Laste ja noorukite tervislik toitumine on investeering nii nende õpiedukusse kui ka üldisesse heaolusse. Selle õppeaasta alguses ühinesid viis Tartumaa kooli - Puhja Kool, Melliste Kool, Võnnu Keskkool, Konguta Kool, Nõo Põhikool -  Tartumaa Omavalitsuste Liidu algatatud arenguprogrammiga "Koolipere toidutargaks!", et suurendada toiduteadlikkust ning vähendada toiduraiskamist. Arenguprogrammi seminaridel olen koolitajana kohtunud kooliperedega, et ühiselt arutleda selle üle, miks on oluline, et lapsed koolis söövad ja kuidas me täiskasvanutena saame kaasa aidata sellele, et koolilõuna kujuneks lapse jaoks meeldivaks harjumuseks.  

Laste ja noorukite päevane energiavajadus sõltub vanusest, soost, kehalisest aktiivsusest ja kasvukiirusest. Näiteks 7–10-aastaste laste energiavajadus jääb vahemikku 1740–2100 kilokalorit (kcal) päevas, samas kui 11–14-aastaste noorukite vajadus on 2220–2580 kcal päevas. Aju, mis moodustab vaid umbes 2% kehakaalust, tarbib ligikaudu 20% kogu keha energiast. Seega on aju igapäevane energiavajadus märkimisväärne, eriti kasvava ja areneva lapse puhul. 

 

Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine on võtmetähtsusega, et katta nii üldine kui ka aju spetsiifiline energiavajadus. Regulaarsed soojad toidukorrad ja vahepalad, mis sisaldavad vajalikke makro- ja mikrotoitaineid, aitavad säilitada stabiilset veresuhkru taset, mis omakorda toetab kognitiivseid funktsioone, keskendumisvõimet ja üldist energiataset. Kui toiduga saadav energia on ebapiisav või toitainetevaene, võib see viia väsimuse, tähelepanu hajumise ja õpivõimekuse languseni. 

 

Koolilõuna või kiire snäkk puhvetist? 
 

Regulaarne ja tasakaalustatud toitumine on vajalik veresuhkru stabiilsuse säilitamiseks, mis omakorda mõjutab lapse keskendumisvõimet, meeleolu ja üldist töövõimekust. Tervislik toitumine on hea päeva loogiline osa, mis tähendab ka kindlaid toidukordi ning õigesti ajastatud söömist. 

 

Koolitoit moodustab olulise osa laste päevasest menüüst. Kui koolilõuna asendatakse poes või kohvikus käies energiarikaste, kuid madala toitainesisaldusega toodetega, nagu suhkrustatud joogid ja kiiresti imenduvad süsivesikud, põhjustab see veresuhkru järske kõikumisi. See omakorda toob kaasa väsimuse, tähelepanu hajumise ning enneaegse näljatunde, mis võib viia korduva tervist mitte toetava toidu tarbimiseni. Veresuhkru kõikumise  vältimiseks on oluline, et iga toidukord sisaldab piisavas koguses valke, rasvu ja süsivesikuid ning et esmaseks janujoogiks on vesi. 

 

Koolilõuna aitab kaasa koolipäeva õnnestumisele 

 

Inimorganism vajab talle sobivat toitu samamoodi, nagu mootor vajab õiget kütust – kui me diiselmootorisse ei vala bensiini, sest teame, et see võib põhjustada tõsiseid rikkeid, siis miks peaksime oma kehasse panema toitainetevaest ja tervist kahjustavat toitu? Tasakaalustamata ja toitainetevaene toit pärsib laste kognitiivset ja füüsilist suutlikkust, vähendades nende õpivõimekust ja energiataset. 

 

Koolitoidu söömine parandab  lapse sooritusvõimet nii õppetöös kui ka sporditegevuses, kuna organism saab optimaalseks funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline, et koolides järgitaks kindlat söögikordade ajakava ning et last julgustataks regulaarselt ja mitmekesiselt sööma. 

 

Lapsevanema roll koolilõuna väärtustamisel 

 

Tänapäeval tehakse koolides pidevaid jõupingutusi koolitoidu kvaliteedi tagamiseks. Samavõrra tähtis on vanemate roll koolilõuna väärtustamisel. Vanemad peaksid julgustama last proovima uusi toite kodus, et ta oleks neid valmis proovima ka koolis. Oluline on üheskoos lapsega tutvuda koolisöökla menüüga ja arutada, mis koolitoidu puhul meeldis ja mis mitte, rääkida valikutest ja aidata tal aru saada, miks on oluline koolis süüa. Aktiivne suhtlus ja toitumisteemalised vestlused kodus annavad lastele kindlustunde ja aitavad vältida eelarvamusi koolitoidu suhtes. 

 

Lapsed, kes oskavad teha tervist toetavaid toiduvalikuid ja kellele on varakult kujundatud arusaam mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise olulisusest, on oma igapäevaelus tervemad, rõõmsamad ja võimekamad.

 

 

AUTOR: Eeva-Lotta Herem, tervisedendaja, fitness-sportlane ja treener