ÜLDINFO
OMAVALITSUS
AVALIK TEAVE
HARIDUS
TERVISHOID JA SOTSIAALTÖÖ
KULTUUR JA SPORT
ETTEVÕTLUS
PRINT  
Uudised
Ajalugu
Sümboolika
Valla kaart
Mälestusmärgid
Pildialbum
Transport
Vallasisene bussiliiklus
Rahvastik
Jäätmejaam
Korrakaitse
Valla asutused
Viited
Külaelu
 - Seltsid
 - MTÜ-d
 
8.03.2010
LUUNJA VALD ON OLNUD USIN EUROTOETUSTE KASUTAJA
 
Eurotoetuste hulgas on kohalike omavalitsuste jaoks kõige olulisemaks ja mahult suurimaks regionaaltoetused. Siseministeeriumi poolt koostatud põhjalik kokkuvõte annab ülevaate toetuste kasutamisest 2009. aastal.
Tartumaa on regionaaltoetusi kasutanud maakondadest kõige enam. Luunja vald omakorda kuulub maakonna nelja edukama valla hulka.

Toetused Eestis

Regionaaltoetuste kogumaht 2009.a. oli Eesti senises ajaloos suurim. Rahastamisotsus tehti kokku 2329 projekti osas, sealhulgas 2098 projekti said toetust siseriiklikest allikatest, 231 projekti välisvahenditest, eelkõige Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati neile projektidele kokku 2,05 miljardit krooni.
Regionaalarengu toetuseks rakendati kokku 25 erinevat toetusmeedet ja -programmi.
• Projektidele eraldatud 2,05 miljardist maksti 2009.a. jooksul välja 1,1 miljardit krooni euroraha
• Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Tartu ja Harju maakondade projektid.
• Suurim toetuse summa oli 80 miljonit krooni (Tartu Teaduskeskus AHHAA ehitamiseks ja püsiekspositsiooni loomiseks), väikseim 500 krooni.

2009. a. projektide koguarv ja summad suurimate meetmete kaupa:
• Kohalike avalike teenuste arendamine (73 projekti; 755 mln kr)
• Linnaliste piirkondade arendamine (11 projekti; 262,5 mln kr)
• Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine (27 projekti; 437,6 mln kr)
• Üleriigiliste turismi- ja kultuuriobjektide väljaarendamine (3 projekti; 190,5 mln kr)

Neile lisanduvad Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) Finantsmehha-nismidest rahastatav regionaalarengu toetusskeem (5 projekti ligi 11 miljoni ulatuses) ning Euroopa Territoriaalse Koostöö programmid.

Siseriiklikest regionaalarenguprogrammidest rahastati 2009. a. 2100 projekti ligi 123 miljoni krooni ulatuses.
• Hasartmängumaksust eraldati toetusi 97 projektile summas 36,3 miljonit krooni
• Hajaasustuse elektriprogrammist eraldati 16 majapidamisele toetust elektrivõrguga liitumiseks summas 13,9 miljonit.
• Hajaasustuse veeprogrammist toetati 786 projekti summas 15,4 miljonit, mille abil rajati 658 puurkaevu, 32 651 m joogiveetorustikku ja paigaldati 712 pumpa või veepuhastusseadet, mille tulemusena sai joogivee oma majapidamisse või parandas vee kvaliteeti kokku 1153 majapidamist.
• Enim projekte -1029 - rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 17,5 miljonit krooni. Toetuste abil valmis arengukavasid, uuringuid, analüüse ning piirkonna kultuuri- ja ajaloopärandit tutvustavaid trükiseid kokku 182, koolitus-, infopäevi ja kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevaid üritusi korraldati programmi toel 1125 ning korrastati 448 objekti.
• Peipsiveere programmist eraldati toetusi 24 projektile summas 4,6 miljonit.
• Setomaa arengu programmist eraldati toetusi 30 projektile summas 5,1 miljonit.
• Kihnu regionaalprogrammist rahastati 8 projekti summas 4,1 miljonit krooni.
• Piirkondliku arengu kavandamise programmist sai toetust 31 projekti summas 6,4 miljonit, millega koostati väljaarendamise kava, teostatavus-tasuvusanalüüs, turundusstrateegia või keskkonnamõjude analüüs kokku 27 objektile ja 12 regulaarüritusele.
• Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist rahastati 7, 7 miljoni krooniga 12 projekti, sh 8 väikeobjekti väljaarendamist.
• Maakondliku arendustegevuse programmist eraldati 15 maavalitsusele arendusprojektide rahastamiseks kokku 4,5 miljonit, maakondlike arenduskeskuste jaoks 6,5 miljonit krooni.

Toetused Tartumaal

Välisvahendid
ERF (Euroopa Regionaalarengu Fondi) vahenditest rahastatava Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmetest eraldati Tartumaale 27 projekti elluviimiseks kokku 341 miljonit krooni. Sealhulgas sai Tartu linn raha 9 projekti jaoks, millest suurimaks on AHHAA Teaduskeskuse rajamine 80 miljoni krooniga. Luunja vald sai sellest meetmest Lohkva lasteaia ehituseks 7,8 miljonit krooni.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist sai Tartumaal toetust 4 projekti 3,9 miljoni krooni väärtuses.

Piirkondliku arengu kavandamise programmi raames rahastatud projekte oli 12, toetuste kogusumma ligi 2,4 miljonit krooni. Nende hulgas on ka meie valla projekt Luunja puhkeala väljaarendamise kava koostamiseks.

ERF poolt finantseeritavate Euroopa territoriaalse koostöö programmide (sh Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Lõuna-Soome-Eesti, Läänemere piirkonna programm) toetuste maht 2009.a. oli kokku 58,5 miljonit. Toetustega rahastati kokku 24 programmi, neist valdav enamus Tartu linnas, vaid 2 projekti oli valdadest.

Norra / EMP toetuste raames finantseeriti Tartumaal 6 projekti kokku 10,9 miljoni krooni ulatuses.

Siseriiklikud toetused

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) raames anti toetust 171 projektile, neist 13 projekti olid Luunja vallast. Meie 5 MTÜ-d said kokku ligi 300 tuh. krooni toetust.
Tõsi, selle meetme toetussummad jäävad enamasti 10 - 30 tuh. krooni vahele.

Hasartmängumaksust sai toetust 12 projekti kogusummas 4,3 miljonit krooni.

Hajaasustuse veeprogrammist eraldati Tartumaal vahendeid 15 vallale, Luunja vald sai nii 2009.a. alustatud kui lõpetatud projektidele toetust kokku 267 tuh. krooni. Saadud toetuse abiga on joogivee kättesaadavus paranenud 11 majapidamises.
 
orig
 
Huvitavaid fakte

• Üheks võrreldavaks näitajaks on toetuste summa ühe elaniku kohta. Eestis kerkmiselt kujunes 2009.a. regionaaltoetuste suuruseks üle 1400 krooni inimese kohta. Luunja valla vastav näitaja oli sellest oluliselt kõrgem - üle 2600 krooni ühe elaniku kohta.
• Välistoetuste kaasabil rahastatud projektid moodustavad vaid ca 10% kõikidest projektidest, kuid nende rahaline maht oli 94% toetuste kogumahust
• Kui välistoetuse keskmine summa ühe projekti kohta on üle 7 miljoni krooni, siis siseriiklike toetuste puhul on see vaid napilt 60 000 krooni
• 123 miljonit krooni siseriiklikke toetusi jagunes ligi 2100 projekti vahel. Samas jagati üle 1,8 miljardi krooni välistoetusi napilt 250 projektile

Seega võib öelda, et siseriiklike toetuste osakaal on suhteliselt marginaalne, moodustades veidi üle 0,6% omavalitsuste tuludest.
 
Uudised
Teated
- Vallavalitsu-
se teated
- Sotsiaalkabi-
neti teated
- Planeeringu teated
- Muud teated
Üritused
Projektid
Luunja valla
infoleht
Kodu Uudised

Copyright © Luunja vald 2006