Uudised



Vaata ka teisi teateid

Soomepoiste mälestusüritus Pilkas 17.09.

15.09.2014




Mälestusüritus toimub kolmapäeval, 17.09. kell 16.00 Pilkas soomepoiste mälestusmärgi juures.





Kes olid soomepoisid?

 

Soomepoiste all mõeldakse Teises maailmasõjas Soome relvajõududes Talve- ja Jätkusõjas 1940-44 vabatahtlikena võidelnud eestlasi. Nende motoks oli “Soome vabaduse ja Eesti au nimel“.

Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. a. Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva Punaarmee vastu Talvesõjas. Massilisem Soome minek toimus 1943, kui Saksa okupatsioonivõimud hakkasid eestlasi väeteenistusse mobiliseerima.

Soomepoisid said korraliku väljaõppe ning enamik neist kuulus 200. Jalaväerügemendi (JR200) koosseisu, mis võitles 1944 suvel ka nn Karjala Kannasel. Kokku võitles Eesti mehi Soome poolel umbes 3400,

kellest sõja käigus hukkus ligi 200.

Augustis 1944 toodi soomepoisid rindelt ära ja neil oli võimalus tulla Eestisse Saksa vägede koosseisus Punaarmee vastu võitlema, üle 1700 mehe naasiski kodumaale. Kuid suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnute vahel ei olnud usalduslikud ning Saksa väejuhatus hajutas soomepoisid laiali eri väljaõppelaagrites ja rindel. Tartu rindel osalesid soomepoisid augusti lõpus alanud Saksa poole vasturünnakus, mis lõppes edukalt. Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu Tallinna eest pidasid just soomepoisid koos Pitka-poistega 22. septembril 1944 Pääskülas.

Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud soomepoisid represseeriti. Soomepoiste hulgas oli rida hiljem tuntud inimesi erinevatelt elualadelt: Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Vello Salo, Ilmar Talve jt.

Soomepoisid esindasid nn kolmandat teed – mehi, kes võitlesid Eesti iseseisvuse taastamise eest, kuid ei soovinud sõdida ei Punaarmees ega Saksa vägedes.




Võitlused Tartumaal


Käesoleva aasta sügisel möödub 70 aastat soomepoiste naasmisest kodumaale ja nende lahingutest Tartu rindel Emajõe ääres.

19. augustil 1944 tulid Soome Jätkusõjas võidelnud soomepoisid Hanko kaudu Paldiskisse, et kaitsta kodumaad pealetungiva Punaarmee vastu. Soome kaitsejõududes teeninud ligi 3400 mehest naases Eestisse 1752 meest. Saksa väejuhatuse otsuse kohaselt saadeti naasnud rügemendi kahest pataljonist Tartu rindele Emajõe äärde esimene pataljon. Selle koosseisus oli kokku 580 sõdurit, allohvitseri ja ohvitseri.

Punaarmee oli selleks ajaks vallutanud Tartu ning saavutanud laia sillapea põhjapool Emajõge. Seetõttu olid Narva rindel võitlevad üksused sissepiiramisohus. Venelaste sillapea ohtlikuma osa hävitamiseks ja vastulöögi andmiseks koondati lisaks kaitsel olnud üksustele veel soomepoiste pataljon ja kaks Eesti politseipataljoni. Vaatamata vastase suurele ülekaalule elavjõus ja suurtükiväes suudeti kolme päevaga 28-30. augustini Emajõe põhjakallas Kärevere sillast kuni Tartu linnani tagasi võita. Selles, koondnimega Pupastvere lahingus, mängis peaosa soomepoiste pataljon. Pataljon kaotas sel päeval langenutena 34 meest, haavata sai 140. Haavatute hulgas oli ka pataljoni ülem kapten Voldemar Pärlin, kes saadud haavadesse haiglas suri. Siiski peatas rünnak vaenlase edasitungi Tartu suunal kolmeks nädalaks.

Soomepoiste pataljon paigutati ümber Pilka küla lähedusse, rinde tagalasse reservi, kust 17. septembril tuli neil uuesti asuda kaitselahingutesse üle Emajõe rünnakut alustanud ülekaalukate Punaarmee üksustega.

Raskete kaotuste ja kogu Emajõe rinde murdumise tõttu oldi sunnitud taganema. Lahinguväljale jäi palju langenuid, keda kohalike elanike poolt ühishauda maeti.

 

Sellel lahinguväljal Ansi talu põllul asub 1999.a püstitatud metallrist tekstiga „Vabaduse eest“.

Igal aastal septembris kogunevad soomepoisid koos teiste vabadusvõitlejatega Pilka risti juurde, mälestamaks seal langenud relvavendi ja meenutamaks tolleaegseid sõjasündmusi. Mälestuspäeval on alati osalenud ka külalised Soomest.







Kommentaarid:

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:  E-maili aadressi ei avalikustata
Kommenteeri:
Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011