 |
|
Ürikutes on esimesi teateid Luunja mõisast (Lunia), aastal 1503, mil see asus Vanamõisas. Praegusesse Luunjasse toodi mõis Poola võimu ajal, hiljem oli see Tartu Maarja kiriku majandusõu (Proposthof).
Mõis on aegade jooksul vahetanud palju omanikke. Pärast Põhjasõda läks Luunja kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjevi (1652-1719) omandusse. B. Šeremetjev juhtis Põhjasõja Narva lahingus (1700) ratsaväge ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Hiljem sai Luunja omanikuks teinegi kuulus sõjamees, Riia kindluse ja Paldiski sõjasadama ehitamist juhtinud kindralfeldmarssal krahv Burkhard Christoph von Münnich (1683-1767), kes on Luunjasse ka maetud. B. C. Von Münnich oli 1735.-1739. aasta Vene-Türgi sõjas Vene vägede ülemjuhataja, aastail 1740-1741 isegi Venemaa peaminister. Suguluse teel läks Luunja mõis Nolckenite omandusse kuni võõrandamiseni. Teatavasti oli Luunjas sündinud Liivimaa rüütelkonna tegelane ning vanameelse aadli juht parun Georg Nolcken (1789-1853) suurimaid vastuseisjaid 1840. aastail algatatud agraarreformidele, mis nägid ette maa müüki talupoegadele ja rendi põlistamist. |
|
|
|
|
