Hei, lapsed ja pered! Lastelaulupeo plakat kutsub esimese Eesti lastelaulupeo aastapäeva puhul Luunja kellatorni juurde pildistama.

Juunikuu esimesel nädalal avati Luunja keskväljakul lustakas fotosein. See fotosein meenutab esimest eesti lastelaulupidu, mis toimus aastal 1870 Luunja vallas. Ajalooallikatest on teada, et peo korraldamise idee käisid välja ümbruskonna koolmeistrid, kes tiivustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid koolides pakutavale muusikaõpetusele suuremat hoogu anda.

Vana kalendri järgi 2. juunil, tänase kalendri järgi 14. juunil 1870 sai Tartu-Maarja kihelkonna pastori Adalbert Hugo Willigerode juhtimisel Tartumaal Kabina mõisa pargis unustamatu hoo sisse esimene Eesti ilmalik lastelaulupidu. Pidu peeti kõikide ümbruskonna koolide osavõtul. Pastor Willigerode oli esitamiseks valinud paarkümmend saksa laulukest ning kirjutanud neile eestikeelsed sõnad. Õhtupoolikul toimus ka kooridevaheline võistulaulmine. Kohale sõideti nii maanteed pidi kui ka aurulaevade ja lotjadega mööda jõge. Peole tulid lastekoorid Tartu-Maarja kihelkonnast, Nõo kihelkonnast ja Tartu linnast, osales ka sadu täiskasvanud lauljaid ja kolm pasunakoori – kokku mitu tuhat pidulist.

Uhke peo meenutuseks Luunja kellatorni juurde püsti pandud fotosein on kujundatud kunstnik Margareta Fuksi  1969. aastal trükitud postkaardi järgi. Rõõmsad rahvariietes eesti lapsed sümboliseerivad laste elurõõmu – olgu kui rasked ajad või kehvad ilmad, lapsed on alati rõõmsad ning laste laul teeb kõigil tuju heaks. Kuigi koroona ajas eelmise traditsioonilise lastelaulupeo nurja, siis küllap peagi tuleb järgmine.

Kaasahaaravat laululusti ning lõbusaid fotosid!