 |
|
| 29.02.2010 | | VALLA 2010.a. EELARVE – SÄÄSTLIK, SAMAS TULEVIKKU PANUSTAV | | | Volikogu poolt kinnitatud tänavune vallaeelarve peab vastama tõsisele väljakutsele – tagada toimetulek keerulises majanduskeskkonnas.
Positiivne on see, et Luunja vald alustab uut aastat jätkuvalt tugeva eelarvepositsiooniga - eelmise aasta tulud ületasid kulusid 5,8 miljoni krooniga.
Samas peab 2010.a. eelarve suutma täita väga kõrgeid ootusi. Peaeesmärgiks on tagada kõikide valla poolt osutatavate teenuste ja valla asutuste jätkusuutlikkus. Täiendavaks väljakutseks on uute tegevuste ja asutuste käivitamine.
Valla arengut silmas pidades on eelarvesse planeeritud piisavas mahus investeeringuid ja arendustegevusi.
Koos investeeringutega, mida valdavalt rahastatakse eurotoetustest, kujuneb valla 2010.a. eelarve kogumahuks 48,3 miljonit krooni, mis on ligi 24 % võrra suurem kui 2009.a. eelarve tegelik täitmine. Kuna säästlik majandamine oli reegliks ka 2009.a. jooksul, tuli mullusest kaasa suur vahendite jääk, mis aitab tänavu paremini toime tulla.
Tuletagem meelde, et juba 2008.a. algas majanduslangus, seega jõuab märkamatult kätte kolmas kriisiaasta. 2010.a. eelarve taustaks ongi jätkuvalt keeruline majandusolukord ja konservatiivne tulude laekumise prognoos. Sellele vaatamata peab eelarve tagama kõikide valla kohustuste täitmise avalike teenuste osutamisel, lisaks võimaldama arendustegevusi ja uute objektide käikulaskmist.
Tänavusele eelarvele avaldavad tugevat mõju mitmed tegurid. Ka järgmisel aastal on võimalik maksutulude jätkuv kahanemine. Eelarves on igaks juhuks arvestatud Eesti keskmise prognoositava langusega 7%. Luunja valla puhul võib positiivse arengu korral oodata ehk pisut paremat tulemust - tulude suuremat langust aitavad ära hoida 2009.a. lisandunud uued maksumaksjad, kelle panus tänavu meie eelarvesse laekub.
Kulude poolel on suureks mõjutajaks uute lasteaiakohtade loomine. Lohkva lasteaia tegevuse käivitamisega uuel õppeaastal ning Luunja lasteaia Midrimaa laiendamisega kaasnevad täiendavad püsikulud. Seega on meie ees ülesanne kahanevate tulude tingimustes lisaks olemasolevatele kulutustele hakkama saada uute tegevuste finantseerimisega.
Sellega toimetulek eeldab kõikide tegevuskulude optimeerimist ning väga põhjalikult läbimõeldud eelarve koostamist. Tublisti aitab kaasa eelmisel aastal kokku hoitud vahendite jääk. Peamiselt nende vahendite, samuti 2010.a. rakendatava kokkuhoiu arvelt ongi võimalik finantseerida ülaltoodud uusi tegevusi.
Peamise kokkuhoiumeetmena on vähendatud erinevate valdkondade tegevuskulusid võrreldes 2009. aasta eelarvega kokku ligi 3,9 mln krooni võrra (enam kui 9 %). Seejuures on enim kavas säästa majandamiskulusid (hoonete ülalpidamine, admin.kulud, IT-kulud, koolitus, transpordikulud, inventar jm) - kokku 28 % võrreldes 2009.a. eelarvega (14% võrreldes 2009 tegeliku täitmisega). Personalikulusid on kavas kokku hoida 5 % võrra. Seejuures säilivad kõik osutatavad teenused, kõik valla asutused jätkavad oma tavapärast tööd. Kokkuhoiu saavutamise konkreetsed meetmed on iga asutuse otsustada. Kindlasti ei ole vajalik ametikohtade koondamine, sääst on võimalik saavutada koormuste reguleerimise jm töökorralduslike meetmete abil.
Tõsiseks diskussiooniteemaks nii vallavalitsuse kui volikogu tasandil oli võimalike riskide maandamine ning vabade (varu)vahendite planeerimise vajadus. Lisaks olemasolevale reservfondile oleksime ideaalis näinud veelgi suuremat varu, kuid volikogu hinnangul on riskid kaetud ning hetkel otsustati kulusid rohkem mitte piirata.
Valdkondadest on enim kärbitud majandust (-37,2%) ning elamu- ja kommunaalmajandust (-34,7%). Kõige vähem kärbitud valdkondadeks 2010.a. projektis on haridus (-5,4%) ning sotsiaalne kaitse (-7,5%). Viimasesse tuleb raskel ajal paratamatult panustada, tagamaks meie inimeste toimetulekut.
Tõsist meelehärmi teevad need kuluread, kus asuvad teistele omavalitsustele (eelkõige Tartu linnale) makstavad summad sealsetes haridusasutustes käivate laste eest. Üldise kokkuhoiu taustal ei ole ette näha nende summade vähenemist, pigem vastupidi. Paraku ei saa Luunja vald mõjutada nende kulutuste suurust, maksmise kohustus tuleneb seadusest ning kohamaksumused määrab arvet esitav omavalitsus. Seega justkui paratamatu kulu, mille osakaal eelarves on pealegi märkimisväärne.
Tänavust talve arvestades on selge, et lumekoristus ja küttekulud tekitavad eelarvele märgatava lisakoormuse.
Lisakohustuseks on ka see, et Mäksa vald loobus alates uuest aastast Kavastu parve- ja paaditeenuse toetamisest, mistõttu jääb see üksnes Luunja valla kanda. Seni rahastati teenust mõlema omavalitsuse poolt.
Eelarves on kohti, mille üle võime uhkust tunda. Üheks taoliseks on mõistagi lasteaiakohtade juurdeloomine, mida alustasime 2009.a. ligi 40 lisakohaga, 2010 peab lisanduma veel kuni 60 kohta. Väga oluline on ka see, et säilivad meie elanike sotsiaalsele turvalisusele suunatud meetmed, kohati summad isegi kasvavad.
Samuti on eelarves säilitatud projektide kaasrahastamise ning mittetulundussektori toetuste senine maht. Vaatamata keerukale majandusolukorrale on äärmiselt vajalik jätkata kohaliku omaalgatuse toetamisele suunatud kulutusi ning kaasfinantseerida projekte, mille kaudu on võimalik valda tuua täiendavat raha. Kõnelemata eurovahenditest, mis moodustavad 16 % valla eelarvest.
Lisaks on valla oma vahenditest kavandatud lasteaia Midrimaa uute rühmaruumide remont, Luunja Keskkooli katuse soojustamine, tänavavalgustuse täiendamine, kultuurimaja põranda remont, uue vallakeskusega seotud kulud ning mõned väiksemad hädavajalikud remonditööd. | | | | Uudised |
|
|
|
|
