uudiste-arhiiv |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Uudiste arhiiv (alates 1.1.2011)
15.05.2012
16. mail avab uksed Prisma kaubanduskeskus, mille jaoks vajaliku maa eraldas ja planeerimisprotsessi juhtis Luunja vald.
16. mail kell 14 ostjatele uksi avav Annelinna Prisma on Lõuna-Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu pakkuv kauplus. Ligi 11 000 ruutmeetril hakatakse pakkuma üle 60 000 erineva kaubaartikli. Kaubanduskeskuse juures on 660 parkimiskohta, neist 220 asuvad poe katusel. Uues keskuses saab tööd 115 inimest. Lisaks toidupoele leiavad keskuses koha kohvik, ilusalong, keemiline puhastus, kingsepp, taarapunkt ja pangaautomaadid. Luunja valla juhtimisel toimunud planeerimisprotsess oli keerukas ja aeganõudev, lahendused sündisid tõsiste läbirääkimiste ning suurte kompromisside tulemusena Luunja valla, Tartu linna ning arendaja koostöös. Luunja vald loovutas osa esialgselt kaubanduskeskusele planeeritud krundist tulevase Idaringtee tarbeks, Tartu linn omakorda eraldas oma territooriumi arvelt täiendavat maad kaubanduskeskuse jaoks. Vajalikuks osutus ka Nõlvaku tänava ümbertõstmine ning Luunja valla ja Tartu linna vahelise halduspiiri muutmine selliselt, et tulevane kaubanduskeskus ning Idaringtee lõik jäävad Tartu linna territooriumile. Arendaja finantseeris vajaliku taristu väljaehitamist piirkonnas, sh veevärk ja kanalisatsioon, sadevee kanalisatsioon, kaugkütte trassid, elektriühendus, samuti ehitiste alla jäävate kommunikatsioonide ümbertõstmine ning Nõlvaku tänava ümberpaigutamine ja juurdepääsuteede rajamine. Kaubanduskeskuses on kavas edaspidi avada ka Luunja valla infopunkt.
14.05.2012
Tartu Maanaiste Liit koostöös Tartu Maavalitsuse ja Tartumaa Omavalitsuste Liiduga korraldas järjekordse Tartumaa Aasta Ema konkursi. Tublisid emasid tunnustati emadepäevale pühendatud pidulikul kontserdil 12.mail Tartu Ülikooli aulas. Tartumaa Aasta Ema austav tiitel omistati seekord Luunja vallas elavale Ülle Viltropile.
Emme on ilus, oskab koristada, teeb süüa ja pakub alati piima, on lahke, annab nõu, sõidab hästi autoga, õmbleb ja naeratab alati ning leiab üles kõik kadunud asjad - nii iseloomustavad Ülle Viltropit tema üheksa-aastane tütar Hele-Mai ja kuueaastane poeg Ott Markus. Suuremate laste ja pereisa Arvo arvates on ema Ülle perfektsionist heas mõttes, mõistev, nõuandev ja hoolitsev, teeb oma tööd suure armastusega ja hoolib ka tööalaselt lastest väga.
Ülle Viltrop töötab Luunja vallas logopeedina. Ta on viie lapse – poja ning nelja tütre ema. Ülle on pere kõrvalt omandanud kaks kõrgharidust, on suur käsitöö- ja kultuurihuviline ning käib ka uisutreeningutel. Viltropite pere vanim tütar töötab geenitehnoloogina ja tegutseb lisaks naiskodukaitsjana, vanuselt järgmine tütar õpib arstiteadust ning on innustunud rahvatantsija, üks tütardest harrastab kergejõustikku ning laulab kooris. Pere pesamuna käib lasteaias. Musikaalsed ja spordilembesed on kõik pereliikmed.
Ülle ise hindab emaks olemist väga kõrgelt, leides, et see on parim, mis naisega juhtuda saab, pakkudes samas ka väljakutseid ja võimalusi end teostada ning arendada. Ülle Viltropi on varasemalt tunnustatud ka Luunja valla Aasta Ema tiitliga.
11.05.2012
11.05.2012
14. maist 2012 lõpeb ajutine liikluspiirang üle 8-tonni raskustele raskeveokitele, mis sätestati Teeseaduse § 37 lg 2 ja § 31 lg 2 alusel, seoses kevadise teedelagunemisega
08.05.2012
Lohkva-Kabina-Vanamõisa kõrvalmaantee alguslõigule (km 0,0 – 2,16) kavandatava jalg- ja jalgrattatee tehniline projekt on valminud. Maanteeameti lõuna regiooni tellimusel koostatud projekti eesmärgiks on kõnealuse maanteelõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine ning jalakäijate ja jalgratturite liiklemise eraldamine mootorsõidukitest. Tee rajamise vajadus on tingitud sealse piirkonna kiirest arengust. Kõnealust maanteelõiku kasutavad aktiivselt liiklemiseks jalakäijad, sealhulgas lapsed. Lähikonnas asub Lohkva Lasteaed, teelõik ühendab lasteaeda ja elurajoone. Kõnnitee puudumisel kasutavad jalakäijad praegu liiklemiseks suhteliselt kitsast sõiduteed. Antud piirkonnas on välja ehitatud hulk elamuid, valminud on uued kortermajad Puupilli tee elamutegrupis. Seega lisandub järjest uusi elanikke ning suureneb liiklustihedus. Valdavalt paikneb kavandatav kergliiklustee Luunja valla, osaliselt ka Tartu linna territooriumil.
Jalgratta- ja jalgtee kavandatakse Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee alguslõigu äärde. Kergliiklustee algab Räpina maanteelt ning lõpeb Uus-Veeriku tee lähedal olevate viimaste kortermajade juures. Lõigu pikkuseks on pisut enam kui 2 km. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus sellel maanteel (2009.a. loenduse andmetel) lõigul km 0-1,7 oli 2119 autot ning km 1,7-2,0 641 autot. Maanteelõigul puudub ohutu liiklusruum jalakäijatele ja jalgratturitele, Kasesalu tn ja E.Wiiralti tn ristumine kõrvalmaanteega on liiklusohtlik. Jalgratta- ja jalgtee on kavandatud paremale (Tartu linna) poole maanteed, v.a. lõpuosas, kus paremale jääb kaitsealuse taime kasvuala. E.Wiiralti ja Kasesalu tänavate ristumine lahendatakse T-kujulise ristmikuna. Projektis on ühe eskiisvariandina välja pakutud ka ringristmiku rajamine, lahendamaks lisaks E.Wiiralti tn ja Kasesalu tn ristumistele ka juurdepääs perspektiivsetele lähipiirkonna arendustele. Ringristmiku kavandamine tingib täiendava maavajaduse kinnistutest, mis jäävad I kategooria kaitsealuse taime kasvuala piiridesse. Maanteeametil on kavas esitada Keskkonnaametile ettepanek projekteeritava kaitseala piiride nihutamiseks ja tellida vajalikud uuringud. Peale kaitseala piiride nihutamise võimaluste selgumist saab otsustada, millises mahus on ristmiku lahendamine võimalik. Olemasolevate ja planeeritavate mahasõitudega ning juurdepääsuteedega on arvestatud, ette on nähtud ülekäigukohad. Maantee servas kulgev jalgratta– ja jalgtee eraldatakse sõiduteest haljastatud eraldusribaga, Vikerkaare elamu rajooni juures käsipuuga. Projekti koostamisel on kaasatud osapoolteks lisaks Maanteeametile Luunja vald, Tartu Linn, Põllumajandusamet, Keskkonnaamet ja AS Teede Tehnokeskus (Konsultant). Kergliiklustee võimalik väljaehitamise aeg sõltub projekti lõplikust kinnitamisest, tõenäoliselt valmib tee 2013.a.
04.05.2012
19.04.2012
Loe edasi
Luunja vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 26. aprillil k.a. algusega kell 13.00 vallamajas
19.04.2012
Luunja Maanaiste Selts kutsub kõiki osalema
5.mail 2012 talgutel Luunja puhtaks!
Kõik abikäed on oodatud, samuti kutsume üles kõiki korrastama oma koduümbrusi.
16.04.2012
Eesti klaveriehituse grand old man Ernst Hiis sündis 16. aprillil 1872 Luunjas tuule- ja vesiveskimeistri peres. Klaverimeistri ametit õppis ta Tartus Robert Rathke klaverivabrikus. Pärast vabriku põlemist siirdusid Rathke ja Hiis Peterburi. 1903.a. avas Hiis Peterburis omanimelise klaveritöökoja ja tootis aastani 1915 pianiinosid. Paralleelselt oli Hiis mitmete Peterburi kuulsate klaverivabrikute klaverite häälestajaks, samuti oli ta nõutud häälestaja tolle aja mitme vene muusika suurkuju juures (laulja Fjodor Šaljapin, helilooja Sergei Rahmaninov, jt). 1915 kutsuti Hiis Venemaa vanima ja autoriteetseima klaverivabriku „Diederichs Frėre” peakonstruktoriks ja vabriku juhatajaks. Pärast Oktoobrirevolutsiooni naasis Hiis 1918.a. Eestisse. Petrogradi jäi maha 6-toaline korter ja panka 15 000 kuldrubla. 1922.a. asutas ta Tartus klavereid tootva aktsiaseltsi „Astron”. Uued klaverid saavutasid kiiresti tuntuse. Kokku toodeti „Astroni”-nimelisi pianiinosid ja tiibklavereid 831. 1929.a. kolis Hiis klaveritootmise Tallinnasse, kus töötas välja 6 pianiinode ja 4 tiibklaverite mudelit. Hiisi klaverid olid nõutud ka Lätis ja Leedus ning koguni Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. Hiisi klaveritöökoda hävis 1944. aastal Tallinna pommitamise ajal.
Kontsertklaver „Estonia” – monument Hiisile Pärast sõda, kui kõik eesti klaveritööstused olid nõukogude võimu poolt suletud või sõjatules hävinud, alustas Hiis klaverite valmistamist taas nullist. Kingitusena Jossif Stalinile telliti Hiisilt 1949.a. pianiino, mille meister valmistas üksinda oma töökojas. 1950.a. Stalini allkirjaga NSVL Ministrite Nõukogu määrusega nimetati vabrik „Rahva Mööbel” Tallinna Klaverivabrikuks ja anti seal tootmisse minevale kontsertklaverile nimeks „Estonia”. Klaveritootmise organiseerimine ja peainseneri kohustused pandi Ernst Hiisile. 1951 esitleti esimest kontsertklaverit „Estonia”. Siit sai alguse „Estonia” klaveri kiire arendamine ja võidukas teekond maailmaareenile. Klavereid on eksporditud enam kui 70 riiki ja uusi positsioone võitev teekond kestab tänaseni. „Estonia” klaver on nüüdseks muutunud üheks Eesti sünonüümiks. Ernst Hiis suri Tallinnas 29. oktoobril 1964. Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum kavandab tähistada E. Hiisi 140. sünniaastapäeva klaverifestivaliga „Tartu Vaim ja klaver”, mis toimub Tartu Tasku Keskuses 14. septembrist 14. oktoobrini 2012. Korraldatakse klaverinäitus, samuti näitus eesti klaveriehituse 233-aastasest ajaloost. Kavas on klaverikontserdid ja kaheksa non-stop klaverimuusika programmi, kus pianistid ja klaveriõpetajad esinevad ajaloolistel pillidel. Alates 15. oktoobrist kandub E. Hiisi sünnipäeva tähistamine klaverimeistri sünnikohta Luunjasse.
13.04.2012
Tulumaksu laekumine Luunja valla eelarvesse on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud. Kogu Eestis aga on laekumised väga ebaühtlased ja kõikuvad. Masueelse 2008. aasta taset ei ole veel saavutatud. Laekumiste paranemine omavalitsustes peegeldab majanduse jätkuvat taastumist, mis on nüüdseks väldanud juba 18 kuud. Sellega on kaasnenud valdade ja linnade finantsolukorra mõningane leevenemine, kuid tulude taastumist masueelsele tasemele ei ole siiski toimunud. 2007.a. ning 2009.-2011.a. näitajad on tänaseks küll ületatud, kuid 2008.a. tasemeni laekumised veel ei ulatu. Kui arvestada ka vahepeal mõjunud ulatuslikku inflatsioooni, siis ollakse sisuliselt mitme aasta tagusel tasemel. Vaid üksikutel omavalitsustel on seis parem. Võrreldes 2011.a. I kvartaliga on üksikisiku tulumaksu laekumine Eestimaa omavalitsustes kasvanud 8,2% võrra. Maakonniti on pilt erinev – suurim on kasv Põlvamaal (9,8%), samas Jõgevamaal on tegemist isegi kahanemisega (-1,4%) Tartumaa omavalitsustes oli laekumine 7% võrra suurem kui 2011.a. I kvartalis. Seejuures on kõikide meie maakonna omavalitsuste laekumine jõudnud plussi. Suurim kasv on Mäksa vallas (19%), väikseim Piirissaare vallas (1%) ja Laeva vallas (4%). Luunja valla laekumised on kasvanud 13%. Märtsikuu maksulaekumiste osas on kogu riigis toimunud üllatuslikult negatiivne nihe - veebruaris oli laekumine võrreldes eelmise aastaga plussis 13,4% võrra, märtsis aga üksnes 7,1% võrra. Seda on raske seletada, ilmselgelt on tegemist pigem tehnilise anomaaliaga, mitte tagasilöögiga reaalses majanduses. Luunja vallas on tulumaksu laekumise kasv aasta algusest siiski progresseeruv - jaanuaris 7,7%, veebruaris 13,1% ning märtsis 19,8% võrra suurem kui mullu samal ajal. Tänavu I kvartalis laekus tulumaksu kokku 437,5 tuh eurot (mullu samal ajal 385,5 tuh eurot). Seejuures on aasta kolme esimese kuu maksulaekumiste näitajad selle perioodi osas meie valla ajaloo kõrgeimad. Omavalitsuste detailsemate finantsnäitajatega on huvilistel võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee alajaotuses kohalikud omavalitsused.
09.04.2012
Jäätmeseaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus oma haldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu. Korraldatud jäätmevedu (KJ) on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud konkursil valitud ettevõtja poolt. Jäätmeseaduse kohaselt on KJ rakendamine kohustuslik kõikidele vähemalt 1500 elanikuga omavalitsustele.
KJ põhieesmärgid:
Nendele jäätmevaldajatele, kellel regulaarne jäätmevedu on ka seni toimunud, KJ olulisi muudatusi kaasa ei too, osadel juhtudel võib ka senine vedaja samaks jääda (juhul, kui ta võidab hanke). KJ korral veab kõikide antud piirkonnas elavate inimeste jäätmed ära konkursi tulemusena selleks ainuõiguse saanud ettevõte. Teised vedajad selles piirkonnas teenust osutada ei või. KJ võib omavalitsuse otsusega jätta rakendamata hajaasustusegs piirkondades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse tõttu oleks vedu ülemäära kulukas. Vedaja leidmiseks korraldab omavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega hanke. Hanketingimustes määratakse hankelepingu kestus (maksimaalselt 5 aastat), veo sagedus jm tingimused. Kõik lepinguga hõlmatud piirkonnas elavad jäätmevaldajad (kinnistuomanikud, korteriühistud jne) loetakse automaatselt KJ-ga liitunuks valla ja vedaja vahelise lepingu jõustumisel. Iga jäätmevaldaja võib sõlmida vedajaga lisaks ka individuaalse lepingu, kuid see ei ole kohustuslik. Individuaalse lepinguga saab täpsustada veo sagedust, konteinerite renditingimusi jm üksikasju. Lepingu puudumisel toimub vedu ninimaalse paketi alusel (vähemalt 1 kord kuus). Omavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel erandkorras vabastada jäätmevaldaja teatud tähtajaks KJ kohustusest, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata.
Kohaliku volikogu poolt kehtestatava jäätmehoolduseeskirjaga sätestatakse: - jäätmekäitluse korralduse nõuded (kogumiskonteinerite suurused jmt ) - jäätmete regulaarse äraveo tihedus - ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise kord - muud tingimused Luunja Vallavalitsuse algatusel on mitu Tartumaa omavalitsust asunud tegema koostööd KJ osas. Algselt oli ühistegevusse kaasatud seitse valda ja linna, kellel KJ seni puudub või lepingutähtaeg ümber saamas. Praeguseks jätkavad koostööd neli omavalitsust: Luunja, Mäksa, Võnnu ja Meeksi. Praeguseks on kaardistatud jäätmealane olukord, hetkel toimub töö jäätmehoolduseeskirja jt õigusaktidega. Veebruaris Luunjas toimunud ümarlaual arutati koostöö sisu: tegevus- ja ajakava, õigusaktide ühtlustamist, elanike teavitamist, võimalikke hankemudeleid. Koostöö eelduseks on ühise jäätmeveo piirkonna moodustamine ning jäätmealaste õigusaktide (jäätmekava, jäätmehoolduse eeskiri jm) ühtlustamine, seejärel on võimalik korraldada ühine hange ning sõlmida lepingud. Hanke korraldab üks omavalitsus kõikide nimel, olles eelnevalt saanud teistelt vastavad volitused. Miks ühiselt? Suurem piirkond muudab teenuse pakkujate jaoks atraktiivsemaks ning annab omavalitsustele kui tellijatele parema positsiooni läbirääkimisteks vedajatega. Veomarsruutide optimeerimise ja mastaabisäästu kaudu on võimalik saavutada soodsam hinnatase ja paremad veotingimused. Kõik koostööpiirkonna omavalitsused on tänaseks saanud volikogudelt heakskiidu KJ korraldamiseks. Järgnevalt valmistatakse ette ja kehtestatakse jäätmehoolduseeskirjad ning KJ korra eelnõud, seejärel koostatakse hankedokumendid ja viiakse hange läbi. Lõpuks sõlmitakse leping ning asutakse KJ rakendama. Paralleelselt korraldatakse kogu protsessi vältel elanike teavitamist.
03.04.2012
Tartumaa riigimaanteedel 2012.a. kavandatavatest remonditöödest üks ulatuslikumaid on Tartu-Räpina-Värska maantee alguslõigu rekonstrueerimine, mis algab lähiajal. Orienteeruvalt septembri keskpaigani toimuvate tööde ajal on kiirus piiratud 70 km/h, töötsoonis kehtib piirang 30 km/h.
Tartu–Räpina–Värska tugimaantee algusosas, Tartu–Põvvatu lõigul (km 3,1-6,06) on Maanteeameti lõuna regiooni tellimusel kavas teostada taastusremont. Tööde käigus ehitatakse olemasolevast Nõlvaku tn ringristmikust kuni Lohkva tee projekteeritava ringristmikuni ligikaudu 1,5 kilomeetrit maanteed põhjalikult ümber, mille tulemusena tee laieneb neljarajaliseks. Põhjuseks on liikluse tihenemine sellel lõigul. Sealt edasi kuni Põvvatu tee ristmikuni on projekteeritud 1+1 sõiduradadega lahendus. Projekt arvestab ka tulevase Idaringtee ning Tartu–Räpina maantee ristumisega. Kogu kõnealuse lõigu ulatuses on lõuna poole maanteed kavandatud ka 3 m laiune kergliiklustee. Ehitusperioodil peab ehitaja tagama kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga.
Lisaks kavandatakse ligikaudu 2 kilomeetri pikkust jalg- ja jalgrattateed Lohkva–Kabina-Vanamõisa maantee äärde. Kergliiklustee laiusega 3 meetrit on planeeritud Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee lõigule, mis algab Tartu-Räpina maantee ja Lohkva-Kabina tee ristumiskohast. Tee rajamise vajadus on tingitud sealse piirkonna kiirest arengust. Kõnealust maanteelõiku kasutavad aktiivselt liiklemiseks jalakäijad. Kõnealune teelõik ühendab omavahel Lohkva lasteaeda ja sealseid elurajoone. Kõnnitee puudumisel kasutavad jalakäijad praegu liiklemiseks sõiduteed. Piirkonda on rajatud hulk elamuid, pidevalt lisandub uusi elanikke ning suureneb liiklustihedus. Käesoleval aastal Tartu maakonnas planeeritavatest muudest teetöödest suurimad on Tartu linnas, kus algab nn postimaja ristmiku ehitus ning jätkub Variku viadukti remont. Tartu–Viljandi maanteel algab 7,2-kilomeetrise Tartu–Rõhu lõigu ümberehitus, mis valmib 2013. aastal. Sel lõigul ehitatakse maanteed laiemaks, samuti tehakse Tartu ja Haage vahele väike omaette tee jalakäijatele ja jalgratturitele. Hammaste–Rasina maanteel tehakse üle Ahja jõe viiva Lääniste silla remonti, autojuhtidel tuleks Meeksi poole sõites arvestada ümbersõiduga.
23.03.2012
Loe edasi
Luunja vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 29. märtsil k.a. algusega kell 13.00 vallamajas
23.03.2012
Luunja valla omaalgatuslike projektide konkursi komisjon kuulutab välja järjekordse avatud taotlusvooru. Rahastatakse projekte, mille eesmärgiks on elanike aktiivsuse tõstmine, kohaliku elu arendamine ja kultuuri- ja spordielu edendamine Luunja vallas.
Rahastatavad projektid peavad olema seotud Luunja vallaga, kaasama kohalikke elanikke või olema suunatud kohalikele elanikele, toetama külaliikumise hoogustamist ja ühistegevust, võimalusel tuginema valla ja külade arengukavade elluviimisele. Osaleda võivad Luunja vallas elavad füüsilised isikud, seltsid, klubid ja mittetulundusorganisatsioonid. Toetust võivad taotleda ka teised, kui tegevus, millele toetust taotletakse või selle tulemused on suunatud Luunja valla elanikele.
Taotlused palume esitada Luunja Vallavalitsusele hiljemalt 1. aprilliks.
Täpsem info valla veebilehel www.luunja.ee/arendustegevus/vald-toetab , raamatukogudes ja vallamajas.
19.03.2012
Seoses kevadise teedelagunemisega ja Teeseaduse § 37 lg 2 ja § 31 lg 2 alusel Luunja vallavalitsus korraldab: 1. Keelata Luunja valla avalikel teedel üle 8 tonni raskuste raskeveokite liiklus alates 26. märtsist 2012; 2. Korralduse mittetäitjaid karistatakse vastavalt teeseaduse § 401 kehtestatud korras; 3. Liikluspiirang kehtib kuni seda muutva korralduse vastuvõtmiseni
15.03.2012
Luunja vallast pärit Jaan Jaago oli legendaarne eesti maadleja, 7-kordne maailma- ja 5-kordne Euroopa meister elukutseliste seas. Tänavu möödub tema sünnist 125 aastat.
Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas (end Tartu-Maarja kihelkonnas) praeguses Sääsekõrva külas. Regulaarset treenimist alustas ta 1905.a., järgmisel aastal osales juba esimesel maadlusturniiril Tartus. 1907 üritas Jaago hakata elukutseliseks. Koos teise tartlase Karl Paabutiga andis ta maadlusetendusi mööda Eestimaad. Noored elukutselised maadlejad, nende hulgas Jaan Jaago, asutasid spordiklubi “Lurich”, mis tegutses I maailmasõja alguseni, mil enamik selle liikmeid sõjaväkke värvati. 1913 tuli Jaan Jaago Peterburis esimest korda elukutseliste maailmameistriks. 1921 naasis ta Eestisse, kuid ei leidnud siin sobivat tegevust. Eesti riik lõpetas elukutseliste spordi rahastamise ja Jaago siirdus Lääne-Euroopasse. Saksamaa ei tohtinud sõjasüüdlasena osaleda olümpialiikumises, seetõttu olid seal elukutseliste sportlaste võimalused paremad. Saksamaale asuski Jaago elama. Ta tuli elukutseliste maailmameistriks 1924, 1925 ja 1928 Münchenis, 1926 Pariisis. 1930 Madriidis võitis ta tiitli 'tšempionide tšempion'. 1928 avaldas ta Tartus oma elust raamatu “Mälestused. Seitsmekordse ilmameistri senine elukäik”. Jaan Jaago elutee lõppes 28.augustil 1949 Berliinis. Tema urn toodi kodumaale ja maeti Metsakalmistule. Luunjas peetakse alates 1978.a. rahvusvahelisi Jaan Jaago mälestusvõistlusi kreeka-rooma maadluses. Vallas tegutseb tänini aktiivselt maadlusklubi Jaan, mille noored liikmed kannavad edasi siitkandist sirgunud maadluslegendi vaimu. Maadluskuulsusest ilmunud raamatud: Heino Kermik "Jaan Jaago. Heitlused matil ja eluteel" (dokumentaaljutustus), Tallinn 1990 Heino Kermik "Jaan Jaago Euroopat seljatamas: seitsmekordse profimaailmameistri hiilgeaastad kahe sõja vahel", Tallinn 2002 Legendaarse maadleja sünniaastapäeva tähistatakse Luunja vallas näitusega, mis avatakse 17. märtsil kell 16.00 Luunja Keskkoolis. Samal päeval toimuvad ka 35. mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses. Luunja vallakeskuses avatakse fotonäitus 22. märtsil kell 16.00.
35. JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA–ROOMA MAADLUSES NOORTELE 17.MÄRTSIL KELL 10.30 LUUNJA KESKKOOLI VÕIMLAS
15.00 MAADLUSKUULSUSE AUSTAMINE MÄLESTUSKIVI JUURES 16.00 VÕISTLUSTE PIDULIK AVAMINE Võistluste avamisel ja lõpetamisel esineb jõu- ja trikimees VOLDEMAR KURISTIK KUTSUTUD ON VÕISTLEJAD EESTIST, LÄTIST, LEEDUST,POOLAST, SOOMEST, NORRAST Sissepääs TASUTA
06.03.2012
Meie maletajad tõid koju võidu, üldarvestuses sai Luunja vald 47 osalenud valla hulgas 5. koha.
20. Eesti valdade talimängud toimusid 3.-4. märtsil Jõgeva maakonnas Kuremaal. Kokku osales ligi 850 võistlejat 47 omavalitsusest. Tartumaalt olid esindatud kõik tugevamad spordivallad: Tartu, Tähtvere, Ülenurme, Nõo, Kambja ja Luunja. Võisteldi suusatamises, korvpallis, uisutamises, lauatennises, males ja kabes. Võidukate malemängijate (I.Kuusk, K.Peebo, S.Salupere, H.Vija, L. Maasik) kõrval läks hästi ka Luunja lauatennisistidel (5. koht) ning kabetajatel (5. koht). Meie uisutajad said paremusjärjestuses 8., korvpallurid (M) 14. tulemuse. Talimängude üldvõidu viis koju Tartu valla võistkond (188 p) Tähtvere (175 p) ning Jõhvi valla (168 p) ees. Järgnesid Kiili (167 p) ning Luunja vald (166 p) Tartumaa valdadest sai Ülenurme vald 21., Nõo 38., Kambja 47.koha.
02.03.2012
Veebruari lõpus volikogu poolt kinnitatud tänavune vallaeelarve ületab tegevuskulude osas mullust eelarvet 4,7% (120 tuh euro) võrra. Seda võimaldab tulude laekumise mõningane kasv, mis tuleneb maksumaksjate lisandumisest. Kuid põhiliselt säilib enamiku tegevusvaldkondade osas 2011.a. kulude tase. Luunja valla 2012.a. eelarve kogumahuks on pisut enam kui 2,85 miljonit EUR (44,6 mln krooni). Kogumaht sisaldab nii põhitegevuse vahendeid kui ka investeeringuid, valla finantseerimistegevust ning likviidsete varade muutust. Põhitegevuse tulud suurenevad mullusega võrreldes 3,7% võrra (97 tuh EUR). Tulumaksu osas on kasvuks kavandatud 7,8%. Taolise prognoosi aluseks on 5,6% võrra kasvanud valla rahvastik ning prognoositav palkade kasv ca 2%. Samas vähenevad riigieelarvest eraldatavad summad – 7,2 % (22 tuh EUR). Riigi toetusfondi vähenemine on tingitud mullusest tulumaksu laekumise kasvust, mis vähendab eraldisi riigieelarvest. Tasandusfond ongi mõeldud omavalitsuste tuluerinevuste ja tulude kõikumiste tasandamiseks. Põhitegevuse kulude mahuks on kokku 2,68 mln EUR, mis on 4,7% võrra suurem kui 2011.a. Tänu säästlikule majandamisele 2011.a. jooksul tuli mullusest uude aastasse kaasa vahendite jääk (131 tuh EUR), mis on täienduseks tänavusele eelarvele. Positiivne on tõdemus, et Luunja vald alustab uut aastat taas tugeva eelarvepositsiooniga - eelmise aasta põhitegevuse tulud ületasid kulusid enam kui 54 tuh EUR (2,1%) võrra. Teiseks positiivseks jooneks on stabiilsus tulude laekumise osas. See võimaldab teha senisest kindlamaid maksulaekumiste prognoose. Samas on olukord majanduses jätkuvalt keeruline ja tulevik ebaselge. Euroopa võlakriisi jätkuvate mõjude tõttu prognoositakse eurotsoonile alanud aastaks minimaalset majanduskasvu, sisuliselt on tegemist paigalseisuga. See avaldab mõju ka Eestile, kes on suures sõltuvuses eurotsooni käekäigust. Sellest tulenevalt on eesmärgiks tegevuskulude säilitamine ligilähedaselt 2011.a. tasemel. See on oluline riskide maandamiseks ning tugeva eelarvepositsiooni hoidmiseks. Suurima osakaaluga vallaeelarves on hariduskulud - kokku 1,508 mln EUR, mis moodustab 56,2 % eelarve mahust. Ka summaliselt kasvavad enim hariduskulud (68 tuh euro võrra). Luunja Lasteaias Midrimaa avati eelmisel aastal järjekordne uus rühm, millest tulenevalt on Midrimaa eelarve kasv asutustest suurim (36 tuh EUR, 11,3%). Proportsionaalselt aga suurenevad kõige rohkem kulud sotsiaalsele kaitsele (14%) ning kultuurile (11,4%). Oluline on ka teede remont ja korrashoid. Mullune erakordne talv põhjustas suuri lumetõrjekulusid, tänavu on need kavandatud ligi 40% võrra väiksemad. See võimaldab rohkem panustada teede remonti (kasv 40%) suvisesse hooldusse. Suvist hooldust ning remonti on tänavu kavas teha 110 tuh EUR ulatuses, mullu oli vastav summa 89 tuh EUR. Investeeringute real on kokku ligi kümmekond erinevat tegevust ja objekti, valdavalt ettevalmistavate tegevuste näol. Olulisematest olgu nimetatud lasteaia Midrimaa õueala laiendamine (30 tuh EUR), Luunja Keskkooli arvutiklassi uuendamine (30 tuh EUR), sildumisrajatiste kaasrahastamine, teede kõvakate, Luunja mõisapargi rekonstrueerimise projekt.
27.02.2012
1.märtsist asub Luunja Lasteaia Midrimaa direktori ametisse Uuve Jakimainen. Vallavalitsuse poolt direktori leidmiseks korraldatud avalikul konkursil osales kolm kandidaati. Valiku tegemisel sai otsustavaks kandidaatide senine kogemustepagas. Uuve Jakimainen on lõpetanud omaaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja algõpetuse metoodika alal. Ta on töötanud Järvamaal üldhariduskooli õpetajana, algkooli juhatajana, kooli õppealajuhatajana, lasteaia juhatajana ning maavalitsuse peainspektorina. Enne Luunjasse asumist töötas Uuve lasteaia direktorina Paides. Teda on muuhulgas tunnustatud õpetaja Lauri tiitliga, ta on olnud Järvamaa Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühingu esimees. Tartus sündinud Uuve kolib tagasi kodukanti perekondlikel põhjustel. Oma esialgses nägemuses peab uus direktor oluliseks koostööd kohaliku kogukonnaga, lasteaiale omanäolise suuna kujundamist, laste arengut soodustava keskkonna jätkuvat kujundamist, töötajate arendamist ja motiveerimist.
Midrimaa on valla suuremaid lasteasutusi, kus töötab üle 30 inimese, 7 rühmas käib kokku 118 last. Alates 2009.a. on lasteaed laienenud 3 rühma võrra. Samal ajavahemikul on Luunja vallas kokku loodud 125 uut lasteaiakohta.
20.02.2012
15.02.2012
Seitse Tartumaa omavalitsust kavandavad koostööd korraldatud jäätmeveo osas, pakkumaks elanikele soodsamaid tingimusi. Tartumaa omavalitsused, kellel korraldatud jäätmevedu seni puudub või saab lepingutähtaeg ümber, kavandavad ühist tegutsemist selles valdkonnas. Kallaste linn ja kuus valda (Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi, Laeva ja Konguta) on väljendanud huvi ja soovi koostööks jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo alal. Praeguseks on kaardistatud jäätmealane olukord ning peetud omavahelisi läbirääkimisi. Veebruari alguses toimunud esimesel ümarlaual arutasid omavalitsuste esindajad koostöö sisulisi aspekte, sh tegevus- ja ajakava, õigusaktide ühtlustamist, elanike teavitamist, võimalikke hankemudeleid. Koostöö eelduseks on ühise jäätmeveo piirkonna moodustamine ning jäätmealaste õigusaktide (jäätmekava, jäätmehoolduse eeskiri jm) ühtlustamine, seejärel on võimalik korraldada hange ning sõlmida lepingud. Ühise tegutsemise tulemusena moodustuv suurem piirkond muudab teenuse pakkujate jaoks atraktiivsemaks ning annab omavalitsustele kui tellijatele parema positsiooni läbirääkimisteks vedajatega. Veomarsruutide optimeerimise ja mastaabisäästu kaudu on võimalik saavutada soodsam hinnatase ja paremad veotingimused tarbijatele. Korraldatud jäätmevedu tagab teenuse hinnastabiilsuse ja kättesaadavuse kõikidele klientidele ühesugustel tingimustel. Eesmärgiks on majanduslikult optimaalsed, kliendi- ja keskkonnasõbralikud lahendused jäätmehoolduse alal. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja toimetamine kindlaksmääratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse poolt valitud ettevõtja kaudu. Korraldatud jäätmeveo rakendamine vähendab avaliku ruumi prahistamist, tõstab elanike keskkonnateadlikkust ning võimaldab otstarbekamalt jäätmekäitlust korraldada.
09.02.2012
Vallaeelarve täitmine vastas prognoositule. Tulusid laekus 102,2%, kulusid tehti 86,7% kogu aastaks kavandatud mahust. Majanduse tervis kogu maailmas polnud ka 2011.a. jätkuvalt kiita. Euroopa võlakriis avaldas tugevalt pärssivat mõju kogu kontinendile. Eesti majandus tegi mullu läbi küll tõusu, kuid sellele oli eelnenud suurimaid langusi, masueelsele tasemele ei ole riik veel jõudnud. Luunja valla 2011.a. eelarve oli üsna pingeline. Eelarvet koostades polnud arengute suund teada, mistõttu prognoose teha oli suhteliselt keeruline. Siiski läks prognoositu suhteliselt täpselt täide. Aasta lõpuks laekus tulusid kokku 3,05 miljonit eurot, mis moodustab 102,2% aastaks kavandatud kõikidest tuludest (ca 68 tuh euro võrra kavandatust enam). Olulisima tuluallika - üksikisiku tulumaksu laekumine oli kokku 1,6 miljonit eurot (99,5% prognoositust). Eelarve kulude osas oli täitmine 86,7% aastaks kavandatust. Tulusid laekus 384 tuh euro võrra enam kui tehti kulusid. Aasta lõpu seisuga oli kasutamata vahendite vaba jääk 131 tuh eurot, mis suunatakse 2012.a. eelarvesse. Tulumaksu laekumises Luunja vald edukas Võrreldes 2010. aastaga kasvas Eestimaa valdade ja linnade tulumaksu laekumine 6% võrra. Suurim kasv oli Harjumaal, väikseim Saaremaal. Tartu maakonna omavalitsustest (arvestamata Rõngu valda, kus maksulaekumised olid vahepeal Rahandusministeeriumi poolt peatatud ning seega arvestus nihkes) said võrreldes eelneva aastaga enim tulumaksu Luunja vald (kasv 18%) ning Haaslava vald (15%). Kõige vähem kasvas laekumine Puhja vallas (4%). Üpris kõnekas on tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta. Eestimaal keskmiselt laekus 2011.a. 453 eurot tulumaksu ühe elaniku kohta. Seejuurees on vahed märkimisväärsed: Harjumaal oli see näitaja 552, Ida-Virumaal 323 eurot, moodustades vaid 58% Harjumaa omast. Tartumaa näitaja 458 eurot on üsna riigi keskmise lähedal. Meie maakonna „jõukaimaks“ omavalitsuseks on Ülenurme vald, kus laekus 575 eurot elaniku kohta. Luunja vald oli 459 euroga maakonnas neljas, jäädes veidi maha Tartu linnast (477). Samas on Peipsiääre valla vastav näitaja 148, Kallaste linnas 212, Alatskivi vallas 276 eurot. Seega väga suured vahed ka maakonna siseselt.
02.02.2012
1.veebruaril asus Luunja vallale kuuluva kommunaalettevõtte OÜ Luunja HMT juhatajana tööle Ivar Süld, kes tunnistati parimaks avalikul konkursil. Senine juhataja Illart Arjukese jätkab ettevõttes teisel ametikohal. OÜ Luunja HMT tegeleb kommunaalvaldkonna teenuste osutamisega omavalitsusele ja teistele tellijatele. Mahukaimateks teenusteks on teede hooldus ja remont, tänavavalgustuse korrashoid, haljastustööd, elamumajandusega seonduvad teenused. Ettevõte korraldab ka parve- ja paadiliiklust Emajõel, munitsipaalsauna teenust, bussipeatuste korrashoidu jmt. Vallavalitsuse eesmärgiks oli leida parim võimalik juht äriühingule, mille tegevus puudutab suuremat osa vallaelanikest. Ettevõtte tegevuse juhtimise kõrval on juhataja ülesandeks äriühingu poolt vallale osutatavate teenuste eest vastutamine. Konkursil osalenud 8 kandidaadi hulgast sõeluti välja 4 tugevamat, kellega vallavalitsuse ja ettevõtte nõukogu esindajad viisid läbi vestlused. Valiku tegemisel said otsustavaks kandidaatide kogemused ning isikuomadused. Ivar Süld on omandanud insener-mehaaniku kutse, samuti lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli ökonoomika ja juhtimise erialal. Ta on töötanud eraettevõtluses juhtivatel kohtadel, viimati AS Tartu Maja Betoontooted juhtkonnas. Ivar elab koos perega Mäksa vallas. Luunja vald ootab lähiaastatel ettevõtte ning kogu valdkonna kaasajastamist, teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist ja teenuste valiku laiendamist, efektiivset majandamist ning võimalusel ka teenuste müügimahu kasvatamist väljapoole valda. Sellega seonduvalt seisab lähiajal ees ettevõtte personali ja tehnika kasutamise efektiivsuse, teenuste hinnakujundust ning standardite analüüs, et kavandada vajalikke muudatusi. Seega uuel juhatajal väljakutseid jätkub. Edu Ivarile uues ametis !
24.01.2012
Koolivõrgu korrastamine, hariduse kvaliteet ja rahastamine on tõusnud kogu Eestis oluliseks teemaks. Luunja vallas on üheks võtmeküsimuseks meie keskkooli tulevik. Sellele ja reale teistele probleemidele peab lahendusi pakkuma koostatav valla hariduse arengukava. Muudatuste vajadus tuleneb kõigepealt rahvastikuprotsessidest – õpilaste arvu vähenemine eeldab koolivõrgu optimeerimist. Teisalt on vajalik tagada nii põhi- kui gümnaasiumihariduse piisav kvaliteet kogu riigi ulatuses. Täna on eeskätt gümnaasiumihariduse osas tase Eestis väga ebaühtlane. Samas on mõlemad omavahel tihedalt seotud läbi majandusliku aspekti – mida väiksem õppeasutus, seda kallim ühe õpilaskoha maksumus ning seda raskem on tagada vajalikku taset. Riigi tasandil on eesmärgiks seatud efektiivselt toimiva gümnaasiumivõrgu väljakujundamine, mis tagab kõikjal võrdsel tasemel õppe ning pakub õpilastele valikuvõimalusi. Välja on öeldud ka esimesed kriteeriumid, millele gümnaasiumid peaksid vastama. Ka Luunja Keskkooli ees seisab valik – kas jätkata gümnaasiumiastme tegevust või mitte. Luunja vald on paralleelselt kaalunud mõlemat võimalust. Meie keskkooli jätkamine täistsükli koolina eeldab mitme olulise tingimuse täitmist: - piisav õpilaste arv - motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajaskond - võimalus valida mitme õppesuuna vahel - kaasaegne õpikeskkond See on väga keeruline ülesanne tingimustes, kus meie kool konkureerib kõikide teiste, sh Tartu linna tugevate koolidega. Kuigi Luunja vallal on eeldusi gümnaasiumi jätkusuutlikkuse seisukohast (kiire rahvastiku kasv, hea vanuseline struktuur, sobiva suurusega koolihooned), tingib Tartu linna naabrus väga suure õpirände, õpilaste arv gümnaasiumis on väike, kulud suhteliselt suured. Alg- ja põhikool peavad kodu lähedal igal juhul säilima, samuti on ülioluline tagada valla lastele korralik alusharidus ning pakkuda võimalusi huvitegevuseks. Seega tulevikuarengute kavandamise osas väljakutseid jätkub. Arengukava koostamise käigus on fookusgruppide ja intervjuude kaudu kõikidelt osapooltelt kogutud lähtematerjali ning seda analüüsitud. Vahekokkuvõtetete tegemiseks korraldati 12. jaanuaril arenguseminar, kus anti ülevaade protsessi senisest käigust ning tutvustati peamist osapoolte seisukohti. Vallavolikogu hakkab arengukava arutama lähikuudel.
Taustamaterjalid ja vahekokkuvõte on kättesaadavad valla veebilehel
20.01.2012
Loe edasi
Luunja vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 26. jaanuaril k.a. algusega kell 13.00 vallamajas
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Luunja Vallavalitsus Puiestee 14 Luunja alevik Tartu maakond
|
tel +3727 417 319
faks +3727 417 398
e-post: luunjavv@luunja.ee
|
Copyright © Luunja vald 2011 |