavalitsuse tellimusel raamatukogu ja Luunja kaupluse läheduses olevale platsile.

Luunja lasteaia Midrimaa naabruses ning Lohkva kortermajade juures olevad mänguväljakud olid osaliselt amortiseerunud, seetõttu tellis vallavalitsus põhjaliku ekspertiisi nende seisukorra hindamiseks. Eksperthinnangu alusel telliti väljakute korrastamine, mille käigus uuendati piirdeid, paigaldati turvaala katteid ja täiendavaid kinnitusi, vahetati välja mänguvahendeid. 

Mänguväljakute rajamisel kasutatavad tooted peavad olema serifitseeritud vastavalt EL ohutusstandardile EN 1176:2008. Standard määratleb nõuded, mis kaitsevad last ohtude eest. Nõuded laienevad väljakute disaineritele, tootjatele, paigaldajatele ja haldajatele.

Standard sisaldab muuhulgas nõudeid mänguelementidele, turvaaluskatetele, ohutusbarjääridele.

Tööde teostajaks oli OÜ Vivocard Plus. Uue väljaku rajamine ja olemasolevate korrastamine läks kokku maksma ligi 7000 EUR (veidi üle 100 tuh krooni).  

Kui võtta arvesse ka lasteaedade väljakud, on valla laste käsutuses nüüd kokku 6 mänguväljakut ning 2-3 väiksemat mänguplatsi.  

Lõuna-Eesti suurima ratsaspordiürituse peaauhinna - Luunja Karika – viis seekord koju Venemaa meister Aleksander Belekhov.

Luunja mõisapargis 30.-31. juulil juba 31. korda toimunud võistluste naelaks oli kõrgusel 135 cm korraldatud Luunja Karikas. Võistlustulle läks 10 paari, tasavägisest heitlusest väljus võitjana ümberhüpetel oma paremust tõestanud Vene Föderatsiooni tänavune meister Aleksander Belekhov hobusel Vilandro. Teise tulemuse saavutas Kairi Dräbtsinskaja Prestonil. Üks favoriite Urmas Raag kukkus koos hobusega soojenduse ajal ning võistlusel osaleda ei saanud.

Pinget pakkus ka Luunja Noorte Võistkondlik Karikas, mille võitis ülekaalukalt Luunjas treeniv Tartumaa RSK võistkond.

Vapralt osalesid samuti erivajadustega lapsed ratsutamisterapeutide saatel.

Lisaks ratsaspordile said nii kohalikud kui külalised õhtul nautida ansambli Jäääär meeleolukat kontserti Luunja roosiaias. 

30.-31. juulil toimub Luunja mõisapargis Lõuna-Eesti suurim rahvusvaheline ratsaspordiüritus Luunja Karikas 2011,  samuti rahvalik laat.

30. juulil kell 21.00 Luunja roosiaias ansambli Jäääär kontsert (tasuta).

Vaata lisaks:  

• http://www.hobumaailm.ee/
  
• http://www.tartupostimees.ee/509950/nadalavahetusel-voistlevad-luunjas-eesti-tippratsanikud/ 
  

Eestisse tunginud ning siin levinud karuputke võõrliigid hiid- ja Sosnovski karuputk on kiire levimise ja paljunemise tõttu ohuks meie looduslikele kooslustele, samuti kujutavad nad otsest ohtu ka inimestele.

Kaukaasiast pärinevate karuputkede välimus on muljetavaldav, tegemist on Euroopa suurimate rohttaimedega. Putked kasvavad kuni 5 m kõrguste kogumikena põhiliselt jõgede ja ojade kallastel, teede ääres ning söötis põllumaadel. Putki võib kohata kõikjal Eestis, rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis. Taim õitseb vaid korra ning pärast seda sureb. Õitseva taime varre läbimõõt võib olla kuni 10 cm.                              

Kiire kasvuga putked varjutavad teisi taimi, põhjustades nende väljasuremist.

Kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletushaavad.  Nahale sattudes suurendab mahl naha tundlikkust, põhjustades esmalt kipitava punetuse, hilkem valulike villide teket. Pärast haavade paranemist jäävad järele pigmenteerunud armid. Nahale sattunud mahl tuleb kiiresti vee ja seebiga maha pesta.

Karuputke tõrjet on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast riikliku pikaajalise tõrjestrateegia alusel. Tõrje puhul on peamiseks takistada uutel seemnetel valmimist ja mulda jõudmist, hävitades taimed enne seemnete valmimist. Tõrjet tuleks korrata mitme aasta jooksul, kuna seemned on väga elujõulised. Peamisteks tõrjemeetoditeks on niitmine, umbrohumürkidega pritsimine, juurte läbilõikamine, õisikute korjamine. Enese kaitseks tuleb kasutada veekindlaid kindaid ja rõivaid.                                                                                      

Täpsemalt saab liikidest ja nende tõrjemeetoditest lugeda voldikust "Karuputke võõrliigid: Sosnovski ja hiid-karuputk" 

Vältimaks õnnetusi ning ümbritsevate taimede ning koosluste saastumist, tuleks tõrjel järgida vastavat ohutusjuhendit. Maaomanikud saavad ka ise karuputke tõrjega hakkama, järgides ohutusnõudeid.                                                                                                              Karuputke võõrliikide leiukohtadega üle Eesti on võimalik tutvuda Keskkonnaregistri kaardirakenduse kaudu www.register.keskkonnainfo.ee 

Karuputke koloonia leidmise korral või info saamiseks tuleks võtta ühendust Keskkonnaametiga tel. 7407137, 5119932, toomas.hirse@keskkonnaamet.ee  (looduskaitse bioloog Toomas Hirse).                                                                                                 

Kodulehelt  www.keskkonnaamet.ee leiab huviline detailsemat infot mürgiste putkede ning nende tõrje kohta, sh ohutusjuhendi tõrjetöödeks.

Aasta esimese kuue kuuga on tulumaksu laekunud 788,8 tuh EUR (üle 12,3 mln krooni).

See on 20% võrra mullusest enam ning 9% võrra rohkem kui kriisieelsel tippaastal 2008. 

Esimese poolaasta laekumiste maht on reeglina pisut väiksem kui aasta teisel poolel, seega valla peamise tuluallika täitumise seisuga võib rahul olla, arvestades ka eelarve suhteliselt pingelist seisu.

Laekumiste paranemine enamikus omavalitsustes jätkub, kuid tulude jõudmine masule eelnenud tasemele võtab veel aega. Kui võtta arvesse ka vahepeal toimunud inflatsioooni, siis on kaotused tuludes kriisieelse ajaga võrreldes päris suured. 2010.a. näitajad on tänaseks küll valdavalt ületatud, kuid 2007 ja 2008 tasemest ollaksi siiski veel kaugel.

Võrreldes 2010.a. I poolaastaga on üksikisiku tulumaksu laekumine Eestimaa omavalitsustes kasvanud 6% võrra. Maakonniti on pilt erinev – väikseim kasv on Pärnumaal (2%), suurim Jõgevamaal (7%).

Tartumaal oli laekumine 6% võrra suurem kui 2010.a. I poolaastal. Maakonna omavalitsustest on suurim kasv üllatuslikult Piirissaare vallas (24%), järgneb Luunja vald (kasv 20%).

Väikseima kasvuga on Puhja vald (4%), 5% kasvuga on 6 omavalitsust.

Suhteliselt erinev on ka tulumaksu laekumine 1 elaniku kohta. Tartumaa keskmine on 205 eurot inimese kohta, ulatudes 69 (Peipsiääre vald) ja 87 (Piirissaare vald) eurost kuni 284 euroni (Ülenurme vald). Luunja vald on Ülenurme ja Tähtvere järel kolmas (227 eurot), järgneb Tartu vald 223 euroga.

Detailsemate finantsnäitajatega on huvilistel võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee rubriigis kohalikud omavalitsused.

Statistikaameti poolt avaldatud lõplikest andmetest 2010.a. rahvastiku rände kohta lähtub, et valdav osa Eesti omavalitsusi kaotas elanikke, seejuures ulatus 17 omavalitsuses kaotus 100-750 inimeseni. Positiivse rändesaldoga valdade ja linnade arv oli pisut üle 40 (kokku on Eestis 226 omavalitsust).

Luunja valda lisandus mullu 251 uut elanikku, mille tulemusena valla rahvastik kasvas ligi 8% võrra. See oli suurim kasv Tartumaa valdade ja linnade seas ning üks suuremaid kogu Eestis.

Kuigi ehitusbuumi tipp ning linnalähedaste valdade elanike kasv jäi aastaisse 2005-2007, on Luunja valla elanike arvu kosumine olnud kõige kiirem just pärast seda: 2008.a. lisandus 160 elanikku, 2009.a. 181 ning lõppenud 2010. aasta tõi juurde 251 uut vallakodanikku. Seega on valla rahvastik kolme aastaga suurenenud ligi 600 elaniku võrra. Juuni alguse seisuga on Luunja valla elanike registris kokku 3507 inimest.

Väga soodne on ka Luunja valla elanikkonna vanuseline struktuur. Vanusegrupi 0-18 eluaastat osakaal kogu rahvastikust on 24,4% (maakonna keskmine 21,5%). Tööealisi (vanuses 19-64 eluaastat) on meie vallas 64,5% (maakonnas 61,9%). Pensioniealiste osakaal (65 ja enam eluaastat) on Luunja vallas vaid 11,1% (maakonna keskmine 16,6%).

Seega on meil tegemist suhteliselt noore rahvastikuga.

Eestist rändas 2010. aastal välja 5294 ja Eestisse immigreerus 2810 inimest. Eelneva aastaga võrreldes väljaränne suurenes ja sisseränne vähenes.

Eesti-siseselt, maakonna, linna või valla piire ületades vahetas elukohta ligikaudu 37 500 inimest. Kokkuvõttes võitis enim rahvastikku juurde Tallinna linn (1984 inimest), kellele järgnesid Harku, Rae, Saue ja Viimsi vald (lisandus vastavalt 836, 398, 375, 367 inimest). Kaheksandalt kohalt leiame esimese valla väljastpoolt Harjumaad - Sauga vald Pärnumaal kasvas 262 inimese võrra.

Enim vahetavad elukohta 20–30-aastased noored, suur hulk on ka alla 10-aastaseid lapsi, seega vahetab sageli elukohta kogu pere

Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.

Huvilised saavad detailsemate andmetega valla rahvastiku kohta tutvuda Luunja valla kodulehel www.luunja.ee.

Rändesaldo materjalid on kättesaadaval Statistikaameti veebilehel www.stat.ee/49473

Oodatud on perede, külade, sõpruskondade jne. 3- liikmelised võistkonnad.

Info ja registreerimine kuni 27. juunini tel. 5152776 Aadu Raav, 5103369 Elve Raja.

Teede remont ja aastaringse hoolduse kvaliteedi parandamine on üks Luunja valla olulisemaid prioriteete lähiaastatel. Tänavuse esimese lisaeelarve maht on 48,7 tuh EUR (üle 760 tuh krooni), millest 39 tuh EUR eraldati teede ja tänavate korrashoiuks.

Esimesel võimalusel on kavas suurendada mahtusid ja tempot vallateede remondi osas. See puudutab nii hajakülasid ühendavat teedevõrku kui uusasumite taristut. Valla elanikkond on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, kerkinud on uued elurajoonid ning arendajate poolt välja ehitatud uusi tänavaid ja teelõike, rajatud tänavavalgustust. See on vallale kaasa toonud lisakulutusi, teisalt ka täiendavaid tulusid.  

Tänavuse teede remondikava kohaselt tehakse kruusakatte uuendamist ca 20 teelõigul. Lisaks on kavas remontida kolm truupi ning teostada tolmutõrjet ca 7 km ulatuses.

Vallale kuuluvate teede ja tänavate remonti teostatakse vastavalt iga-aastasele remondikavale. Kava koostamisele eelneb teede olukorra analüüs ja prioriteetsete objektide detailne määratlemine, kus muuhulgas võetakse arvesse teede seisundit ning kasutajate hulka.

Eelarveaasta jooksul teostatavate tööde kogumaht sõltub eelkõige rahalistest võimalustest. Alates 2009.a. vähendati riigieelarvest valdadele ja linnadele eraldatavate teehooldusvahendite mahtu 75 % võrra. Varasema 1,3 miljoni krooni asemel saab vald riigieelarvest pisut üle 0,3 miljoni krooni. Luunja vald on kärbet kompenseerinud omapoolsete lisavahendite juurde suunamisega. Samas olid ka valla enda tulud masu ajal väiksemad.

2009-2010 jäi teedele suunatud vahendite hulk suhteliselt tagasihoidlikuks, lisaks masule tingis seda vajadus panustada lasteaiakohtade loomisse. Tänavu on teede korrashoiule eraldatud summad taas kasvanud. Koos lisaeelarvega ulatub tänavune remondimaht üle 50 tuh EUR. Lisaks sellele on suviseks teede hoolduseks kavandatud üle 39 tuh EUR ning talihoolduseks üle 96 tuh EUR. Kokku panustab vald tänavu teedesse ja tänavatesse 192,4 tuh EUR (3 miljonit krooni), mis on viimaste aastate suurim summa. Seda ei ole siiski piisavalt, tagamaks vajalikus tempos taastusremondi tegemist. Alates 2012.a. on kavas eraldada vahendeid mahus, mis võimaldab ulatuslikumaid remonditöid ning lubab hoolduse osas kvaliteedi märgatavat tõstmist.

3. juunil olid vallavanema vastuvõtule palutud Luunja valla tublid õppurid, kes lõppeval õppeaastal olid edukad üleriiklikel või maakondlikel aineolümpiaadidel, spordivõistlustel või konkurssidel. Kutsutud olid nii Luunja Keskkoolis kui ka Tartu linna koolides õppivad meie valla lapsed.

Lisaks õpilastele said tänukirja ja raamatu tublidele saavutustele kaasa aidanud õpetajad. Kokku jagati tunnustust enam kui 70 õppurile-õpetajale.

Edukad on oldud paljudel erinevatel aladel nii maakonna kui riigi tasemel: lisaks aineolümpiaadidele ka joonistusvõistlustel, võistulaulmisel, jutu- ja joonistusvõistlustel, luulepäevadel, viktoriinidel, arvukatel spordivõistlustel, sh rammumehe võistlusel.

Rida tippsaavutusi on meie õppuritel maakonna tasandil. Majandusolümpiaadi võitis Mihkel Parkja (11. kl, õp. Ülle Tõnutare), vene keele piirkondlikul olümpiaadil sai esikoha Sander Kannel (8. kl). Villem Madisson sai 1.-2. koha matemaatika järelkasvuolümpiaadil, Arto-Ron Ojaste (3. kl) tuli esikohale 3. klasside õpioskuste olümpiaadil.

Kõrgeid kohti on saavutatud ka konkurssidel. Kevin Müürsepp sai esikoha Juhan Sütistele pühendatud luulepäeval. Märt Kutsar võitis maakondliku joonistusvõistluse „Minu suurim teatrielamus“.

Võistluse „Eesti parim õpilasfirma“ lõppvõistlusel osalesid meie kooli õpilasfirma ÕF Seebitar (juhendaja õp. Ülle Tõnutare).

Spordis on saavutatud kõrgeid kohti nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel – Ilona Aigro sai II koha rahvusvahelisel võimlemisvõistlusel Miss Valentine, samuti I koha Eesti MV-l ning Tartu linna MV-l.

Kõikide saavutustega on võimalik detailsemalt tutvuda valla kodulehel http://www.luunja.ee/uldinfo/vald-tunnustab 

Lastekaitsepäeval täitus Luunja Kultuurimaja noorimate vallakodanikega – beebipeole olid  kutsutud valla pered, kuhu aasta esimesel poolel sündinud pisipoeg või –tütar. Seekord oli kutsutuid rekordarv - 30 vastset vallaelanikku koos oma vanematega.

Iga pisipõnn sai vallavanemalt kaasa õnnesoovid ja kingiks hõbelusika, meeleoluka kavaga esinesid Luunja lasteaia Midrimaa lapsed. Seejärel löödi kokku shampanjaklaase ning tehti ühispilti. Viimane nõudis piltnikult parajat pingutust, sest nii suurt hulka inimesi ühele pildile mahutada ei ole lihtne ülesanne. 

Mullu sündis Luunja vallas kokku 54 poissi ja tüdrukut. See on suurim arv valla uuemas ajaloos. 

Luunja vald oli mullu üks suurima elanike juurdekasvuga omavalitsustest Eestis. Valla rahvastik täienes kokku 251 inimese (8%) võrra. 

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvedamisel on kaks aastat kestnud ja ligi 1 mln EUR maksma läinud mahuka projekti tulemusena arvele võetud ja kirjeldatud ligi 20 000 pärankultuuri objekti Eestis ja Lätis.                                                                                

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul, moodustades ühe osa meie rahvuslikust pärandist. Maastikud on aegade jooksul muutunud, viimaste aastakümnete pöördelised sündmused on katkestanud seni põlvest põlve edasi kantud mälu. Osa jälgi on loodus neelanud või inimesed kustutanud, kuid allesolev osa vajab väärtustamist ja säilitamist. Meie ajani säilinud mälestistes kajastub meie esivanemate elulaad, vaimsus, uskumused. Sellisena ühendab pärandkultuur tänapäeva minevikuga ja on meie rahvusliku identiteedi osaks, pakkudes huvilistele avastamisrõõmu.

Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete ajaloolised asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud, vanad kohanimed, jpm. Selliseid möödunud aegade märke on maastikul palju, neid tuleb osata tähele panna. Igaühel neist on oma lugu rääkida.

Kuludest 85% kaeti EL Regionaalarengu Fondi vahenditest. Inventeerijad, keda kokku oli 60, kaardistasid on suure osa Eesti pärandkultuurist, sõltumata maa- ja omandivormist. Eelkõige on keskendutud looduses leiduvatele kultuurimärkidele. Nii jäädvustub hulk väärtuslikku infot vähemalt paberil ja arvutikettal, sest kõik objektid ei pruugi ehedal kujul tulevastele põlvedele säilida.

2010. aasta jooksul toimus pärandkultuuri objektide kaardistamine ka Tartumaal. Selle käigus vaadati leitud objektid üle ning pildistati, igale objektile omistati number, seejärel andmed digitaliseeriti, sisestati andmebaasi ja tehti kõikidele soovijatele kättesaadavaks. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all – nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes, nende säilimise ja eksponeerimise üle otsustavad maaomanikud ise.

Objektid võivad suurt huvi ja väärtuslikku infot pakkuda etnograafidele, folkloristidele, arheoloogidele, muinsuskaitsjatele

Pärandkultuuri kaardistamises saab kaasa lüüa igaüks, kes teab mõnda tähelepanu väärivat objekti. Vastavat vormi saab täita RMK kodulehel.

Lisainfo: Vaike Pommer,

RMK pärandkultuurispetsialist 

Tel. 514 3838, vaike.pommer@rmk.ee

Kogu andmebaasiga saab tutvuda Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse vahendusel aadressil www.xgis.maaamet.ee 

Valiku Tartumaal kaardistatud pärandkultuurist leiavad huvilised äsjailmunud raamatust „Tartumaa pärandkultuurist“.

Valik pärandkultuuri objekte Luunja vallas

Pelgupaik Pähklissaarel  Kohalike jutu järgi olnud saar palgupaigaks juba Jäälahingu (1242) ajal. Siia tulid kohalikud inimesed koos oma kariloomadega sõjategevuse eest varju ka II maailmasõja ajal 1944, kui toimus Emajõe forsseerimine Punaarmee poolt. Räägitakse, et siis oli saarele kukkunud ka sõjalennuk.

Selle kohaga seotud pärimuse on 2003.a. jutustanud Marie Müürsepp (s. 1939): „Sääsküla liina väretid seisava Lauke järve vii siis. Kõik see Sääsküla varandus seisab Pähkla saares – kuld, hõbe ja kolme hobese pääluud, kellega Karl XII ratsutas.“

Von Münnichite perekonnakalmistu

B.C. von Münnich (1683-1767) oli mõjukas kindralfeldmarssal ja poliitik, kes pikka aega oli vene imperaatorite teenistuses. Tema teeneks olid vene vägede võidud 1734 Danzigi all ja 1736 sõjas Türgiga, kus ta oli vägede ülemjuhatajaks. 1740-41 oli Münnich isegi Venemaa peaminister. Väljapaistva ehitusinsenerina juhtis ta Riia kindluse ning Paldiski ja Kroonlinna sõjasadamate ehitamist.

Von Münnich on maetud Luunja mõisasüdamest kilomeetri jagu põhja pool asunud perekonnakalmistule. Nõukogude perioodil kalmistu rüüstati ja hauatähised lõhuti, kunagisest asupaigast annavad aimu üksnes sinna suunduv allee ja põlispuude salu.   

20. mail toimunud kirjanduspäeval anti Luunja kultuurimajas üle Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind, mille seekord pälvis Aidi Vallik luulekogu „Mina, kana, lehm ja kratt” eest.

Kunstnikupreemia sai luuletaja abikaasa Ott Vallik, kes on joonistanud pildid auhinnatud luulekogusse.

Luunja Vallavalitsuse ja Luunja Keskkooli koostöös korraldatav kirjanduspäev toimus tänavu juba 22. korda. K.E.Söödi lasteluule auhinda antakse välja alates 1988. aastast, sellega tunnustatakse eelmisel aastal esmakordselt ilmunud eesti autori algupärast lasteluulekogu ja selle illustraatorit. Auhinna saanud luulekogu valivad traditsiooniliselt välja Luunja koolilapsed.

Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Praegu töötab õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis ning vabakutselise kirjanikuna. Tema sulest on ilmunud mitu luulekogu, samuti romaane. Tuntuimaks on Anni-lugude sari. Tema esimene noorsooromaan „Kuidas elad, Ann?“ on pälvinud mitu auhinda, raamatul on seni ilmunud 9 trükki ning see on lülitatud kooliprogrammidesse ja kirjandusõpikutesse.

Aidi Vallik on ka filmistsenaariumi „Kuhu põgenevad hinged“ kaasautor, samuti Kanal 2 saate „Saladused“ stsenarist.

                                                                           
Preemia varasemate laureaatide hulgas on Heljo Mänd, Ott Arder, Olivia Saar, Hando Runnel, Lehte Hainsalu, Ellen Niit, Leelo Tungal, Eno Raud ja teisi tunnustatud luuletajaid. Kunstnikupreemia on teiste hulgas pälvinud Priit Pärn, Edgar Valter ja Jüri Arrak.

Heakorrakonkursi Kaunis Kodu komisjon ootab ettepanekuid meie valla eramute ja vallaasutuste kohta, kelle hulgast valida sel aastal kaunimad tunnustamiseks ja teistele eeskujuks.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada tublisid peresid ja asutusi, kes on südameasjaks võtnud oma kodu väljanägemise eest tõsiselt hoolitsemise. Sel aastal valitakse lisaks traditsioonilisele kaunimale kodule ka korras vallaasutus. Hindamisel võetakse arvesse hinnatavate objektide üldist väljanägemist, territooriumi puhtust ja korda, aia ning õueala kujundamist, maitsekust ja põnevaid elemente.

Võitja saab Luunja Vallavalitsuse poolt peaauhinnaks elamule kinnitatava vasest plaadi ning võimaluse osta 450 euro ulatuses tööriistu või muud majapidamises tarvilikku. Teise koha omanikule antakse vallavalitsuse poolt 260 euro suurune summa meelepäraste ostude tegemiseks.

Ootame vallaelanike aktiivsust kaunite kodude märkamisel ja neist teada andmisel. Ettepanekuid võib teha igaüks, vajalik on omaniku või valdaja nõusolek.

Info kandidaatide kohta on oodatud vallavalitsusele e-maili aadressil luunjavv@luunja.ee või tel. 7 417 319 hiljemalt 15. juuniks 2011.

Konkursikomisjon külastab kodusid ja vallaasutusi ajavahemikul 17-19. juuni, konkursil osalejaid sellest eelnevalt teavitades.

Luunja valla 2011.a kaunimad kodud ning vallaasutused tehakse teatavaks ning auhinnad antakse üle valla jaanipeol 23. juunil.

Tänavu toimus Luunja valla aasta ema valimine juba neljandat korda. Luunja Kultuurimaja koostöös Luunja Vallavalitsuse, Luunja Maanaiste Seltsi, Luunja Lasteaia ja Luunja Keskkooliga viis läbi Luunja valla aasta ema 2011 konkursi. Selleks jagati Luunja valla kauplustesse, raamatukogudesse, vallavalitsusse, keskkooli, lasteaeda ja kultuurimajja  hääletuskastid, kuhu kõik soovijad said poetada hääletusblanketi nende arvates sobiliku aasta ema kandidaadi poolt. Samuti sai oma kandidaati üles seada interneti teel. Kokku postitati seekord 38 blanketti. Viis neist osutusid ebakorrektse täitmise tõttu kehtetuteks, kuid vaatamata sellele jäi sõelale 13 kandidaati. Seejärel istus kokku komisjon, kuhu kuulusid esindajad kultuurimajast, vallavalitsusest, keskkoolist, lasteaiast ja maanaiste seltsist. Komisjon hindas kandidaate individuaalselt 10-palli süsteemis.